"QAZAQ TILI" KEREK DESENIZDER, TEK QAZAQQA GhANA EMES, QAZAQSTANDY MEKENDEP OTYRGhAN BÝKIL JÚRTQA KEREK. QAZAQTYNG JAGhDAYY JAQSARMASA, ÓZGE ÚLTTYNG TÚRMYSY QALAY ONALSYN"

Asyly OSMAN,

qogham qayratkeri.

TIL  BODANDYQ PEN TÁUELSIZDIK  KEZENINDE

Tәuelsizdikke deyin - ana tilimizding jaghdayy ayanyshty edi. M.Shahanov aghamyz aitsa-aytqanday júrt qatarly «kóilegimiz kók, qarnymyz toq» bolatyn: tegin medisinalyq kómek pen tegin joghary bilim alu qúqyghy, sonymen qatar qyzmetke túruda «bay» balasy» men «jarly» balasynyng teng qúqyghy shyn mәninde bolghanyn eshkim joqqa shygharmas. Halyq júmyssyzdyqty bilmegen, enbekaqyny uaqytyly alyp túrghan-dy. Enbek qauipsizdigi qorghalyp, kezekti demalysta júrt úshaqpen qydyrugha qaltasy kóteretin...

"QAZAQ TILI" KEREK DESENIZDER, TEK QAZAQQA GhANA EMES, QAZAQSTANDY MEKENDEP OTYRGhAN BÝKIL JÚRTQA KEREK. QAZAQTYNG JAGhDAYY JAQSARMASA, ÓZGE ÚLTTYNG TÚRMYSY QALAY ONALSYN"

Asyly OSMAN,

qogham qayratkeri.

TIL  BODANDYQ PEN TÁUELSIZDIK  KEZENINDE

Tәuelsizdikke deyin - ana tilimizding jaghdayy ayanyshty edi. M.Shahanov aghamyz aitsa-aytqanday júrt qatarly «kóilegimiz kók, qarnymyz toq» bolatyn: tegin medisinalyq kómek pen tegin joghary bilim alu qúqyghy, sonymen qatar qyzmetke túruda «bay» balasy» men «jarly» balasynyng teng qúqyghy shyn mәninde bolghanyn eshkim joqqa shygharmas. Halyq júmyssyzdyqty bilmegen, enbekaqyny uaqytyly alyp túrghan-dy. Enbek qauipsizdigi qorghalyp, kezekti demalysta júrt úshaqpen qydyrugha qaltasy kóteretin...

Tilimizdi týletu ýshin biz osynday iygilikterden bas tartqan halyqpyz. Sol sosializm uaqytynda oblys ortalyqtarynda qazaq tilindegi bilim beretin bir mektep-internat qana bolatyn. Tipti, bir million halqy bar Almatynyng 22 payyz qazaghyna (shyndyghynda odan edәuir kóp edi), qazaq tildi bir ghana mektep bolghan. Demek, eki jýz jiyrma myng qazaqqa - bir mektep?! Kenes ýkimeti (Kommunistik partiya) Mәskeudi qorghap jer jastanghan, Leningrad ýshin janyn qighan qazaq jauyngerlerining tughan-tuystaryna osylay «qúrmet» jasaghany (?), tipti eger ózge últ ókilining kózinshe qazaqsha sóilesuge tyiym salghany (?) әrkimning janyna batatyn. Jer audarylghan últtargha, tyng kóterushilerge partiya iydeologtary «Sender Qazaqstangha keldinder, qazaqsha ýireninder, oryssha bilinder! Qazaqtyng jerinde ómir sýrgesin olardyng tilin, mәdeniyetin syilandar!» - demedi. Qazaq mektepteri әr jerde jabylyp jatty. Sóite túra qazaqqa jasalghan qiyanatty kórgen ózge últ ókilderi qazaq tilin ózdiginen ýirenip aldy, onysynan qorlyq kórmedi. Al kópshiligi júmysbastylyqpen, ózge de sebeptermen qazaq tilin ýirene almady. Jaghday solay boldy - ol ýshin kinә artugha bolmaydy. Búl, әriyne, ózge әngimening arqauy. Azattyq әdebiyet, mәdeniyet, tarih boyynsha qordalanghan týitkilderdi sheshu ýshin qajet boldy, negizgisi әri bastysy - tilimizdi  týletuden bastau edi.

Tәuelsizdikke qol jetkizgende til mәselesi endi sheshiledi-au degen ýmitimizben bolghan edi. Kýdik kýnnen kýnge basym bolyp barady. Aqparattyq jýie men tehnikanyng damuy eselep qaryshtaghan zamanda til mәselesin úzyn arqan keng túsaugha salu - keleshekke jasalyp jatqan qiyanat. Auyzdy qu shóppen sýrtuden aulaqpyz, alayda atqarylghan isterding kópshiligi qazaqy qalyppen «jaqsysyn asyryp, jamanyn jasyru» erejesine qúrylghan sharalar demeske amal joq. Búnday júmystardyng deni kóz boyaushylyq ekenin qalyng júrt kórip te jýr. Sondyqtan til jyry tausylar emes.

Tipti, Premier-ministrding ózi «búdan bylay Ýkimet jiyndaryn qazaq tilinde jýrgizemin, songhy sanaq boyynsha qazaqtyng sany 67 payyz qúrady» degen edi. Bórkimizdi aspangha atyp, kózimizge jas alghanbyz... әriyne quanyshtan. Jiyrma jyl kýttirgen Sóz edi! «Ata-anam ana tilde sóile deydi, ózderi tughan tilde sóilemeydi» degendey, «arbanyng aldynghy dóngelegi qayda jýrse, artqy dóngelegi sonda jýredi». Al, bizder - qarapayym halyq, Ýkimet basshysynyng Sózine sengen edik...

Orys tili - Reseyding memlekettik tili, reseyding kez kelgen azamaty biluge mindetti (adam qúqyna qol súghu emes), qúqyqtary búzylmas ýshin bilmegenderdi oqytady, ýiretedi. Orys tilin bilmeseng júmysqa ornalasa almaysyn, tipti kórshi-kólemmen aralasa almaysyn. Resey - kóp últtardyn, kóp halyqtardyng mekeni (federasiyaly memleket). Qúramyndaghy Bashqúrtstan, Tatarstan, Mariyel, Saha t.b. elderining azamattary óz últtyq respublikalary bolsa-daghy búghan týsinistikpen qaraydy. (últtyq respublikalarda jalpyreseylik memlekettik til men respublikalyq memlekettik til qatar qoldanylady). Áriyne, búl - naghyz memleketshildik sayasat, Otanyna degen mahabbaty әr azamattyng keudesin keredi. Reseyde túrghan kisi - orys tilin, Eston memleketinde túrghan jan eston tilin, Almaniyada ómir sýrgen azamat - nemis tilin bilmese nanyn tauyp jey almaydy, sonday-aq Qazaqstanda әr azamatqa qazaq tilin ýirenui ýshin osynday talap qoyyp, til ýirenuine jaghday jasalghany jón. Osyny nege aitpaymyz, zandastyrmaymyz, júrtqa týsindirmeymiz? Tipti, ózge últty azamattardyng qúqyqtary búzylyp jatatyndyghy - qazaq tilin bilmegendikten bolatynyn jogharydaghylar bilmey me? Qazaqtyng dana aqyny Abay: «...Árbireuding tilin, ónerin bilgen kisi sonymenen birdeylik daghuasyna (tendikke) kiredi...» dep aitpap pa edi. Qazaq halqy tarihtyng qay kezeninde de ózining últyq jaqsy qasiyetterimen kózge týsti. Erjýrek, qonaqjay, adal, tura... dastarqanynda bauyrsaq pen shaydan ózge dәm bolmay qalsa-daghy «Allagha shýkir! Ash emespiz» dep, bargha qanaghat etip, riza bolatyn, bireuding ala jibin attaudy qylmystay kóretin qazaq dilin tilimen qatar nasihattau - últaralyq týsinistiktikti terendetu ýshin manyzdy.

Qazaq tili búnday jaghdaygha ózining nasharlyghynan tap bolghan joq, uaqyt sonday boldy. Kenes odaghy, kompartiya әleumettik sharalardy: materialdyq kómek, júmysqa ornalasu, oqugha týsu t.b. ótinishterin oryssha qabyldady. Memleket mýddesin osylay oilau jón, әriyne. Ár mekemening hatshysy qújat jýrgizu tili jóninen «ústaz qyzmetin» atqaratyn, oryssha ótinishti jazugha kómektesetin. Telefon, temirjol anyqtamalary, jedel jәrdem, milisiya t.b. tek orys tilindegi qonyraulardy qabyldaydy. Sóitip, orys tilining býkil Kenes odaghy jerindegi róli ortaq til retinde artty. Al qazaq tilin osynday dәrejege jetkizu ýshin osylay jasau qolymyzdan kelmedi, endi qayttik?

Men biletin ýsh jol bar.

1. Memlekettik tildi Resey, Fransiya, Týrkiya, Ukraina, Almaniya, Japoniya tәrizdi sheshu qajet. Ol elderde memlekettik tildi bilu qajettilik yaghny mindetti bolsa, әri adam qúqyn búzu bolyp sanalmasa, Qazaqstanda nelikten adam qúqyn búzu bolyp tabylady? Biz olardyng demokratiyalyq memleket retindegi damu tәjiriybesin ýlgi etuimiz kerek emes pe? Osyny Qazaqstan azamattaryna týsindirip, sol memleketter tәrizdi tiyisti Zandardy qabyldau qajet. Búl - biylik tarapynan iske asatyn jol. Qazaq tilin jalpygha birdey oqytudy talap etu arqyly Qazaqstan azamattarynyng ortaq tili óz mindetine kirisedi, til bilu-bilmeuinen adam qúqynyng búzylmauyna jaghday jasalynady.

2. Býkil iyisi qazaq azamattardyng «qazaqshagha bet búru» erejesine sýienui. «Qazaqpen qazaq qazaqsha sóilessin» - dep Elbasymyz aitqanday, әr qazaq әrqashan habarlassa da, súraq qoysa da, hat jazsa da, ótinish-aryz jazsa da memlekettik tildi qoldansa - qazaq tiline degen qajettilikting arta týseri sózsiz. «Til turaly» Zannyng 11-babynda: «Memlekettik jәne memlekettik emes úiymdardyng azamattardyng ótinishteri men basqa da qújattargha qaytaratyn jauaptary memlekettik tilde nemese ótinish jasalghan tilde beriledi» delingen, osy qaghidany әrkim paydalansa, til ýirenuge degen qajettilikti әr kense, әr qyzmetker sezinetin bolady. Ózim osy erejege kóshtim, nәtiyjesiz emes. Búl jerde qazaq tili әri memlekettik til, әri ótinishting (hattyn) «tili». Mindetti týrde qazaqsha jauap beredi. Sol ýshin de:

-jýrgen-túrghan jerlerinde tek ana tilinde sóilep/telefon shalyp, ótinish-aryz, hattaryn memlekettik tilde jazuy, әri jauabyn qazaq tilinde beruin talap etu;

-mekemelerge, kәsiporyndargha barghanda blankilerding qazaq tilindegi núsqasyn talap etu, bermese nemese joq, tausylyp qaldy dese Tilderdi damytu basqarmasyna, әkimge, memlekettik qyzmet agenttigine shaghymdanu;

-kәsiporyn, mekemelerding júrtty habarlandyruyn memlekettik tildegi ýlgisin talap etu, hatqaltalaryn qazaq tilde toltyrsa -memlekettik tilge degen qúrmeti de kórinip túratyndyghyn aityp, birinshi basshysyna hat joldau;

-stendilerdegi, tótenshe jaghdaydaghy kóshiru josparyndaghy, ózge de aqparattardyng qazaq tilindegi ýlgisi bolmaghan jaghdayda úiymnyng birinshi basshysynan jazbasha talap etu;

-balalardy tek memlekettik tildegi balabaqshalargha, mektepterge berip, ýilerinde qazaq tilinde sóileuine nazar audaru (memlekettik tilding ayaghynan túryp ketuine ózindik ýles qosatyn qadamdar);

Til mәselesinde jaltaqtau men «úsaq-týiekke» jol berilmeui shart. Tәuelsiz el múraty - tilin erkin paydalanu qúqyn aluy.

3. Qoldanystaghy zangha ózgerister men tolyqtyrular engizu. Onda mynaday talaptar qamtyluy tiyis:

- úiymdardyng (mekemeler, kәsiporyndar, qoghamdar, birlestikter t.b.) qyzmetshileri memlekettik tilde emtihan tapsyrugha mindetteluin kózdeu, nәtiyjesi boyynsha júmys berushiler әr bólimning memlekettik tilde is jýrgize almaytyn әrbir eki qyzmetkeri ýshin bir audarmashy ústap, onyng enbekaqysyn bólim bastyghy men orynbasarynyng ortasha jalaqysy mólsherinde boluyn qarastyru; búl - mekemening birinshi basshysynyng qazaq tiline degen kózqarasyn ózgertetin qadam. Qarajatyn ýnemdeu ýshin qyzmetkerlerin oqytady, ýirenuin talap etedi, qazaq tilin biletin azamattardy júmysqa qabyldaydy. Júmys isteytinder yaghny ata-analar, studentter, mektep oqushylary búdan qorytyndy jasaydy.

«Til turaly» Zannyng qabyldanghanyna jiyrma jyl bolsa-daghy qazaq tilining jyry tausylmay keledi. Til mәselesi sheshilmegen sayyn kýrdelene týsetindigin úmytpayyq. «Týrki halyqtarynyng ishindegi eng suretshil, beyneli til - qazaq tili» (S.Malov) býgingi tanda qamqorlyqqa zәru. Osynday qazynadan aiyrylyp qalu qaupi joq emes. Tilimizdi  tәuelsizdigimizding ýdesinen shygharatyn sheshim qabyldaytyn uaqyt jetti.

Tólen RAMAZANÚLY,

Pavlodar qalasy.