Beysenbi, 6 Qazan 2022
Janalyqtar 2701 0 pikir 7 Qarasha, 2009 saghat 09:17

Ana tilimizding akademiygi

Biyl ana tili abyzdarynyng biri, Oiyldan shyqqan ghúlama qyzymyz -  Rәbigha Sәtighaliqyzy Qúttyqojina-Syzdyq 85 jasqa tolyp otyr. Ol - Qazaqstan ghylymyna enbek sinirgen qayratker, QR Memlekettik syilyghynyng eki mәrte iyegeri, Shoqan Uәlihanov atyndaghy syilyqtyng iyegeri, QR ÚGhA-nyng akademiygi, filologiya ghylymdarynyng doktory, professor.

Rәbigha apamyz 1924 jyly Oiylda Sәtighaly Qútqojinnyng otbasynda dýniyege kelgen. Ákesi Sәtighaly - Alashtyng ardaqty azamaty. Aqtóbe oblystyq ólketanu muzeyinde kezinde Batys Alashorda ýkimetining mýshesi bolghandyghyn aighaqtaytyn derek bar. Múrajaydyng agha ghylymy qyzmetkeri, bólim mengerushisi Rysty Dosovanyng qolyndaghy múraghatta Batys Alashorda ýkimetining (tóraghasy Halel Dosmúhamedov) mýsheleri turaly tizimde bylay dep jazylghan: «Kutgutshin Satygali, g.Uiyl, Ministr pochta-tel:». Áriyne, Sәtighaly atamyzdy Kenes ókimeti tynysh qaldyrmaghan. 1937 jyly «halyq jauy» degen syltaumen ústap ketedi. Ákesining atylghany jәne aqtalghany turaly derek Rәbighanyng qolyna 1994 jyly ghana tiygen. Rәbigha Aqtóbedegi «Týietóbe ziratyna» kelip, әkesine taghzym etip qaytady.

Biyl ana tili abyzdarynyng biri, Oiyldan shyqqan ghúlama qyzymyz -  Rәbigha Sәtighaliqyzy Qúttyqojina-Syzdyq 85 jasqa tolyp otyr. Ol - Qazaqstan ghylymyna enbek sinirgen qayratker, QR Memlekettik syilyghynyng eki mәrte iyegeri, Shoqan Uәlihanov atyndaghy syilyqtyng iyegeri, QR ÚGhA-nyng akademiygi, filologiya ghylymdarynyng doktory, professor.

Rәbigha apamyz 1924 jyly Oiylda Sәtighaly Qútqojinnyng otbasynda dýniyege kelgen. Ákesi Sәtighaly - Alashtyng ardaqty azamaty. Aqtóbe oblystyq ólketanu muzeyinde kezinde Batys Alashorda ýkimetining mýshesi bolghandyghyn aighaqtaytyn derek bar. Múrajaydyng agha ghylymy qyzmetkeri, bólim mengerushisi Rysty Dosovanyng qolyndaghy múraghatta Batys Alashorda ýkimetining (tóraghasy Halel Dosmúhamedov) mýsheleri turaly tizimde bylay dep jazylghan: «Kutgutshin Satygali, g.Uiyl, Ministr pochta-tel:». Áriyne, Sәtighaly atamyzdy Kenes ókimeti tynysh qaldyrmaghan. 1937 jyly «halyq jauy» degen syltaumen ústap ketedi. Ákesining atylghany jәne aqtalghany turaly derek Rәbighanyng qolyna 1994 jyly ghana tiygen. Rәbigha Aqtóbedegi «Týietóbe ziratyna» kelip, әkesine taghzym etip qaytady.

Mektepke der kezinde bara almaghan (kókjótel auruynan) Rәbighanyng ýide hat tanyp, 1935 jyly birden 4-synyptan bastap oqyp ketui - Allanyng bergen zerektigining arqasy. 1939 jyly 7-synypty bitirgesin Temirdegi pedagogikalyq uchiliyshege týsip,  1942 jyly ýzdik bitiredi jәne sonda qazaq tilinen múghalim bolyp sabaq bere bastaydy.

Sol auyr soghys jyldary 1944 jyly men de 7-synypty bitirip, uchiliyshening birinshi kursyna týsip oqy bastadym. Qazaq tili men әdebiyetinen bizge Rәbigha apay dәris oqydy. Onyng mәpelep sóilegen әrbir sózi, kókiregimizge nauaday qúiylyp jatatyn. Sol kezding ózinde-aq, Rәbighanyng til ghylymyna asa iykemdiligi bayqalatyn. Mening esimde apaydyng myna sózderi qalypty: «Qazaq tili - jalghamaly til, al orys tili - qoparmaly til. Mysaly, qol-ruka degen sózdi alsaq, qol-gha, qol-men t.s.s. jalghau-júrnaq qossaq ta, týbir sóz «qol» ózgermeydi, oryssha - «ruka» - rukoy, v ruke, rukamy iy.td - qoparylyp ketedi».

1945 jyly Rәbigha apa Aqtóbe múghalimder institutynyng qazaq tili men әdebiyeti fakulitetin merziminen búryn bitirip, Almatydaghy Abay atyndaghy Qazaq pedagogikalyq institutyna týsip, 1947 jyly ýzdik bitirip shyghady.

1948 jyly Rәbigha apay Maqash Syzdyqovpen kónil qosady. Aq jarqyn azamat, halyqaralyq qatynastar salasyndaghy túnghysh qazaq ghalymy, sýiikti jarynyng ghúmyry tym qysqa boldy. 1961 jyly Qazaqstannyng halyq әrtisi Shahan Musinmen kezdesedi. Áygili akter 1999 jyly Rәbigha Sәtighaliqyzyna degen razylyghyn aityp jatyp, kóz júmypty.

Apayymyzdyng taghdyry auyr bolghanmen, ghylymdaghy eren enbeginin, qaysarlyghynyng arqasynda ghylymy ortadan layyqty baghasyn aldy. 1957 jyldan beri Qazaqstan Ghylym Akademiyasynda taban audarmay enbek etip kele jatqan ol «Abay qara sózderining negizgi morfologiyalyq erekshelikteri» atty kandidattyq dissertasiyany 1959 jyly qorghasa, 1971 jyly «Abay shygharmalarynyng tili» atty doktorlyq júmysyn jemisti ayaqtady.

Marapat ataulyny týgeldey iyemdenip, 85-ke kelse de, qazaq til ghylymynyng joq-jitigin týgendeu jolynda Rәbigha Syzdyq әli de enbek etip keledi. Oghan bir ghana dәlel - «Ana tili» gazetinde jii jariyalanyp túratyn ghylymy maqalalary. Mysaly, «Ana tili» gazetining 2008 jylghy 25 jeltoqsandaghy №52 sanynda jariyalanghan «Qazaq tili - ómirsheng til. Onyng bir belgisi - sózdik qazynasynyng baylyghy» atty maqalasyn alayyq.

Qazirgi  tanda qazaq tili jayly aitys-tartystyng qyzyp túrghan kezi. Keybireuler  «Qazaq tili bitti, qúrydy» dep baybalamgha salyp ta jatyr. Al ghalym Rәbigha Syzdyq osy maqalasynda myna tújyrymdy algha tartady:

«Qazirgi tanda qazaq tilining memlekettik til dәrejesinde әleumettik qyzmet órisining keneymey otyrghany, oghan Qazaqstannyng kóp etnostyq qúramy, orys tilining resmy til dep zandastyrylyp, qazaq tilimen qoldanys qúqyghy teng bolyp otyrghany, qazaq halqynyng edәuir payyzy ana tilinen ajyrap qalghany t.t. osy siyaqty faktorlar sebep bolyp keledi...

Taghy da «Qazaq tili baylyghynyng kóp qyrynyng biri - sóz qazynasy, yaghny leksikalyq qazynasynyng óte bay ekendigi býgingi qazaq últtyq әdeby tilining qazaq halqynyng funksionaldyq stilider boyynsha barlyq súranysyn ótey alatyn әleueti kýshti til ekendigin tanytady. Bizding týiinimiz - qazaq últy bar jerde ana tilimiz ólshemdi de, qayta órken jaya beredi».

1944 jyly Temirdegi peduchiliyshege oqugha týskenimde uchiliyshening jataqhanasy Oktyabri kóshesining №7 ghimaratynda bolsa, Qútqojinder otbasy kórshiles №9 ýide túratyn. Ol ýide sol jyly Oiylda 7-synyp bitirip, uchiliyshege oqugha týsken, maghan ómir boyy ainymas dos bolyp ketken Ábdikәrim Shójebaev jatty. Sebebi Qútqojin men Shójebaevtar otbastary Oiyldan qúda-jegjat bolghan. Ábdikәrimning tughan apasy Zubarzat (Aqtóbedegi múghalimder institutynda oqydy) Rәbigha apaydyng aghasy Hamit aghanyng qalyndyghy eken. Men Ábdikәrimge erip anda-sanda sol ýige baratynmyn. Sonda Ghaliya әjeyding qolynan bir-eki tilim taba nan jep, sýt qosqan kәdimgi kýreng shay ishkenim esimde, ol ashqúrsaq oqushygha biraz nәpaqa bolatyn.

Hamit Qútqojin (1922 jyly tughan) 1940 jyly Temir peduchiliyshesin bitirip, Aqtóbe múghalimder instituynda oqyp jýrgende, 1941 jyly әskerge alyndy. Ong qolyn soghysqa berip keldi. Al 1943 jyldan Temir audandyq oqu bólimining mengerushi qyzmetin kóp jyldar boyy jemisti atqardy. Sonynan Almatygha shaqyrylyp jogharylatady. Áueli Oqu ministrliginde bólim mengerushisi, keyin Qazaq KSR Kenesi Ministrliginde ghylym jәne oqu bólimin basqaryp, ýkimet mýshesi bolghan, elimizge belgili azamat.

Rәbigha apaydyng sinlisi Roza (1927 jyly tughan) 1945 jyly peduchiliysheni bitirip, Almatydaghy Qazaq qyzdar instituyna týsti, ony oidaghyday tamamdady jәne úlaghatty ústaz boldy.

Osy arada aita ketetin jayt - Almatydaghy Memlekettik qyzdar institutyn 1944 jyly úiymdastyryp, onyng birinshi diyrektory bolghan bizding jerlesimiz, qogham qayratkeri, ghalym Qúrmanghaly Ospanov edi. 1944 jyly Aqtóbe oblystyq oqu bólimining mengerushisi qyzmetinen Qazaqstan Ortalyq Partiya komiyteti arnayy shaqyryp alyp, Q.Ospanovqa osy qiyn da qúrmetti isti tapsyrghan, ony Qúrmanghaly agha tamasha oryndady.

Qazir qarap otyrsan, osy kiyeli bilim ordasynan qanshama qazaq qyzdary joghary bilim alyp, ómirge qanat qaqty desenizshi...

Rәbigha apa jóninde qanshama madaq aitylsa da artyq emes. Onyng ghylym doktorlaryn, ghylym kandidattaryn dayarlauda tókken teri, qazaq tilin óz túghyryna qondyru jolyndaghy enbegi úshan-teniz. Rәbigha Syzdyqtyng mereytoyy - qazaq tili ghylymynyng mereyli merekesi.

P.S. Alashtyng azamaty, Rәbighanyng әkesi Sәtighaly Qútqojinning Oiylda túrghany belgili. Sәtighali  atamyzdyng atyn este qaldyru maqsatynda Oiyl audandyq әkimshiligi men mәslihaty Qútqojinder túrghan ýidi tauyp, qabyrghasyna memorialdyq taqta ornatsa, qúba-qúp bolar edi.

Orynbasar SÁDUAQASOV,

Qazaqstan Jurnalister odaghynyng mýshesi.

Alash ordanyng ministri

Aqtóbe oblystyq partiya arhiyvining 13-qory, IV tizbesindegi 176-iste oblystyq partiya komiyteti men NKVD basqarmasy jәne audandyq partiya komiytetteri arasyndaghy qúpiya jazbasha habarlamalar negizinde dayyndalghan qújattar saqtalghan. Bastapqyda isting seksen betten túrghany hattalghan, degenmen tolyqtay saqtalmay, bizding qolymyzgha tek isti bolghan alashordashylar tizimi ghana týsti.

Osy tizimde onynshy bolyp Sәtighaly Qútqojin tirkelgen. Túsynda «g.Uiyl, Ministr pochta-tel.» degen jazu bar.

1919 jyly Alashorda ýkimeti oghan Oiyl men Qyzylqogha arasynda baylanys torabyn tartudy jýktegen. Alayda týrli sebeptermen ol búl sharuany tolyq ayaqtay almaghan.

Alashordashylar arasynda eskerilmey kelgen esimderdi anyqtap, úrpaqtary arqyly olar turaly derekter jinaudy maqsat etken biz Sәtighaly Qútqojinning tórt perzentining biri, ataqty ghalym Rәbigha Syzdyqovagha habarlasqan edik. Rәbigha apamyz joldaghan hattyng qysqartylghan núsqasyn oqyrmandar nazaryna úsynamyz:

ÁKEM JAYLY BILETINIM

Ákem Sәtqaly (Sәtighali) Qútqojin qazaq dalasynyng batys ólkesindegi Taypaq degen audannyng 4-aulynda orta dәuletti sharua adam Qútqojanyng alty úlynyng ekinshisi bolyp dýniyege kelgen.

...Ákem turaly aitylar sóz kóp bolugha tiyis edi. Biraq әkemnen on ýsh jasymda kóz jazyp qaldym. Búghan deyin әkemizding әngimesin kóp esty alghan da joqpyz: ol kisi kýn úzaq júmysta bolatyn. Demalys kýn, demalys uaqyty degenderdi de bilmedi-au deymin. Áyteuir balalarymen bir jerlerge barghanyn, ne otyryp әngime aitqanyn, ne demalugha kurort degenderge baryp jatqanyn bilmey, kórmey óstik.

Bir biletinim, bala kezden esimde saqtalghany - bir jerden ekinshi jerge kóshe beretinimiz, kóbinese at arbanyng ýstine jasalghan kýrkede anamyz ben balalar otyratynbyz. Kóship jýretin sebebimiz, 1920-30 jyldarda Aqtóbe oblysynda qay jerde jana audan qúrylsa, әkemizdi sonda audandyq baylanys bólimin (poshta-telegraf, tipti telefon, radiogha qatysty júmystar atqaratyn) basqarugha jiberip jýrgen, Aqtóbe qalasynyng ózinde de osy salada júmys istegen (sirә, 1920 jyldardyng sony bolu kerek).

Sóitip, balalary tughan, ózi de úzaghyraq qyzmet etken Oiyl qalashyghynan Aqtóbege, odan Tabyn (qazirgi Bayghaniyn) audanyna, odan Aral audanyna, odan Temir audanyna kóship jýrgenimiz esimde. 1933 jyldan bastap Temir qalasynda túrdyq. Ákemiz audandyq baylanys bólimin basqardy. Ákemiz turaly әngime anamyz Jemis Qaluqyzynyng auzynan bala kezden estigenderim boyynsha jazylyp otyr. Anamyz eshbir qoghamdyq qyzmetke aralaspaghan, balalaryn tәrbiyelep otyrghan jay ghana oshaq iyesi, otanasy bolatyn.

Ángimeni jaqsy aitatyn, osy әngimelerge sýiensem, әkemiz, sirә, 1915-1916 jyldar men 1917-1920 jyldary jerlesi Halel Dosmúhamedovpen (olar bir mektepte - «Qyzyl ýide» birge, әkemiz ýsh-tórt klass odan tómen) oqyghan. Óitkeni Halelden әkemiz ýsh-tórt jas kishi bolghan. Dәriger Isa Qashqynbaevpen, zanger Jansha (Jahansha) Dosmúhamedovpen, tóre әuletinen Shyntas Qarataevpen syilas, joldas bolyp birge jýrip-túrghan. Olar әkemizding ýiinde jii bolyp, әngimelesip, Shyntastyng әnin tyndap (ol óte jaqsy dauyspen әn salady eken) jýredi eken. Jerlesi, keyin Alashorda ýkimetinde jauapty qyzmet atqarghan kýieu balasy (nemere qaryndasy Júmaziya Óteuovanyng joldasy) Rahmetolla Qarjaubaevpen de aralasqan.

Alash partiyasynyn, Alashorda ýkimetining búl atalghan kórnekti, jetekshi qayratkerlerimen birneshe jyl birge jýrip-túrghandyqtan, olarmen pikirles, iydeyalas bolmauy mýmkin emes, óitkeni әkemiz de oqyghan, elde, sayasatta ne bolyp jatqanynan habardar, sol kezdegi qazaq ziyalylarynyng kópshiligi siyaqty, ozyq oily, demokratshyl pighyldy adamdardyng biri bolghan siyaqty. Biraq Alash partiyasynyng mýshesi boldy ma, Alashorda ýkimetine qatysy boldy ma degen saualdargha jauap bere almaymyn. Óitkeni búl jóninde anamyz esh nәrse aitpaytyn. Sebebi bizder es bilgen kezde, otyzynshy jyldardan keyin «alashordashylar» - qorqynyshty sózge ainaldy ghoy. Onyng ýstine anamyz, jogharyda aittym, sayasatqa, әleumettik әngimelerge qatysy joq, tipti naqty týsinigi joq, ýy sharuasyndaghy әiel bolatyn, sondyqtan búl jóninde әngimeley almauy әbden mýmkin. Sonday-aq anamyz aitqan әngimelerde bayandalghan oqighalardyng naqty ótken jyldary, әkemiz júmys istegen mekemelerding attary aitylmaytyn.

Al kóbirek estigenimiz: әkemiz Sәtqalidyng (apamyz dәl osylay ataytyn) Qarabaudaghy orys-qazaq uchiliyshesinde oqyghany; ony bitirgen song kóp jyldar tughan ýiinen jyraq jerlerde, Tekede (Oral qalasynda), Qaratóbede, tipti Astrahani jaqta júmys istep, sodan keyin baryp anamyzgha ýilengen siyaqty. Búl, sirә, XX ghasyrdyng 10-jyldarynyng basy bolar. Ákemizding Orynbordaghy múghalimder mektebinde oqyghanyn anamyzdyng auzynan emes, Aqtóbe prokuraturasy bergen qújattan bildim. Biraq múghalimdik qyzmette kóp bolmaghan tәrizdi. Ol Morze әlippesin jaqsy iygergen alghashqy qazaqtardyng biri bolghandyqtan, qyzmetti poshta, telegraf salasynda isteuden bastaghan. 1937 jyly әkemiz aldymen júmysynan bosatyldy, otbasymen túrghan qazynanyng ýiinen quyldy. Qalanyng eng shetindegi qoldan salghan jer ýige kóshtik. Búdan esimde qalghany - kiyim salatyn shifonerimiz jer ýiding esigine syimay, dalada túrghany.

Ákemiz ústalghan kýngi kartina kóz aldymda: 1937 jylghy tamyzdyng 8-i ne 9-y boluy kerek. Anamyz sinlim Roza ekeumizdi dýkenge, nangha jiberdi. Nan alyp ýige jaqynday bergende, janymyzdan bir at jekken arba - ýstinde әkemiz, eki jaghynda eki adam otyr - ótip ketti.

Ýige kirsek, ýy tas-talqan. Kiyim-keshek, qaghaz - bәri shashylyp jatyr (tintu jýrgizilgen eken). Anamyz jylap, esik jaqta túr. Bólmening ortasynda qabaghy týngli, 16-gha tolmaghan Hamit túr. Bala bolsaq ta, týsindik. Anamyzdy qúshaqtap, birge jyladyq. Keyin bilsek, sol 1937 jyly 23 qarashada «ýshtiktin» sheshimimen Aqtóbe qalasynyng týrmesinde atylghan eken. Jogharyda atalghan qújatta sýiegi Aqtóbe qalasynyng manyndaghy «Prigorodnyi» dep atalghan sovhozdyng ekinshi bólimindegi shúnqyrlargha tastalghan depti.

Búl kýnde ol jerde 1930-1950 jyldarda repressiyagha úshyraghan qúrbandargha    belgi tas qoyylghan. Ákemizge «Temir audanyndaghy kontrrevolusiyalyq-últshyl, terrorist-kóterilisshi, shpiondyq-diyversanttyq úiymnyng jetekshisi» dep aiyp taghylypty. Áriyne, búl aiyptyng qisynsyzdyghy, soraqylyghy aidan anyq. Ákemiz Temir audanyna kelip júmys istegen ýsh-tórt jyldyng (1934-1937) ishinde múnday úiym bolyp pa eken, boldy degen kýnning ózinde ol qalay jetekshi bolyp shygha keldi? Demek, basty sebep basqada jatsa kerek - 1917-1920-jyldarda Alash partiyasynyn, Alashordanyng batys ýkimetining liyderlerimen birge jýrip-túrghany, búl ýkimetting ortalyghy dep jariyalanghan Oiyl qalashyghynda júmys istegeni, kommunist partiyasyna kirmegendigi, asa sauatty, bedeldi, isker qyzmetker bolghandyghy bolsa kerek.

Al «halyq jauynyn» úrpaghy atanyp, qara kýie jaghylghannan keyin, balang kezden bastap kórip kelgen qúqay - óz aldyna bólek әngime.

Zamanymyzdyng әdiletsizdigi bizdi erte eseytti, namysqor etip jetiltti, «ózine sen, ózindi alyp shyghar, aqylyng men enbeging eki jaqtap» dep kemenger Abay aitqanday, eshkimge kóz sýzbey, jaltandamay, enbek etip, ainalanyng qadir-qúrmetine ie bolyp óstik-au deymin. Qysqasy, men de «namysty qoldan bermey», enbek jolynda, ghylym әleminde az-kóp nәrsege qol jetkizdim, ghalymgha say ataq-dәrejelerge ie boldym. Búghan, sirә, tabighat bergen talap pen talanttan góri, namys, әkemning atyn aqtau ýshin kýres sebepker bolghan bolar.

Dayyndaghan Balniyaz ÁJNIYaZOV.

«Aqtóbe» gazeti, 5 Qarasha 2009 jyl.

 

0 pikir