Sәken Seyfullin atameken bolashaghynyng núrly, jarqyn boluyn tiledi, barlyq sanaly ghúmyryn, kýsh-jigerin osy izgilikti iske arnady. Qazir biz damyghan elu elding qataryna kireyik desek, Sәken ainalasy jiyrma jyldyng ishinde qazaq dәuleti shalqyghan, óner-bilimi gýldengen halyqtardyng qataryna qosudy armandady. Ol ýkimet basqarghan az uaqyttyng ishinde ekonomikany, mәdeniyet pen әleumettik salany damytudyng úlan-ghayyr sharualarymen qatar tikeley qazaq últynyng ruhany salasyndaghy búryn sheshimin tappay jýrgen mәselelerding týiinin tarqatugha bilek sybana kiristi. Sol ýshin “halyq jauy” bolyp esepteldi, bolishevikterding qughyn-sýrginine týsti.

Amantay KÁKEN, jurnalist.
Kenes zamanynda repressiya nau¬qanyna ilikken jergilikti últtardyng ziyaly qauymynyng basym kóp¬shi¬ligine últshyl degen aiyp taghylatyn. Sә¬ken¬ge de osynday pәle jabysty. Ony ai¬ta¬syz, ol qarapayym qatardaghy emes, últ¬shyl¬dar tobyn qúrghan úiym jetekshisi bo¬lyp esepteldi. Aqiyq aqynnyng is-әreketine NKVD-ning sayasy astar berip, mún¬day qorytyndy jasauy “negizsiz” emes edi.

Sәken Seyfullin atameken bolashaghynyng núrly, jarqyn boluyn tiledi, barlyq sanaly ghúmyryn, kýsh-jigerin osy izgilikti iske arnady. Qazir biz damyghan elu elding qataryna kireyik desek, Sәken ainalasy jiyrma jyldyng ishinde qazaq dәuleti shalqyghan, óner-bilimi gýldengen halyqtardyng qataryna qosudy armandady. Ol ýkimet basqarghan az uaqyttyng ishinde ekonomikany, mәdeniyet pen әleumettik salany damytudyng úlan-ghayyr sharualarymen qatar tikeley qazaq últynyng ruhany salasyndaghy búryn sheshimin tappay jýrgen mәselelerding týiinin tarqatugha bilek sybana kiristi. Sol ýshin “halyq jauy” bolyp esepteldi, bolishevikterding qughyn-sýrginine týsti.

Amantay KÁKEN, jurnalist.
Kenes zamanynda repressiya nau¬qanyna ilikken jergilikti últtardyng ziyaly qauymynyng basym kóp¬shi¬ligine últshyl degen aiyp taghylatyn. Sә¬ken¬ge de osynday pәle jabysty. Ony ai¬ta¬syz, ol qarapayym qatardaghy emes, últ¬shyl¬dar tobyn qúrghan úiym jetekshisi bo¬lyp esepteldi. Aqiyq aqynnyng is-әreketine NKVD-ning sayasy astar berip, mún¬day qorytyndy jasauy “negizsiz” emes edi.
Sәken Seyfullinning ýkimet biyligine qoly jetisimen-aq qazaqty qyrghyz emes, qazaq deyik, is qaghazyn qazaqsha jýrgizeyik, úlyderjavalyq shovinizmge tosqauyl qoyayyq, qazaq jastaryn oqu-bilimge kóp¬tep tartayyq degen siyaqty últtyq qún¬dy¬lyqtardy birinshi oryngha shygharyp dәrip¬teui, әsire belsendilik kórsetui boli¬shevik basshylargha únay qoymaghany belgili.
Alashorda qozghalysy kósemderining biri Álimhan Ermekov “Biz Orda jaghynda boldyq desek te naghyz últshyl Sәken Seyfullin edi” dep moyyndaghan eken. Ras, Sәken qazaq halqynyng ensesin kóterip, bóten júrtpen terezesi teng boluyn ansady. Aqqan júldyzday qysqa ómirin osy arman-maqsatty oryndaugha arnady. Naghyz últshyl edi. Biraq búl sózding tórkinin әrkim әrtýrli týsinedi desek, ókinishke qaray, bolishevikter ýshin ol “jau” degen maghynada qoldanylatyn. Mәselen, ghylymy túrghydan kenes túsynda “nasionalizm – burjuaznaya y melkoburjuaznaya iydeologiya, a takje psihologiya v nasionalinom voprose” (Filosofskiy ensiklopedicheskiy slovari. M., 1983) dep anyqtaldy. Demek, eldi bay men kedeyge bólip, qogham damuyn taptyq kýres túrghysynan týsindiretin bolishevikterding týpki maqsaty burjuaziyalyq iydeologiya qaldyqtaryn qúrtu bolyp tabylsa, al múny qostady, qoshtady degenderding isi qolma-qol qattalyp, qylmystyq jauapqa tartylatyndyghy beseneden belgili. Sóitip, resmy týrde “últshyl” degen sóz kenes zamanynda pәlsapalyq túrghydan ghana emes, sayasy astary bar qúqyqtyq termin qataryna qosyldy da múnyng ózi eldi ýlken qayghy-qasiretke úshyratty.
Dýniyening barlyq qúbylysyna sayasy astar beretin kommunistik qoghamda “últshyldyq” degendi ghalymdar osylay sipattady. Dúrysynda, qarapayym sózben aitsaq, últshyldyq degenimiz últyn, halqyn sýishilik, onyng últtyq baylyqtaryn әspettep, úlyqtay biletin adamnyng sana-sezimi, qimyl-әreketi emes pe? Sondyqtan da biz últshyldyq “tól etnostyq qúndylyqtary men maqsat-múrattaryn qúrmetteuimen sipattalatyn adam sanasyndaghy әleumettik sayasi-etnikalyq qúbylys” (Qazaqstan últtyq ensiklopediyasy. A., 9-t.) degen qazaq ghalymdarynyng tújyrymyn basshylyqqa alghan dúrys dep esepteymiz.
Sәken Sovnarkom tóraghasy bolyp tura eki-aq jyl istedi. Onyng sol bir auyr jyldarda ashtyqpen kýres taghy basqa tolyp jatqan halyq sharuashylyghyn órkendetu salasyndaghy is-әreketin bylay qoyghanda, halqymyzdyng últtyq qúndylyqtaryn kәdege jaratyp, últtyq ruhymyzdy asqaqtatu jolynda tyndyrghan júmystary qanshama desenizshi! Sonyng keybireuin ghana atap óteyik.
Kompartiya mýshesi ýshin baryp túrghan tәrtipsizdik bolyp tabylatyndyghyna qaramastan aqyn babamyz oblystyq partiya komiytetining rúqsatynsyz (!) Alashorda kósemining biri Ahmet Baytúrsynovtyng 50 jyldyq mereytoyyn ótkizdi. Sovnarkom tóraghasy múnymen qoymay bayandama jasap, “últyn sýietin shyn últshyl”, eshkimdi bay men kedeyge bólmey “qazaqty ghana sýietin adal últshyl”, “sol últ qamy ýshin kommunistik partiyagha da kirdi” dep Ahannyng kim ekendigin eskertip, qazaq tarihynyng tórindegi ornyn túnghysh ret kórsetip berdi.
Últ kósemining qadir-qasiyetin osylay ba¬ghalaghan Sәken Seyfullinning ózi naghyz últshyl edi. Eger ol onday bolmasa “qazaqty qazaq deyik, tarihy qateni týzeteyik” dep resmy týrde mәsele kóterer me edi? Múnyng ózi úzaq aitys-tartystan song Sәken qyzmetten ketkennen keyin Sovetterding V Býkilqazaqtyq sezining 1925 jyldyng 18 sәuirindegi qaulysyna oray qazaq búrynghyday qyrghyz emes, qazaq dep atalatyn sheshimge úlasty (onyng orysshasynda qazirgidey kazah emes, kazak dep jazylghan bolatyn - A. K.).
Sovetter túsynda Qazaq ýkimetin basqarghan azamattardyng ishinde orys shovinizmining qanjosa izderi turaly ashyq pikir aityp, onymen kýresu qajettigin talap etken birinshi qazaq kim desek, ol – Seyfulliyn. Aqynnyng osydan 86 jyl búryn aityp-jazghandary kýni býginge deyin mәn-manyzyn joyghan joq.
Kóp jaghdayda sóz ben isi qabysa bermeytin jana biylikting qúrghaq uәdesine ilanyp, boli¬shevikterding otarshylyq zardaptaryn joyyp, jergilikti halyqqa boztorghay júmyrtqalaghan zaman ornatamyz degen qúrghaq uәdesine sengen oghan 1923 jyldyng 17 sәuirinde ashylghan RKP(b) HII sezining últ mәselesi jóninde aitqan oi-pikiri, qabyldaghan sheshimi Sәkenning oilaghan jerinen shyghyp, jana kýsh-quat bergendey edi. Sonyng jeligi bolar, ol últtyq mýddelerimizdi jýzege asyrugha qarsylyq esebinde oryn alyp otyrghan metropoliyanyng әli de bolsa orystandyru, sho¬vinistik sayasatty jalghastyryp kele jatqandyghyn synaugha ashyq kiristi. Mәselen, “Últ mәselesining manyzy” degen maqalasyn oqyp kóreyikshi.
“Rossiyada jana sharuashylyq sayasat (NEP) jýzege asqannan beri orystyng últshyldyghy kýsheye bastady. Ám Denikinning istey almaghan búrynghy “úlyq Rossiyany bólmey-jarmay tútas saqtau” pikirin qazirgi uaqytta eppen, bildirtpey iske asyrmaq tilek te bar.
Búl iydeya – smenovehstvo (kenes ókimetin moyynday otyryp, NEP sayasaty týbinde KSRO-ny ishtey ydyratady dep ýmittengen HH ghasyrdyng 20-jyldaryndaghy orystyng emigrant intelliy¬gensiyasy ishindegi qoghamdyq-sayasy aghym – A. K.) jana sharuashylyq sayasaty ornaghaly ishki túrmysymyzda bir jana kýsh tua bastady. Ol jana kýsh bizding kenes mekemelerine әm hatta partiya mekemelerine úyalay bastaghan orystyng últshyl¬dyghy, ózimshildigi. Nasionalino-shovinisti¬cheskoe”, – dep Sәken bolishevikterding naqty atqaryp otyrghan is-әreketining patshalyq jýieden alysqa úzay qoymaghandyghynyng betin ashyp beredi. Jana ókimetting osynday imperiyalyq, úlyderjavalyq pighylyn saralay otyryp Sәken jaghdaydy ózgertu ýshin tiyisti sharalardy jýzege asyru qajet dep esepteydi.
“Egerde orystyng jarly taby (proletariaty) jalghyz orystyng krestiyanstvosymen emes, búrynghy ezilgen últtardyng krestiyanstvosymen (auyl sharuasymen) dúrys jalghasu әm dúrys odaqtastyq jasay alsa, әr últtyng auyl sharualaryna da sonday óziniki bolu kerek. Al әr últtyng auyl sharualaryna kenes ýkimeti óziniki bolu ýshin ol kenes ýkimeti jergilikti últtar ýshin týsinikti boluy kerek. Jergilikti mekemelerde is olardyng ana tilinde jýru kerek. Jergilikti mekemelerde ylghy sol jergilikti halyqtardyng tilin, túrmysyn, zanyn, әdet-ghúrpyn biletin óz adamdarynan otyrghyzu kerek” – deydi avtor.
Ezilgen últtardyng enbekshil júrty búrynghy biylep-tóstegen últtarmen qaghaz jýzinde, zang aldynda qúqyqtary teng bolghanymen is jýzinde týrli jaghdayda birdey bolmay kelgen edi. Sonyng saldarynan eki jaqtyng arasynda úghynyspau¬shylyq, týsinbeushilik bolyp keldi dey kele Sәken súraq qoyady: “memleketke, kommunist partiyasyna búryn kem bolyp qalghan últtan shyqqan “últshyldyq” qaterli me, joq, búryn úlyq, qoja bolyp qalghan zor últtan shyqqan “ózimshildik”, “otarshylyq” qaterli me?.. partiya¬nyng әm kenes ýkimetining jalpy isterine, jalpy baghytyna eng ýlken qaterli, ýlken keseldi, ziyandy nәrse búrynghy zor bolyp qalghan elden shyqqan “otarshyldyq”, “ózimshildik”, al ayanbay kýresetin zatymyz osy”, – deydi ol “12-partiya jinalysy últ mәselesin dúrys sheshuge jana joba kórsetti” degen maqalasynda. – Partiya sezining qararyna sýiene otyryp, Sәken eng negizgi qauip úsaq últtardyng (qazaqtardyn) últshyldyghy emes, úlyderjavalyq shovinizm ekendigine taghy da erekshe nazar audarady.
Qaghaz jýzinde bostandyq tiygenimen, ózining qaranghylyghynan, is jýzinde keybir retterde tendikke qoly jete qoymaytynyn ortalyqqa tәueldi últtyng ózinen shyqqan kommunisteri artyghyraq biledi. Mine, osyghan baylanysty búrynghy qoja bolghan últ pen jergilikti últ ókil¬deri arasynda kelispeushilik bolyp qalatyndyghyn eskerte kele Sәken oiyn bylay qorytady.
Ózin әrdayym qoja retinde sezinetin orystargha uaq últtardyng senimsizdik bildiruin jong ýshin olargha shyn mәninde tendik, erik, biylik beriluining qajettigin kórsetip, jergilikti mekemelerde isti sol uaq últtardyng ana tilinde jýrgizu kerek deydi ol. Sonymen birge, avtor mekeme basqarmalaryna jergilikti últtardyng adamdaryn kóptep alyp, últ aimaqtarynda ónerkәsip salasyn óristetip, búryn әskerge alynbay jýrgen halyqtardy әskerge shaqyryp, bólek últ әskerin qúrghan jón dep esepteydi. Búrynghy kemdik kórip, otarlanghan últtargha kóbirek senim artqan dúrys degen pikirdi ortagha salady.
Tәuelsizdik alghan jiyrma jylday uaqyt ishinde ana tilimiz konstitusiyalyq talapqa say memlekettik til dәrejesine ie bolghanyna qaramastan, kýni býginge deyin bosagha syghalap túrghany shyndyq. Olay bolsa, Sovnarkom tóraghasy oryntaghyna otyra salyp osydan 87 jyl búryn Sәken qazaq tilin memlekettik til eteyik, al kense isterin qazaqshagha kóshireyik dep resmy týrde talap qoyy erlikpen para-par bolatyn is dep atauymyz oryndy bolmaq. Aytynyzshy, ýkimet basqarghan qay qazaq Sәken siyaqty til mәselesine bilek sybana kiristi? Sovnarkomdaghy úlan-ghayyr júmysyn “Enbekshil qazaqtaghy” redaktorlyq qyzmetimen úshtastyrghan ol osy taqyrypqa birinen song biri toghyz maqala jazdy.
Biraq aqyn babamyz ýgit-nasihatpen ghana shektelmegeni belgili. Naqtyly sharalardy jýzege asyrugha múryndyq boldy. Qolyndaghy biyligin paydalanyp, tilimizding órken jangy ýshin ter tókti, sharshap-shaldyqty. Sәken: “Sylbyr qimyldaysyn, komissiya júmysy әli de oidaghyday bolmay jatyr”, dep ózining jan joldasy KazSIK sekretary Janaydar Sәduaqasovty synady. Til mәselesin sheshude “orynsyz tartynshaqtap, saqtyq jasaysyz” dep Atqaru Komiytetining tóraghasy Seytqaly Mendeshevke de renishin bildirdi. Tap osynday sebepke baylanysty oblystyq partiya komiy¬¬tetining birinshi hatshysy Georgiy Korostelevpen arasy alshaqtay týsti. Odan basqa da jaqsy-jaysandardyng kópshiligi Sәkenning qazaq tili jónindegi shiraq qúlshynysyn jappay qolday qoydy deu qiyn. Soghan qaramastan aitqan sózin ótkizdi. 1923 jylghy 22 qarashada KirSIK qazaq tilining memlekettik mәrtebesi jóninde arnayy dekret qabyldaghan-dy.
Qazir adam kapitalyna nazar audarylyp, búghan tikeley qatysty degen oqu-bilim, densaulyq saqtau salalaryn saraptau әdetke ainaldy. Búl teginnen-tegin emes. Óitkeni, qanday da bolsyn memleketting bolashaghynyng núrly boluy ýshin búl eki salanyng orny erekshe ekendigine eshkim kýmәndana qoymas. Qogham mýshelerining sauatty, kәsiptik dengeylerining joghary, densaulyq¬tarynyng myqty boluy elding ósip-órkendeuine eleuli yqpal jasaytyndyghy sózsiz. Sondyqtan qanday el bolsa da onyng tiyanaqty sheshimin tabugha әrdayym mýddeli.
Mysalgha bilim beru salasyn alayyq. Qazaqstan jospar boyynsha 2008 jyly búghan ishki jalpy ónimning 4,4 payyzy júsalady dep josparlasa, oryndalghany – 3,6 payyz. Búl kórsetkish Ukraina men Belorussiyada 6 payyz shamasynda kórinedi. Osyghan oray myna bir mәselege nazar audaryp kórinizshi. 1 million adamgha shaqqanda joghary oqu ornynyng sany jaghynan biz Úlybritaniyany, Japoniyany, Germaniyany, Reseydi basyp ozyppyz. Qazir Qazaqstanda 181 joghary oqu orny bar eken. Demek, sany kóp, al sapasy she? Oilanarlyq jәit.
Sәken Seyfullin qazaq halqynyng irgeli memleket ornatuy ýshin elding sauatty bolyp, ghylym-bilimge degen qajettiligin arttyrudyng erekshe manyzy bar ekendigin erte sezgen. Búghan shәkirt bolyp jýrgen kezining ózinde “Ayqap” jurnalynda jariyalanghan “Ombynyng ortalyq-felidsherlik mektebi” (№ 21, 1913) degen maqalasy dәlel.
Oqu-bilim mәselesine arnalghan tyrnaqaldy enbeginde ol patsha ýkimetining qazaq balalary ýshin arnayy bólingen 16 stiypendiyagha ýsh-aq shәkirt týskendikten, qalghan bos oryndar orys balalaryna ýlestirilgenin qynjyla jazady. Sondyqtan, deydi Sәken, “kelesi jyly Aqmola qazaghyna ma, Semeyge me stiypendiya bosaydy orys balalarynan. Taghy da qazaq balalary qúr qalmay úmtyluy kerek”, – dep eskertedi. Demek, balausa jigit ókimet qarjysy esebinen bólingen oryngha qazaqtar taghy da beyqamdyq jasamasyn, dalada qalmasyn dep shyryldaydy.
Seminariyada oqyp jýrgen kezding ózinde osynday oy tolghaghan Sәken ýkimet basyna kelisimen-aq tóraghalyq qyzmetin “Enbekshil qazaqtyn” redaktorlyghymen qosa atqaryp, osy taqyrypty gazet betinde túraqty týrde kóterip jatty: “Zor mindet”, “Ár qazaqtyng jadynda oqu bolsyn”, “Barlyq kýsh oqugha” t.b. Ol: “Oqusyz qazaqtyng bolashaqtaghy kýni qaran”, dey kelip, aldaghy “jiyrma jyldyng ishinde qazaq ónerli halyqtardyng qataryna kiru kerek” deydi. Búdan song “qazaq halqyna oqu kerek, oqu kerek, oqu kerek” dep úrandatyp alady da, búryn “qazaqqa oqu bir mәrtebe kerek bolsa, endi, myng mәrtebe kerek” ekendigin júrttyng esine salady.
Mine, osy mindetting oidaghyday jýzege asuy ýshin Sәken “...jer-jerdegi mekemeler jәne Qazaqstannyng bas mekemeleri barlyq qoryndaghy qarajattyng jartysyn (50 prosentin) oqu isine júmsau kerek”, deydi. “Tek sonda ghana oqu isi kórkeyedi, sonda ghana múghalimder tabylady, sonda ghana oqu ýileri jóndeledi, oqu kitaptary da tabylady, oqushylar da yntaly oqyp, oqu jemisti bolady”, deydi.
Sәken osylay dep jazyp qana qoymaydy, kelesi maqalasynda elding júqalang budjetine qaramay-aq oqu-bilim salasyna qyruar qarjy bóldik, endi sony el iygiligine paydalanayyq dey kelip, “... nadandyqty joymay qatargha kire almaysyn, qazaq enbekshilerining balasy, oqy, oqy! Jatpa, túrma oqy, ýiren, әitpese, qatargha kire almaysyn!”, dep qorytady oiyn.
Sovnarkom tóraghasy bolyp jýrgen kezde ol Qazaqstannan tys jerlerge Mәskeuge, Peterburgke, Tomskige, Qazangha, Saratovqa, t.b. iri qalalargha balalardy oqytu jóninde ýkimet qaulysyn qabyldatady. Qazaq ýkimeti belgilegen shәkirtaqymen Peterburgte Múhtar Áuezov pen Álkey Marghúlan, Tomskide Qanysh Sәtbaev bilimin tolyqtyrdy. Sol kezde osy baghdar¬lamamen kóptegen qazaq jastary bilim alyp, olardyng qatarynan ondaghan memleket qayrat¬kerleri, úiymdastyrushy isker basshylar, oqu-bilim, mәdeniyet salasynyng ýlken mamandary shyqty. Sәkenning osynday últshyldyghy elimizding sharuashylyghynyng órkendep, ruhany әlemining kórkeye týsuine eleuli yqpal jasaghanyn moyyndauymyz kerek.
Sәkenning atajúrtyn, qazaq halqyn dәuleti shalqyp, ruhany dýniyesi kórkeyip gýldengen bay-quatty elder qataryna qosylsyn dep jantalasqan búl әreket-qimylyn bolishevikter últshyldyq dep tanydy. Sol ýshin biyik laua¬zymdy qyzmetinen shettetildi. Keyin jazyqsyz atylyp ketuine negiz bolghan birden-ber sebepting ózi de osy bolatyn.

Astana. «Egemen Qazaqstan» №368 (25765) 07 QARAShA SENBI 2009 JYL