Keshe teledidardan Amerikanyng qoghamdyq tәrtipti búzushylar turaly baghdarlamasyn kórip qaldym. Sondaghy bir sujet kәdimgidey oy saldy. Oqigha dýkendegi baqylau kamerasyna jazylypty. Dýken iyesi qara nәsildi azamat sauda jasap túr. Eki aq nәsildi kliyent zat satyp almaqshy. Onyng biri - әiel adam qolyndaghy jalghan aqshany ótkizu ýshin sebepsiz aighau-shu tudyruda. Ol serigine myna qara nәsildining amerikalyq emes ekenin, ózi sekildi amerikalyqtargha qyzmet kórsetuge de túrmaytynyn aituda. Oghan ashulanghan dýkenning iyesi abaylap sóileuin eskertip, ózining de amerikalyq ekenin, AQSh azamaty ekenin maqtanyshpen jetkizdi. Degenmen, órshelengen әiel odan әri tilining bizin qadap, satushygha «tabanymdy jala» dedi. Ol bolsa «sening appaq tabanyng kýs qoy, jalaugha jaramaydy» dep jauap qaytardy. Sonymen ne kerek, janjaldyng sony tóbeleske úlasyp, aqyry poliyseyler kelip oqigha tәrtip búzushylardy tútqyndaumen ayaqtaldy.

Múny nege aityp otyrmyn. Bylay qarasang týkke túrmaytyn oqigha. Anau aidaladaghy amerikanyng bir týkpirindegi alaqanday dýkendegi bolmashy janjal ghana. Biraq, óz basym osydan bylay oy týidim.

Keshe teledidardan Amerikanyng qoghamdyq tәrtipti búzushylar turaly baghdarlamasyn kórip qaldym. Sondaghy bir sujet kәdimgidey oy saldy. Oqigha dýkendegi baqylau kamerasyna jazylypty. Dýken iyesi qara nәsildi azamat sauda jasap túr. Eki aq nәsildi kliyent zat satyp almaqshy. Onyng biri - әiel adam qolyndaghy jalghan aqshany ótkizu ýshin sebepsiz aighau-shu tudyruda. Ol serigine myna qara nәsildining amerikalyq emes ekenin, ózi sekildi amerikalyqtargha qyzmet kórsetuge de túrmaytynyn aituda. Oghan ashulanghan dýkenning iyesi abaylap sóileuin eskertip, ózining de amerikalyq ekenin, AQSh azamaty ekenin maqtanyshpen jetkizdi. Degenmen, órshelengen әiel odan әri tilining bizin qadap, satushygha «tabanymdy jala» dedi. Ol bolsa «sening appaq tabanyng kýs qoy, jalaugha jaramaydy» dep jauap qaytardy. Sonymen ne kerek, janjaldyng sony tóbeleske úlasyp, aqyry poliyseyler kelip oqigha tәrtip búzushylardy tútqyndaumen ayaqtaldy.

Múny nege aityp otyrmyn. Bylay qarasang týkke túrmaytyn oqigha. Anau aidaladaghy amerikanyng bir týkpirindegi alaqanday dýkendegi bolmashy janjal ghana. Biraq, óz basym osydan bylay oy týidim.

Birinshiden, amerikalyqtardyng otangha degen sýiispenshiligi, patriottyghy tym myqty. Qylmyskerler de aqymaq emes, qara nәsildining qalay namysyna tiidi biledi. «Amerikalyq emessin» degen sóz olargha «adam emessin» degennen de jaman estiledi. Qylmysker satushynyng solaysha jýikesin júqartyp alyp jalghan aqshany ótkizip jibermek boldy.

Al bizde she? «Sen qazaqstandyq emessin» dep bireuding namysyna tie alar ma edik? Áy, qazaqtan basqalar qynq etpes. Qayta quanyp, ózining ózge otany bar ekenin, eki azamattyghy bar ekenin maqtan etip aityp berer.

Ekinshiden, HHI ghasyrdaghy eng órkeniyetti el Amerikada әli kýnge  nәsildik bólinushilik joyylmaghan eken. Tipti, qarsylastarynan qara ýzip «qaradan» shyqqan han» atanyp Barak biylikke kelse de jaghday týzelmepti. Biraq, Barak ta, basqalar da múny jasyryp otyrghan joq. Jikshilderdi әshkerelep, kýresuding jolyn izdeude. Bizde she? Bizde últtardy kemsituilik joq dep aita alamyz ba? Ayta almaymyz. Ózgelerdi eshkim kemsitip jatqan joq, әriyne, al qazaqty kýnde kemsitedi. Tilin qorlaydy, óz jerinde ógeysitedi. Últtar dostyghynyng úiytqysymyz dep úrandatamyz da, últtar arasyndaghy syzatty nәjisin kómgen mysyqtay jasyryp әlekpiz. Aytyp aitpay ne kerek, jaranyng biteui jaman. Ishte jarylyp iringe ainalady. Eger bizde toleranttylyq ózimiz aityp jýrgendey ózgege ýlgi bola alatyn dәrejege jetse, onda nege ózgeler qazaqqa qúrmetpen qaramaydy? Nege tilin ýirenip, dәstýrin syilamaydy?

Ýshinshi jәne eng basty mәsele - bizding azamattardyng boyynda otansýigishtik qasiyet qalyptaspay otyr. Patriottyq tek qazaqqa kerek pe?! Ózgeler de jyludy syrttan izdemey, anau qara nәsildi Amerika azamaty sekildi Qazaqstannyng «ystyghyna kýiip, suyghyna tonuy» kerek emes pe. IYә, býgingi kýni memleket halqynyng basym bóligin qúraushy últqa ainalghan qazaqtardyng boyynda últtyq maqtanysh, otansýigishtik sezim birtindep oyanyp kele jaqanyn sýiinshilep aitugha bolady. Ony songhy kezdegi «Abay.kz» saytyndaghy jariyalanymdardan-aq anyq bayqay alasyz. Áriyne, búl arada әngime biylik turaly emes, qarapayym halyq turaly ekenin óziniz de bilip otyrsyz ghoy.

Osy patriottyq tәrbie mәselesi bizde kýni býginge deyin aqsap jatyr.

Qazaq jurnalisterining Halyqaralyq 1-forumynda búl súraq kýn tәrtibine qoyylauy tiyis. Forumnyng bir taqyryby retinde talqylanyp, «Qazaq jurnalisteri patriottyq tәrbie qalyptastyrugha qalay ýles qosa alady?» degen súraqqa jauap berilui kerek sekildi.

«Abay-aqparat».