Zarqyn TAYShYBAY,  «Atameken» ghylymiy-zertteu ortalyghynyng jetekshisi, professor:

– Zarqyn Syzdyqúly, sizdi Qyzyljardaghy az ghana últshyl qazaqtardyng biri retinde tanimyz. Ýnemi oiynyzdy býkpesiz, ashyq aityp jýresiz. Qyzyljardyng tumasy bolmasanyz da osy elding tarihyn on sausaghynday biletin azamattardyng birisiz. Qalanyng atyn auystyrugha qatysty talay әngime boldy. Biraq bir sheshim shygharylmay, búl mәsele tym sozylyp ketkenge úqsaydy. Bar gәp jergilikti qazaqtardyng sanynyng azdyghynda ma?
– Joq. Qazaqtyng sanynyng azdyghy kedergi emes. Búl últtyq sananyng jetilmeuinen bolyp otyrghan jaghday. Elimiz tәuelsiz bolghanymen, sanamyz tәueldi, әsirese, biylikting shynar basynda otyrghan azamattardyng qorqaqtyghynan bolyp otyrghan sharua. Ony «dýrs» etkizip, bir-aq kýnde auystyryp jiberu kerek. Búl bir kisining ghana qolyndaghy is. Jәne ol kisining kim ekenin bәrimiz bilemiz. Anadan súra, mynadan súra, mәslihattyng sheshimi kerek, taghysyn taghy degender jel sóz. Bir kezde mynau qalanyng atyn Petropavl qoyayyq dep oryspen aqyldasyp, qazaqpen kenesip qoyghan eshkim joq qoy. Osy astanamyzdyng atyn Astana qoyayyq dep halyqtan qol jinady degendi estigeniniz bar ma?
– Joq, ondaydy qúlaghym shalmapty.

Zarqyn TAYShYBAY,  «Atameken» ghylymiy-zertteu ortalyghynyng jetekshisi, professor:

– Zarqyn Syzdyqúly, sizdi Qyzyljardaghy az ghana últshyl qazaqtardyng biri retinde tanimyz. Ýnemi oiynyzdy býkpesiz, ashyq aityp jýresiz. Qyzyljardyng tumasy bolmasanyz da osy elding tarihyn on sausaghynday biletin azamattardyng birisiz. Qalanyng atyn auystyrugha qatysty talay әngime boldy. Biraq bir sheshim shygharylmay, búl mәsele tym sozylyp ketkenge úqsaydy. Bar gәp jergilikti qazaqtardyng sanynyng azdyghynda ma?
– Joq. Qazaqtyng sanynyng azdyghy kedergi emes. Búl últtyq sananyng jetilmeuinen bolyp otyrghan jaghday. Elimiz tәuelsiz bolghanymen, sanamyz tәueldi, әsirese, biylikting shynar basynda otyrghan azamattardyng qorqaqtyghynan bolyp otyrghan sharua. Ony «dýrs» etkizip, bir-aq kýnde auystyryp jiberu kerek. Búl bir kisining ghana qolyndaghy is. Jәne ol kisining kim ekenin bәrimiz bilemiz. Anadan súra, mynadan súra, mәslihattyng sheshimi kerek, taghysyn taghy degender jel sóz. Bir kezde mynau qalanyng atyn Petropavl qoyayyq dep oryspen aqyldasyp, qazaqpen kenesip qoyghan eshkim joq qoy. Osy astanamyzdyng atyn Astana qoyayyq dep halyqtan qol jinady degendi estigeniniz bar ma?
– Joq, ondaydy qúlaghym shalmapty.
– Mine, dәl solay bolu kerek. Men bir bolghan jaghdaydy aitayyn. Temirtau degen qalany bәriniz bilesizder ghoy.  Sonyng aty turaly men jazdym: «Temiri Tevosyandiki, tauy meniki», dep. Kezinde onyng aty Samarqan bolghan, sol kezdegi ministrler kenesining tóraghasy Núrtas Ondasynov atalmysh kentti damytu turaly josparyn bekitu ýshin Mәskeuge barghan ghoy. Auyr ónerkәsip ministri Ivan Tevosyan alypty da Samarqan degen jazudy syzyp tastapty. Bizde Ózbekstanda bir Samarqan bar emes pe, búnyng bolashaghy zor qala, sondyqtan bir tәuir at oilandar, degen ghoy. Qalada qara metall óndiriledi jәne az da emes, tau-tau temir. Sol sebepti qalany Temirtau dep atap jibergen eken. Búl sol kezdegi sayasatqa da say, qazaqqa da jaqyn esim. Jәne eshkimnen súraghan da joq. 
– Oblys ortalyghynda «Abylay hannyng Aq ýii» múrajay-kesheni ashylghannan keyin keybir azamattar Qyzyljardy qaytemiz, qalagha Abylaydyng atyn bereyik degendi aityp jýr. Qyzyljar býgingi iydeologiyagha say emes degen de sózder bar. Siz qalay oilaysyz?
– Joq kelispeymin, Qyzyljar býgingi iydeologiyagha say esim. Núrsúltan Nazarbaev «Tarih tolqynynda» kitabynda jazady: «Últtyq iydeyanyng qalyptasuy ózimizding tól tarihymyzdy janasha úghynu negizinde mýmkin bolady. Últtyq tarihty 21 ghasyrdyng ólshemderi shenberinde úghynu últtyq iydeyany tújyrymdaudyng alghashqy qadamy bolyp tabylady» deydi.  21 ghasyr Qazaqstan ýshin ne? Búl – tәuelsizdik. Qyzyljar tәuelsizdiginizge de kelip túr, tarihynyzgha da kelip túr. Qyzyljardan әdemi at taba almaysyz jәne basqa esim oilap tabudyng da qajeti joq.
Búl halyqtyng sanasyna sinip qalghan nyspy. Ári ómir boyy óshpey aitylyp kele jatyr ghoy. Barlyq anyzdarda, halyq aqyndarynyng shygharmalarynyng bәrinde Qyzyljar dep atalady. Qazaqtardyng Petropavl degenge tilderi kelmegendikten emes, sanalary qabyldamaghan, jýrekterine qonbaghan ghoy.  Qyzyldyghy Kenes Ýkimetiniki de emes, biraq qala resmy týrde Qyzyljar dep atalghan jyly bir-eki orys aqyndary óleng shygharghany ras. Tauyp aldym. Búrynghy Petr, Pavel degen diny úghymdardan alshaqtadyq, endi «Qyzyljar», «Krasnyy Yar», yaghny «sovetskiy gorod» dep soqqan ghoy. Qazirgi sayasat siyaqty olargha da tapsyryspen jazghyzghany belgili jaghday, әriyne. «Qyzyljarda orys pen qazaq qoltyqtasyp jýrip jatyr dep», jazady olar, býgingi keybir aqyn-jazushylarday. 
Al shyndyghynda basqasha. Qazaq atty kóbine oryn alghan tarihy oqighalargha, jerding geografiyalyq erekshelikterine baylanysty qoyady ghoy. Mynau Esil ózenining jary alystan qyp qyzyl bolyp kórinip túrady. Soghan baylanysty atalyp ketkeni jayynda derekter kóp.
– Qalanyng kezinde resmy týrde Qyzyljar atalghanyn qazir bireu bilse, bireu bilmeydi.  Sol turaly aityp berinizshi.
– 1921 jyly qala Qazaqstannyng qúramyna kirdi. Búryn qyrghyz atanyp kelgen últymyzdyng dúrys atauy 1925 jylghy sәuirde ghana qaytarylyp,  «qazaq» atana bastaghany mәlim ghoy. Mine, osy kezde astanamyz – Qyzylordagha auystyryldy. «Qazaq» degen atymyz qaytqan son, endi qazaqtyng jerin týgendeu mәselesi túrdy alda. Sonda alghashqylardyng biri bolyp Qyzyljardyng atauy auysqan eken. Ýkimet oryndarynan joldanghan hattar «Qyzyljar qalasy», «gorod Kzyldjar» dep jazyla bastady. Búrynghy Petropavlovsk degen oryssha atauy toqtatylghan. «Pravda» gazetinde Petropavldyng «Qyzyljar» bolyp ózgergeni turaly habar jariyalanghany mәlim bolyp otyr. Men búl erlik isti istegen kórnekti memleket qayratkeri, talantty publisist әri jazushy, synshy, Alashtyng jas kósemderining biri Smaghúl Sәduaqasov dep tolyq senimmen aita alamyn. Sebebi ol sol kezde halyq aghartu komissary qyzmetin atqarghan-dy.   Mine, búl qyzmette oghan býkil bilimi, ghylymy mekemeler, mәdeniyet oshaqtary qaraytyn. Eldi-mekenderding ataularyn retke keltiretin komissiya, terminologiya komissiyasy da osy mekemening qúzyrynda edi.
Qyzyljar atauynyng resmy qújattargha ene bastauy 1925 jyldyng mamyr aiynyng ortasynan bylay qaray, yaghny Smaghúl Sәduaqasov narkom bolghannan keyin bir ay shamasyna tústas. Sondyqtan, Qyzyljar atauynyng ómirge qayta kele bastauy narkom (býgingishe – ministr) Sәduaqasovtyng esimimen baylanysty deuge әbden bolady. Qala shamamen 1926 jyldyng ayaghyna deyin Qyzyljar bolyp túrdy. Búdan 75 jyl búryn bolghan oqighanyng tiri kuәgeri tabylmas. Al, kezinde mәn berilmegendikten, búl oqigha úmytylyp ketken. Mine, bir kezde Respublika ýkimetin aq niyetti, adal azamattar basqaryp túrghanda Petropavldyng atyn Qyzyljar dep ózgertu jóninde mәsele kóterilgenin, búl jolda batyl qadamdar jasalghanyn 75 jyl ótkennen keyin ghana kórip otyrmyz. 
– Biylik qala atyn auystyrudy aita bastasanyz boldy últaralyq dostyqty saqtau kerek, janaghy orys pen basqa últ ókilderin renjitip almayyq degendi algha tartady. Sonda bәrine kónbis qazaq renjimeu kerek pe?
– Onyng dúrys. Biraq, mәsele basqada. Biz kәdimgi tәuelsiz memleketpiz. Parlamentimiz, Ýkimetimiz, Preziydentimiz bar elmiz ghoy. Halyq – ol tobyr. Sondyqtan, janaghy ýlken qalalardy, oblys ortalyqtarynyn, yaghni, memleketti qúraushy iri shaharlardyng bireuining atyn auystyrudy dauysqa salu, tobyrgha sheshkizu degen jay sóz. Ol shalghayda jatqan kishkentay auyl emes, nemese qalanyng bir shetindegi kóshe emes qoy. Ol elding kelbeti emes pe?  Erterekte partiyanyng kezinde solay bolghan. Oilashy ózin, jer dýniyening bәri nege Jambyl bolyp ketti? Sóitsek, Mәskeude tizim bolghan eken, Chapaev, Uliyanov, Kalinin bәlen-týgilen... Demek, bir kolhoz qúrylsa әlgilerdi kezekpen berip otyrghan. Jambyldyng kóbeyip ketkeni sondyqtan.
Búl ýlken sayasat. Qazaqtyng tútastyghyn, jerining tútastyghyn saqtap qalu jolynda atqarylatyn is. Ol ýshin birinshi kezekte qalanyng atyn ornyna keltiru kerek. Eger qalanyng aty qazaqshalanyp jatsa oghan basqa últtardyng renjuge, qarsy bolugha qaqylary da joq.
– Petropavl qalasynyng kýni 12-shi shilde dep jylda toylaymyz. Sóitsek búl hristian dinining meyramyna әdeyi sәikestendirilgen kýn eken. Osy qasiretten qashan qútylamyz?
– Búl masqara nәrse endi. Búny qazaq ziyalylary aityp ta jazyp ta jýr. Shovinistik baghyttaghy ólketanushylardyng opasyzdyghy halyqty aldap, eshqanday tarihy dәlelsiz 12 shilde kýnin – qalamyzdyng kýni – dep 250 jyl boyy toylatyp keledi. 12 shilde kýni nege alyndy deysiz ghoy? Pravoslavie shirkeuining kýntizbesi boyynsha 22 meyram kýnderi bar eken, osylardyng bastylarynyng biri – 12 shilde, Petr men Pavel әuliyelerining kýni eken. Sóitip qalamyzdyng barlyq dindegi aldaugha týsken túrghyndary qalamyzdyng kýni dep jyl sayyn toylap keldi. Búl isti qalay opasyzdyq dep atamasqa.
Bir jyly qala kýnin toylatpay tastaghanbyz, jabylyp. Men sizderge sony aityp bereyin. 2002 jyly Petropavl qalasynyng qúrylghanyna 250 jyl toldy, jalpy búl qalanyng qúrylghan kýni de emes, әlgi bekinisting alghashqy qazyghy qaghylghan kýn ghoy. Sony qala kýni dep aita ma eken?
250 jyl búl endi dýrkiretip túryp atap ótetin data ghoy. Biraq sol kezde oblys әkimi bolghan Qajymúrat Naghymanov bir kýni meni shaqyryp alyp, aqyl-kenes súrady. «Orys-kazaktar toylayyq dep jatyr, ne isteymiz» dedi. Men «joq» dedim, ol qazaqtyng jylaghan kýni, jerimizdi tartyp alghan kýndi qalay toylamaqpyz. Ekinshiden músylman bola túra hristiandardyng meyramyn atap ótu kýnә ghoy. Alayda, odan búryn jyl sayyn ýzbey toylanyp keldi.
Ákim menen qala kýni emestigin dәleldeytin qújattardy әkep beruimdi ótindi. Qalay toylamau kerek degen әngime ghoy.  Endi olargha bir jaghynan mening atym da kerek qoy, «Atameken» ghylymiy-zertteu ortalyghynyng jetekshisi degen. Men bir týn otyryp anyqtamalar dayyndap, jazyp aparyp berdim.
Ertenine maghan kabiynetime bes-alty orys kelip túr. «Siz qalanyng 250 jyldyghyn nege toylattyrmaysyz. Búl qalanyng qúrylghan kýni emes pe» deydi. Qaydaghy qalanyng qúrylghan kýni. Ol qala emes, әlgi әskery bekinisting salynghan kýni ghoy. Áskery bekinis degenimiz ol uaqytsha nәrse. Oilap kórinizshi, qalghan bekinister qayda ketti? Býgin bar, erteng joq. Al mynau bir taghdyrdyng jazuymen saqtalyp qalghan, mýmkin geografiyalyq ornalasqan jeri jaqsy bolghandyghynan shyghar. Búl qala emes jәne ol kezde әskeriylerden basqa adam túrmaghan múnda.  Alty zenbirek shygharyp qoyghan qazaqtyng dalasyna qaratyp.
Naghmanov últjandy azamattardyng biri ghoy, sodan toylattyrmay tastady әlgi qalanyng 250 jyldyghyn. Biraq odan keyin kelgen әkimder búrynghy әnge qayta basty. At shaptyryp túryp toylap jatady jyl sayyn.
– Aty aqsap túrghan Qazaqstanda jalghyz Qyzyljar emes, qazirgi kóptegen iri shaharlardyng kezinde qazaqsha atalghany belgili, biraq olar da úmytylyp barady ghoy.
– IYә, mysaly Semeydi alynyzshy. Ýlken kisi bardy da bir kýnde auystyra saldy ghoy Semipalatinskiden Semey qylyp. Biraq jaman qatelik ketti, qaydaghy Semey, búl ne qylghan sóz mәn-maghynasy joq. Búl әlgi janaghy siz aitqan qazaqtardyng tili kelmegendikten shygharyp alghany degenge sayady. «Alash» dep qong kerek edi ghoy qalanyng atyn. Kezinde Alash orda ýkimeti qúrylghanda ortalyghy 1918 jyly Alash qalasy bolyp bekitilgeni barshagha ayan dýnie ghoy. Sony eshkim elemedi, úyat-ay. 
Taghy bir qalamyz Oral ózining tarihy atauyn qaytara almay otyr ghoy. Onyng aty  Jayyq.  Tipti halyqtyng sanasynan óshiru ýshin ózenning atyn da ózgertti ghoy onyng janyndaghy. Qalanyng qasynda Oral degen tau bar ekeni ras, biraq, tarihy esimdi qaytaru kerek. Sonday-aq, Pavlodar men Óskemendi de osy tizimge qosugha bolady.
– Siz Abylaydyng reziydensiyasy Qyzyljarda emes dep qarsy shyqtynyz. Biraq oghan eshkim qúlaq asqan joq. Qayta sizdi satqyn, últynyng jauy dep kinәlaghan da adamdar boldy. Aqyry byltyr jazda  «Abylaydyng Aq ýii» ashylyp tyndy. Siz qatelesip ketken joqsyz ba?
– Joq meniki 100 payyz dúrys. Qyzyljarda Abylay hannyng Aq ýii bar degen jay anyz ghana. Qobylandy batyrdyng beyiti, Qozy kórpesh Bayan súludyng beyiti degen siyaqty aitu kerek, anyzdyng ómir sýruge qaqysy bar. Biraq, Abylaydyng reziydensiyasy degenge qarsymyn. Ony biyliktegiler de moyyndady. Qazir baryp kórinizshi, «Abylay han reziydensiyasy» múrajay-kesheni dep jazylyp túr. Yaghny búl jay múrajay ghana. 
Al han Abylaydyng ordasy qayda bolghanyn men jobalap bolsa da bilemin. Kókshetaudyng jerinde. Áytpese, mynau irgedegi bekinisten shyghyp túrghan alty zenbirekting dәl auzyna Abylay ýy salyp, sonda rahattanyp demalyp jatty degenge kimdi sendirmeksin. Men osy taqyrypta kóp jyl enbektenip jýrmin ghoy, talay múraghatty aqtardym, «Abylay han» atty kitabym da shyqty. Maghan «Aq ýidin» júrtyn tabugha qolbaylau bolyp túrghany úshaqtyng joqtyghy, aero-foto týsirilim jýrgizu kerek. Sonda tarihy shyndyq tabylady.
Abylay ólgennen keyin qazaqtyng sanasynan onyng atyn óshiru kerek boldy ghoy. Sondyqtan ordasyn da jermen tegistep jibergen.
– Aty qazaqsha bolmasa da qalamyz aqyryndap qazaqshalanyp kele jatyr ghoy. Kóniliniz tola ma?
– Betalys jaman emes, bәrin auystyryp jatyr. Qaladaghy eki stadionnyng da atyn qazaqshaladyq. Auqymdy sharalar jasalyp jatyr, biraq kemshin tústary da joq emes. Mysaly, qalanyng iri-iri kósheleri Gashek bastaghan chehtyng banditterining atynda túr. Abylaydyng kóshesi joq, Álihannyng kóshesi joq, tipti osy ónirding topyraghyn iyiskegen Mirjaqyp pen  Smaghúldyng atynda da kóshe joq qoy. Al Qyzyljardyng kiyeli topyraghy talay daryndy tughyzghan. Solardyng atyna kóshe beru turaly atap túryp jazghanmyn «Maghjannyng Qyzyljary» atty kitabymda. Áli de kóp sharua isteu kerek. Jәne asyghu kerek.
– Zarqyn agha, әngimenizge rahmet.

Súhbattasqan Erbaqyt Amantayúly,
Soltýstik Qazaqstan oblysy