Adamzat jaratylysynyng mol qúpiyalaryn qoynyna saqtap, túla boyy kóne tarihtan túnyp túratynday kórinetin Mysyr eline әlemning týkpir-týkpirinen aghylatyn turisterde san joq. Arada myndaghan shaqyrymdar jatqanymen, qazaq halqyna da jattyghy joq, kerek deseniz, tamyryn terennen tartatyn baylanysy bar osynau ejelgi memleketke bizding elden sapar shegetinderding de qatary qalynday týsken. Múnyng bir sebebi mynada.  Birikken Últtar Úiymynyng Kofy Annangha deyin Bas hatshysy bolghan mysyrlyq Butros-Butros Ghaly osy әlemdik Úiym ayasynda iske asyrylatyn auqymdy baghdarlamalardyng birin barlyq qarjy-qarajatymen birge óz otanyna qaray baghyttap, Egiypetke alyp bergen. Onyng shenberinde  jyl sayyn TMD elderi, sonday-aq shyghys europalyq músylman memleketterining diplomatiya, qarjy, salyq, jekeshelendiru, qauipsizdik salasynyng mamandary ýshin arnayy oqu-tәjiriybe almasu saparlary úiymdastyrylyp keledi.

Kezekti bir sapardyng orayy bizge de búiyryp, osy joldardyng avtory jәne Dәulet Emberdiyev, Oral Ábubәkir syndy әriptesterimmen birge ejelgi piramidalar eline attandyq. Áuejaydan qoldy-ayaqqa túrghyzbay tosyp alyp, bes júldyzdy qonaq ýidin  tórinen bir-aq shygharghan kýtip alushylardyng qauyrt ta qyzu qimylyna qaraghanda, búl baghdarlamanyng qarjylyq mýmkindigining moldyghyna kózimiz jetkendey boldy.

Adamzat jaratylysynyng mol qúpiyalaryn qoynyna saqtap, túla boyy kóne tarihtan túnyp túratynday kórinetin Mysyr eline әlemning týkpir-týkpirinen aghylatyn turisterde san joq. Arada myndaghan shaqyrymdar jatqanymen, qazaq halqyna da jattyghy joq, kerek deseniz, tamyryn terennen tartatyn baylanysy bar osynau ejelgi memleketke bizding elden sapar shegetinderding de qatary qalynday týsken. Múnyng bir sebebi mynada.  Birikken Últtar Úiymynyng Kofy Annangha deyin Bas hatshysy bolghan mysyrlyq Butros-Butros Ghaly osy әlemdik Úiym ayasynda iske asyrylatyn auqymdy baghdarlamalardyng birin barlyq qarjy-qarajatymen birge óz otanyna qaray baghyttap, Egiypetke alyp bergen. Onyng shenberinde  jyl sayyn TMD elderi, sonday-aq shyghys europalyq músylman memleketterining diplomatiya, qarjy, salyq, jekeshelendiru, qauipsizdik salasynyng mamandary ýshin arnayy oqu-tәjiriybe almasu saparlary úiymdastyrylyp keledi.

Kezekti bir sapardyng orayy bizge de búiyryp, osy joldardyng avtory jәne Dәulet Emberdiyev, Oral Ábubәkir syndy әriptesterimmen birge ejelgi piramidalar eline attandyq. Áuejaydan qoldy-ayaqqa túrghyzbay tosyp alyp, bes júldyzdy qonaq ýidin  tórinen bir-aq shygharghan kýtip alushylardyng qauyrt ta qyzu qimylyna qaraghanda, búl baghdarlamanyng qarjylyq mýmkindigining moldyghyna kózimiz jetkendey boldy.

Bizge dep dayarlanyp, bir aigha jaqyn sozylghan Mysyr eli, jalpy arab әlemining tarihy, diplomatiyasy men sayasaty dәristerin ózimiz osy salanyng qyzmetkerleri, әri arab tilining mamandary bolghandyqtan, reti kelgende aghylshynsha leksiyalardy da jatyrqamay qabylday berip, búl elding ótken-ketkeni men qazirgi ómirinen biraz maghlúmatty boygha sinirip aldyq. Ásirese Beybarys babamyzdyng aty atalghan  sayyn TMD-dan kelgen ózge toptardyng aldynda arqalanyp, shoqtyghymyz biyiktey týskendey shabytty әserde jýrdik. Onyng ýstine ishimdik ataulyny «boza» deytin, kópirlerding ýstinde jazylyp túrghan «kópire» sózderin kórgende kónilding kók dóneni tipti  tulap ketetin. Shyntuaytyna kelgende, sonau alystaghy Afrika jerinde de atalarymyzdyng at oinatqanyna biz maqtanbaghanda kim maqtansyn!

«Ózge elde súltan bolghansha, óz elinde últan bol» degen sózdi de sol erjýrek atalarymz qaldyrghanyn eske alyp, birazdan song elge qaray elendey bastadyq. Kayrden qaytatyn kýni keshke taman bizding Elshiliktegi Batyrshaev Baqyt, Qirabaev Álim degen jigitter habarlasyp, dýniyening qay týkipirinde jýrseng de qaperden shyqpaytyn qazaqy dәstýr boyynsha «jol ayaq» jasap jiberuge kelgen eken. Bir ay boyy emin-erkin aunap-qunap, san týrli dәmderin armansyz tatqan óz ýiimizdey bolghan bes júldyzdy qonaq ýiding astynghy qabatyndaghy dәmhanada Afrikanyng aptap ystyghynan qashyp, salqyn syragha bas qoydyq. Shet elderde jýrgende bir bayqaghanym  - adam balasy, bәlkim qazaqtar ghana ma, әiteuir tabanyng basqa elding topyraghyn basyp túrsa da, oi-sanang óz elindi kezip jýretin myzghymaytyn bir beymәlim kýsh bar. Búl joly da sol әdetimizden tanbay, auyldan keshe ghana shyqsaq ta, elshiliktegi jigittermen basymyz qosylghandaghy basty әngimemiz el men jer tónireginde órbip, arasynda Mysyr memleketimen salystyryp syrlasyp otyrdyq. Syra desek te, bir syryn ishine jasyryp túratyn búl susynynyz buyn-buyndy boylap, deneni jaylaghan song qandy qyzdyra bastaghan. Qansha mezgil ótkenin kim bilsin, endi birauyqta әigili Núrghisa aghamyzdyng mәngilik ólmes «Qústar әnine» basyp otyr ekenbiz. Sirә, elshiliktegi jigitterding elge degen saghynshy arnasynan asqan ba, әlde endi birer saghattan song olargha qol búlghap, bizderding qaytyp bara jatqanymyz qosyldy ma, әiteuir sol sәtte bas qosyp otyrghan bir top qazaq balasynyng basyndaghy alay-dýley sezimder kókirekti kerney kelip,  әn bolyp aqtarylghan tәrizdi. Al, múndayda alysta qalghan tughan aulynnyng kýz kelgen kýreng shaqtaghy týngi aspanyn tilip, taghy bir kóktem men jazdyn, qimas dәureninning qaytyp kelmestey artta qalyp bara jatqanyn bildire qiqulata úshyp ótetin jyl qústary jayyndaghy әnnen basqa kónilge dәru tabu qiyn-aq, әriyne.

Hosh, sonymen әlemning әr týkpirinen keletin kirpiyaz, tәkappar turister dәm susyndaryn iship, demalyp otyrghan týngi dәmhanada bir top aziyalyqtyng otyryp alyp anyrata әn saluy, tipti, talaydy kórgen Kair qonaq ýiining qyzmetshileri ýshin de tosyn qúbylys bolghanday. Bir bayqasam, bizge qarap antarylyp qalghandardyng qatary molaya týsipti. Qansha degenmen, tәulikting qay mezgilinde de typ-tynysh túruy tiyis sheteldik qonaqtar túraqtaytyn qymbat qonaq ýy emes pe, damyl tappaytyn dayashylar da esterin jiyp,  ayaqtarynyng úshymen jaqyndap kelip bizge «aqyryndatsanyzdar» degendey ishara bildire bastady. Alayda olardyng búl әreketinen endi eshtene shyqpaytyn edi. Shyrqau shegine jetip, tar kafege syimay, qaryndasty qimay shalqyghan qazaqtyng «Qústar әnin» toqtatarlyq kýsh dәl osy sәtte eshkimde joq-túghyn.

Sol keshte maghan býkil Kair týni, qala berdi kýlli Mysyr eli qazaq әnine qúlaq týrip, apshyndy quyratyn aptap ystyqqa qaramastan, kýndelikti qaynap jatatyn qauyrt tirligi bir sәt damyl tapqanday kórindi. Kim bilsin, dәl sol týni qypshaq dalasyna ghana tәn qasiyetti jusan iysin ansap ótken Beybarystay batyr babamyzdyng ruhy mysyr aspanynda mәngilik qalyqtap, arada talay ghasyr ótkende ózin dýniyege әkelgen qasterli qazaq topyraghynan kelgen qara domalaq úldaryn jelep-jebep túrghan shyghar.