«Tasjarghan» gazeti  jabylghan song aragha biraz ýzilis salyp «Dat» jobasy boyynsha «Obshestvennaya pozisiya» atty basylym jaryq kórdi. Gazetting bas oqyrmany - Ermúrat Bapi. Bas redaktory - Rozlana Taukina.  «Obshestvennaya pozisiya» býgingi qoghamdaghy kózqarastar men ústanymdargha erkin minber bolady degen ýmitpen jurnalist Kenjeghaliy

Qoshym-Noghaydyng jazushy Sofy Smataevtan alghan súhbatyn jaryalap otyrmyz.

- Sofy agha, «Jas Alash» gazetine shyqqan «Men tirimin!» atty dastanynyzdy oqyghanda, bir kemengerdin: «Qoghamgha týsken jaryqshaq aqyn jýregin aldymen syzyp ótedi»,- degen sózi eske týsti...

«Tasjarghan» gazeti  jabylghan song aragha biraz ýzilis salyp «Dat» jobasy boyynsha «Obshestvennaya pozisiya» atty basylym jaryq kórdi. Gazetting bas oqyrmany - Ermúrat Bapi. Bas redaktory - Rozlana Taukina.  «Obshestvennaya pozisiya» býgingi qoghamdaghy kózqarastar men ústanymdargha erkin minber bolady degen ýmitpen jurnalist Kenjeghaliy

Qoshym-Noghaydyng jazushy Sofy Smataevtan alghan súhbatyn jaryalap otyrmyz.

- Sofy agha, «Jas Alash» gazetine shyqqan «Men tirimin!» atty dastanynyzdy oqyghanda, bir kemengerdin: «Qoghamgha týsken jaryqshaq aqyn jýregin aldymen syzyp ótedi»,- degen sózi eske týsti...

- Ras aitasyn, inim... Songhy on jylda tәn azabyn da, jan azabyn da kóp tarttym. Solardyng jýrekti shyryldata syzdatary, әriyne, - aqiqat. Tәn azabynyng tórt infarkt, eki insulit, bir rak arqyly jetkenin nesine býrkemekpin. «Auruyn jasyrghan óledi» deydi dana halqymyz. Al men osy kesel-dertterimmen qolymnan kelgeninshe, әl-dәrmenimning jetkeninshe alysyp, aiqasyp, berilmey, әlsiresem de әzirshe jenilmey kele jatqanymdy shýkirshilik qylamyn. «Kýirek emes, qayraqpyn!» degen ólermendikke parapar ózimdik taysalmas jiger-senimim bar. Jyldyng tórtten birin auruhananyng әbden jalyqtyrghan tóseginde ótkizsem de, ómirge degen qúshtarlyghymdy joghaltqan joqpyn. Songhy demim ýzilip bitkenshe ony joghaltpaugha tyrysarym - sózsiz.

«Men tirimin!» dastanym ómir men ólim aiqasy kezinde ózimdi-ózim qayraudan, jasytpaudan tughan dýniyem ekenin oqyrmandarym sezetin bolar.

- Degenmen súnghyla oqyrman «Men tirimin!» deuding astarynda jan seziminen basqa da azap, mәselen, qoghamgha qatysty oilar jatqanyn angharghan siyaqty...

- Onday syzdauyqtar da biraz bar-au. Qaysybirin aityp múng shaqqanday bolayyn. Sol shaqqan múndy, shertken kýidi býginde estir qúlaq, qabyldar kókirek qaldy ma eken, bauyrym-au. «Jyldyng ýzdik kitaptary» atal­ghan bes romanymmen Memlekettik syilyqtyng dodasyna bes ret týsip, kýnshildik pen baqas­tyqtyng batyrashtyq soyylymen orta jolda bes soqqygha onbay jyghylyp, kómbe týgil, kónil yqylasyna da jete almay jýrgen jay-jaghdayym bar. Elbasynyng ózining tikeley tapsyrmasymen eki ret «Qazaqstannyng halyq jazushysy» degen ataqqa úsynylyp, taghy da biylikting biyiginde, tórelikting tórinde otyrghan qyzghanshaq «dostarymnyn» maghan degen «sheksiz qamqorlyghynyn» arqasynda sol ataqty qanjyghama baylatpay, aman-sau qútylyppyn. Osynau «Halyq әrtisi», «Halyq jazushysy» deytin ataqtar býginde joyylsa da, sol ataqtardy búryn iyemdengenderden de nege alyp tastamady eken deytin bir týitkil key-keyde býiirimdi býlk etkizetinin jasyra almaymyn. Óitkeni shygharmashylyq salmaghy ózinnen kóp tómen keybireulerding әlgi ataghyn kóldeneng tartyp, tap bir altynnan ghana jaratylghanday kerdendey attap, keudendi basyp ketetin kezderinde jigerinning qúm bolaryn kimge aighaqtarsyn.

Ol - ol ma, otyz toghyz jyldan beri mýshesi bolyp kele jatqan meni Jazushylar odaghynyng basshylary mýlde tizimnen syzyp tastaghan tәrizdi. Hal-jaghdayymdy súrap bilmek týgil, Almatyda ótip jatatyn jinalys, jiyndaryna da shaqyryp kórgen emes.

- «Biylikting biyigi men tórelikting tórinde otyrghan» әkim-qaragha biraz shýilikken ekensiz. Shygharmashylyqtyng beybit kýibeninde jýrgen sizge de sol paqyrlardyng tyrnaqtary batqan kezderi bolyp pa edi?

- Ákim, tórelermen, óz basym, tikeley aralasqan emespin. Keybir pysyq jigitterdey әkim, tórelerding qas-qabaghyn andyp, jolyn tosyp túratyn jelpildek kónil, jeniltek minez, jedel qimyldy Tәnir Haq mening mandayyma jazbapty. Oghan quanbasam, ókinbeymin. Sodan ba, meni alpys jyldyq mereytoyymda oblysym týgil audanym da, auylym da shaqyrghan joq. Men de olardyng iltipat-yqylasyna zәruligimdi sezdirgen emespin. Biraq elimizding birneshe oblysynan kelgen arnayy shaqyrtular men syi-syyapattar ózimning qazaq deytin tughan halqymnyng qadirli qalamgeri ekendigimdi taghy bir nyqtap ketken edi.

Obaly neshik, Jezqazghan oblysy tiri túrghan kezde oblystyng birinshi basshysynan bastap, barlyq әkim-qaralary Almatygha joldary týsken sayyn ýiime izdep kelip, kónilderinen su ishkizip jýretinin býginde nemerelerime anyz ghyp aityp otyramyn.

Al Qaraghandy oblysy... Jetpis jyldan astam tarihynda ýnemi orys biylep, odan keyin qazaqylyghy shamaly orman iylep ketken son, ziyalysyn ziyandysynday kóretin әdetke boy úrghan tәrizdi. Qazirgi әkimdiktegi azamattarmen kezdespek túrmaq, telefonmen bir sóilesuding ózi qiyametting qiynyna ainalyp barady. Ákim týgil, әkimning әldebir orynbasarymen habarlasudyng ózi týrikpenning tórinen jylqy aiyrghanday әreketke ainal­ghan joq pa. Bastyghyn qyzghyshtay qorityn qyzghanshaq hatshysy nemese qylyshtay qylshyldaghan qytymyr kómekshisi múrnyndy tespey-aq noqtalap alyp, erkindi úrlap, esinnen tandyryp býlkildetedi de qoyady. Aptalap, ailap telefongha jipsiz baylap, ishtey tyndyryp, dymyndy shyghartpay kýrkildetedi de qoyady.

Anau milliondardy, milliardtardy (әriyne, dollar ghoy) qoyny-qonyshyna tyqqyshtaghan ministrler men bankirler seni men menin, yaghny halyqtyng ýlesine qol súqqanyn barlyq aqparat jýiesining kórsetip, jazyp jatqany - jauyrdy jaba toqyghysh ýkimetting ózin yrqynan júlyp shygharyp, eriksiz dýbirletken tirlik emes pe. Áytpese keshe ghana ózderi qorghap, qolpashtap biyik-biyik kreslolargha qonjiytqan sol biylik basyndaghylardyng qomaghaylyghy men qorqaulyghy bizderdi ghana týniltip qoymay, biyliktegilerdi de týp-tamyrgha ýnilte oilantsa, qayyrly bolar edi ghoy.

«Bolashaq» baghdarlamasy arqyly shetelderde kimderding oqyp qaytatyny býginde barshamyzgha mәlim. Olar - «myqtylar» men «tektilerdin» erketotaylary men sholjandary. Auyldan baryp oqyp kelipti degen bir adamdy óz basym kórmek týgil, estigen de emespin. Alda-jalda auyldan shetelge baryp, oy órisin keneytip, bilimin molaytyp kelgen azamat bar bolsa, auyldyng qazirgi kýiki jaghdayyna kónil bólmey túra almasy haq. Ókinishke qaray, әlgi asfalit arasynan qaulaghan qaltaly hәm kresloly papasynyng til men dilden júrday, biraq joldamamen jolyn ashqan jetkinshekteri (qalay oqyghanyn qúda­yym bilsin) әlemdi alaqanynda ústaghanday dýrildep kelip, taghy da sol qúdiretti «predoktarynyn» qúzyrymen biyik oryntaqtargha qonjiya-qonjiya qoyady. Ne biligimen, ne júmysymen, ne is-әreketimen tanylmaghan sol bala-ministrler shala ministr qalpynan ajyray almay, basqaryp otyrghan salasyn әri aqsatyp, әri mekemening qarjy-qarajatyn qymqyryp-jymqyryp ketetinin kýn sayyn teledidar arnalary birimen-biri jarysa aighaqtap-aq jatqany.

- «Tanytsam da

Tәnir Haqqa

Shýkirlik,

Jan-tәnimmen

Mandaydy úryp,

Zikir ghyp.

Búdan bylay

Jenilmen dep

Jelpinip,

Jasaghangha

Keltirippin

Kýpirlik», - degen shumaghynyzdan jegen tayaghynyzdyng az emestigi sezilgendey. Sony tarata aityp bere alar ma ediniz?

- Tórelerden tayaq jeytindey men eshqashanda olardyng tólengiti bolyp kórgen emespin. Qayta kókirekti eshkimge basqyzbaspyn deytin ózimdik órshildigim bir basyma jetip artylady. Bir kezde Ortalyq Komiytette Kolbinning úrda-jyq әreketterine Aq Ýiding ishindegilerden jalghyz qara bop qarsy shyghyp, bas kótergenimdi kәdimgidey dәtke quat sanaymyn. Al oblys әkimderi bolghan Qajy­múrat Naghymanovtyng esh sebepsiz kórineu kózge ózime jasaghan qysastyghyn, Mәjit Esenbaevtyng esigin tars jauyp alghanday eskergisi kelmegenin úmyta almaspyn. Tek qana anda-sanda óksiterdey ókinishting ókpemdi qysatyny bolmasa, qazir endi olargha ókpem joq. Óitkeni biylikting tizginin bilegine ótkizgenderding talayynyng keudeleri nan ghana pisirmey, metall da balqytatynyna kuә bop jýrmiz ghoy.

Tórdegi tórelerge býgin tómendegilerding kózi týgil sózi de jetpeydi. Qazaqtyng ataqty qalamgeri atalyp jýrgenimmen, keybir әkimge, әldebir ministrge bir jyldyng mólsherinde telefonmen de bir mәrte baylanysa almay mysym qúritynyn kimge shaghym ete alarmyn.

Al qalamger - halqynyng ókili, elshisi, joqtaushysy desek, búqara júrtshylyqtyng múny - mening múnym. Qarashanyng qayghysy - mening qasiretim bolmas pa. Bolady, әriyne. Anau «Shanyraqtaghy» shanyraghy shayqalghan sharasyz qazaqtardyng zary, bir baspana ýshin barly-joghyn qyrghyshtap jinap, aramzalardyng óneshine qúiyp aldanyp qalghan ýleskerlerding zapyran aghyzghan kóz jasy, kýn sayyn qymbattaytyn gaz, su, elektrge mardymsyz zeynetaqysyn týgeldey tólep, ash-jalanash kýy keshken zeynetker zamandastarymnyng tereng kýrsinisi, daladan qalagha shúbyryp, eki qolgha bir kýrek tappay, kóshelerding qos qabaghynda júmys kýtip, erteden keshke deyin әrkimge bir móliyip otyratyn qarakóz ini-qaryndastarymnyng keudesin tilgileytin kýii men kýiigi meni nege qinaltpasyn. Qinaltady. Qoldan keler basqa amalym qalmaghan son, keudemdi kernegen ókinish-óksigimdi aq qaghazgha tógem de otyramyn. Ózimdi-ózim osylay mýjiymin. Qandastarymnyng basyna tiygen tayaq mening shekemdi solq etkizerin basqalar bilmese de, jazushy-jurnalist bauyrym-au, sen biluge tiyissing ghoy! Óitkeni «adamgershiliktin, shynayylyqtyng negizinde estetika jatuy kerek» degendi úghyp óssek, sol estetikadan etika týziledi dep jәne tújyrymdaytynbyz búryn. Al sol «estetika» men «etikadan» mýlde júrday bolghan býgingi tirlikte kóshede kóz sýzgen qazaqqa «mersedes», «volivalarynan»» múrnyn tyjyra qarap, kóz qiyghyn tez qashyryp әketetin sheneunikterden qalghan kónilimdi kóterer, demder qúdiretting atyn atap bere alarmysyn. Endeshe basyma tiyetin tayaq pen arqamnan soghatyn soyyldyng sәt sayyn úlghayyp bara jatqanyn ózing de sezersin.

Ótken ghasyrdyng sekseninshi jyldarynda men de sheneunik bolghanmyn. Kompartiyanyng Ortalyq Komiytetinde jeti-segiz ministrdi aldyna shaqyrtyp alyp, qaghyp-silketin qúdireti bar sektor mengerushisi qyzmetin atqaryp jýrgenimde bir adamgha qylday qiyanat jasamaghynyma, qayta qolymnan kelgeninshe kómek kórsetuge tyrysqanyma - júrtym kuә. «Ar jazasy - jan qazasy» deytin kredodan attap kórgen emespin. Enkeygenge enkeygem, shalqayghangha shalqaygham. Biraq orynsyz shatqayaqtaghan, jónsiz shamyrqanghan, jolsyz shalqaqtaghan sәtim bolmaghanyna imanym kәmil.

- «Demokrat!» degen sózding tua sap, túyaq serppey óletinin bilmeppin»,- dep jazghan ekensiz. Radiony ashyp qalsaq ta, teledidardy basyp qalsaq ta, biylik basylymdaryn әrli-berli paraq­tasaq ta, bizden asqan demokrat elding joqtyghyna kózimiz jetip, «tәnti» bolyp otyramyz. Sonda múnyng bәri Sizdinshe bos sandyraq bolyp qalghany ma?

- Demokratiya bizde, Qazaqstanda toqsanynshy jyldardyng ortasyna deyin bolghan. Demokrattyng demokraty - sol kezderde Núrsúltan Nazarbaev edi-au. Aldy ken, esigi ashyq, kónili darqan-tyn. Basqany bilmeymin, men ózim elbasyna sol kýnderde jylyna ýsh-tórt ret kirip, sóilesip, pikirlesip, kenesip qaytatynmyn. Bazbireulerding aralasuymen be, әlde sheteldik qaptaghan kenesshilerining әserinen be, elimizde qalay jekeshelendiru bastaldy, solay demokratiya kenshiligi sap tyiyldy. «Dәnikkennen qúnyqqan jaman» deytin danalyghymyz taghy da aqiqattylyghyn dәleldedi. Onay oljagha túmsyghyn tyqqandar zandy da, jón-josyqty da ysyryp tas­tap, qolyndaghysyn qoltyghyna qystyryp, jolyndaghysyn qoyny-qonyshyna tyghyp, dýrdiyip, dýrildep shygha keldi. Demokratiyadan adasyp qalghanymyzdy әli kýnge deyin jasyrmaq bolyp, «Zandylyqtyng shegine jettik, júmaqtyng tórine shyqtyq!» - deumen biylikting aqparat basshylary әlek. Áriyne, olardy da týsinuge bolady. Ákim, ministrler jyl sayyn doyby tasynday sapyrylysyp jatqanda, aqparat preziydentteri men bas redaktorlar qomaqty kreslosyna qos qoldap jarmasyp, әr basylymdy, әr arnany madaqtau men qolpashtau tribunasyna ainaldyryp jibermegende qaytsin. Solar búlbúlsha sayraghan sayyn, sening qyp-qyzyl qanyng qara qazanday qaynaytyny jәne ótirik emes.

- Kelesi jyly «OBSE»-ge elimiz tóraghalyq etkeli otyr. Múnday úiymgha basshylyq jasau demo­kratiyagha bet búrghan elderding enshisine tiyesili bolsa kerek. Parlamentin bir ghana partiya biylep-tóstep otyrghan elding múnday úiymgha basshylyq jasauy әlemdik azamattyq qogham qaghidasyna tompaq kelmes pe eken?

- Mýmkin, tóraghalyqtyng ong әseri bolyp, biraz iygilikti isterge (jurnalisterge kenshilik, jabylghan gazetterdi ashu, júmbaq qylmystardy qayta tekseru t.b.) qolymyz jetip qalar... Jә, búnym - solay bolsa eken degen dәrmensiz dәmem ghana.

Bauyrym, sen sonau Amerikada, mynau Europa elderinde demokratiya jaynap, jarqyrap, jandanyp túr degenge senesing be? Demokratiyalyq Amerika onda onay oljagha kýrk ete qalarlyq elderge bas-kózge qaramay endep enip, oiyna kelgenin nege jasaydy. Ádiletshil Europa elderi ózderine payda týsetin jerlerde sol әdilet qúraly bolatyn demokratiyanyng búghau-bógetterinen nege ainalyp ótip kete beredi? Mine, gәp qayda...

Parlamentti bir ghana partiyanyng biylep-tósteui, әriyne, zangha da, demokratiyagha da, kerek deseniz, ejelgi qazaqy salt-dәstýrimizge de tompaq. Mýmkin, soghan deyin parlamentimizge ózgerister enip te qalar... Qayta saylauy ma, basqasy ma, bir әreket jasalar.

- Degenmen osynday jaghdayda biylik ókilderi kýnnen-kýnge ekonomikamyzdyng qaryshtap, algha basyp kele jatqandyghyn aityp, eldi kópirme sózben toyyndyr­ghysy keledi. Qarapayym búqara sonda kimge senui kerek?

- Ekonomikamyzdyng qaryshtap algha basyp bara jatqan nyshandary Astana qalasynda kezdeser, bәlkim. Aqordagha jolym týsip jatpaghandyqtan biylik ókilderinin: «Jasadyq! Jaynattyq!» - deytin lepirulerin joqqa shyghara almaspyn. Al mening bilerim - Almatynyng mýshkil hali. Apyrau, keshe ghana býkil respublikamyzdyng abyroyyn kóterip asqaqtap túrghan «AZTM» men Kirov zauyttaryn, «AHBK» men «ADK» kombinattaryn, «Jetisu» jәne kilem fabrikalaryn typ-tipyl etip joyyp jibergennen shekemizding shylq ete qalghany qaneki. Qazaqstannyng týkpir-týkpirinen kelgen qyz-qaryndastarymyzgha qúshaghyn keng ashyp, óndiristik ortanyng aituly iskerlerine ainaldyra qoyatyn maqta-mata kombinatyn jauyp tastap, aumaghy atshaptyrym alyp qúrylysty sauda-sattyq ornyna auystyrghanda ne úttyq? Áriyne, útqan (kim ekenin bilmeymin) әlgi keng saraydy tiyn-tebenge ghana satyp alyp, jalgha berip qana shash etekten baylyqqa batyp otyrghan jekemenshik iyesi - qojasy ghoy. Útylghan - bәrimiz. Útyl­ghan - maqtasy bar, mata shygharatyn fabrikasy bar elden qytay men qyrghyzdyng bir jughanda-aq irip-shirip ketetin bózine dilgir bop qalghan qazaqtar.

Sonday-aq «ADK»-ny saqtap qalghanda, arzan qúrylys materialdarymen qanshama ýy salynar edi. Qanshama júmys orny ashylar edi. Býgingidey baspana ýshin basyna qayghy-qasiretti ýiip alghan ýisiz-kýisiz ýleskerler úlarday shulamas edi. Mening bir týsinbeytinim: fabrika, zauyt, balabaqsha ghimarattaryn jeke adamdargha tegin taratyp berip, kýndelikti túrmysqa qajetti búiymdardan bir qaghylsaq, búryn shetelderge valutagha satyp kiris kirgizetin stanok, aspap, agregattardan eki aiyrylsaq, býldirshinderge qamqorlyq jasap, tәrbie beretin ayaly úyasynan jәne ajyrasaq, solardy sóitkizuge qanday zәrulik edi? Qytaydyng bir aidyng ishinde júlyghy qaqyrap, tabany tilinip jatatyn sýiretpelerine yza bolghanda: «Qúday-au, sәni kelmese de, sapasy tym tәuir «Jetisudyn» ayaqkiyimderin qaytadan shyghara alatyn kýnge jete alamyz ba?» - deytin jerlesterimning shaghym-múny kimning qúlaghyna qashan jeter eken?

- Malybay auylynda úighyr jigitteri Aydyn Halyqúly atty qazaq azamatyn úryp óltirgendigi jayly shyndyqty jazghan jurnalist Gýljanat Shonabay men sol maqalany gazetining betinde jariyalaghan «Tasjarghannyn» bas redaktory Baqytgýl Mәkimbaydy turasyn aityp, tórelik jasaydy degen sotymyzdyng ózi kinәli etip shyghardy. Tura biylerding búl sheshimin sananyzgha qalay sinire alar ediniz?

- «Tura biyde tughan joq» deu - keshegi kýnning qaghidasy. Býgingi «tura» biyler turay bilgenning qolyna qarap dәmetip, tulay bilgenning kәrine qarap qamalyp otyratyndar ghana ghoy. Al óz qazaghyn ózgege jyghyp beru, óz qandasyna qarghysty ýiip-tógu ýrdiske ainalyp bara jatqanyn kimnen jasyrarsyn. Osy ýrdiske boy úrghan sot, әriyne, jazyqsyz Gýljanatty da, týk kýnәsiz Baqytgýldi de qúrbandyqqa op-onay shala salghan. Zandylyqty әdil ústasa, dәl múnday shekten shyqqan әreketke barmas edi. Qúqyq qadaghalaushylar bastyrmas edi. Áy, biraq...

- «Daghdarystan - damugha!» degen úran sózder elimizding týkpir-týkpirindegi kórnekti jerlerde kózge úryp túr. Osyny oqyghanda: «Daghdarys kelmese damy almay qalghanday ekenbiz-au», - degen oigha kelesin. Sizdinshe, múnday dabyranyng sheti-shegi bar ma, ózi?

- «Daghdarystan - damugha!» degen úran alghashqyda mening de qúlaghyma týrpidey tiyetin. Keyinnen: «Áy osy úran kerek te shyghar-au?!» - deytin bir týisikke tirele beretin boldym. Nege deysing be? Daghdarys beyqam júrtty oyatugha, del-sal biylikti týrtkileuge, qamsyzdyqtan qaraketke kóshiruge sebepker bolghan siyaqty dep oilap qalam-au. Orynsyz shashyludan tyiylyp, etek-jendi jinatqyzar bir dýrbeleng birazdan beri qajet edi. Sol ózi daghdarys bolyp jetti de, on-solgha qaraugha, on-teristi anyqtaugha bet búrghyzdy ma eken, jemqor әkim, ministrler әshkerelenip, týieni týgimen jútqan bankirler tútqyndalyp, eldi eleng etkizgen kýnder bastalyp ta ketti ghoy. Jemqorlyqpen kýresti shyndap qolgha alyp, shen-shekpenine, tuys-jekjattyghyna qaramay, orta jolda bógelip, túralap qalmay ayaghyna deyin jetkizse, biraz bylyqtyng beti ashylar ma edi. Áytpese bayaghy kýibeng tirlik kýibeng týrinde qala bereri - sózsiz.

Al daghdarystyng mening de әuletime qarajatsyzdyq deytin qiynshylyqty ýimelete jetkenin bireu bilse, bireu bilmes. Eki joghary oqudan bitirip, eki-ýsh shetel tilin mengergen mening ýsh balam da biznes pen kommersiyadan taza qúrylysqa baylanysty júmys isteushi edi. Daghdarystyng «arqasynda» ýsheui de eki jylday júmyssyz otyr. Kónil jeter jerdegi tilektesterim sanap jýrgen birer әkimge balalaryma qaraylasyp, qol úshyn sozar ma dep qúlaqqaghys bildirip edim. Jyldan asty. Solardan mýlde habar-oshar joq. «Kónilim qaldy dostan da, dúshpannan da» dep ýnsiz ynyranyp qoyam keyde...

- Oqyrman qauymgha alghashqy jyr jinaghynyz arqyly aqyn retinde tanylyp ediniz. Alayda keyinirek proza men dramaturgiyagha birjola bet búrghanday da boldynyz. Aqyndyghynyz prozanyzdyng tasasynda qalyp qoy­ghandaytyn-dy. Keyingi jyldary sol aqyndyq shybytynyzgha qayta minip jýrsiz. Osynyng syryn qalay týsindirip berer ediniz?

- Alghashqy «Astana ottary» atty ólender jinaghym baspada alty jyl jatyp, әreng shyghyp edi. Nege ekenin bilmeymin, әlde Mәskeudegi Bolat jәne qorytpalar institutyn bitirgen injenerligim kýdikshil kýnshil­derime maghan «temir-tersek» deytin laqap at taqqyzyp qoyghandyqtan ba, bastapqyda kitaptarym baspada alty-jeti jyldap jatyp, әbden sýrlenip baryp әreng jaryq kóretin. 1962 jyly shyghatyn túnghysh jinaghym jatyp-jatyp, 1968 jyly keshigip shyqqan son, poeziyagha degen yntyqtyghym biraz suynqyrap qaldy ma, prozagha birjolata den qoyyp ketken edim. Ol mýmkin kóp tomdy «Elim-ayyma» degen ýzdiksiz qúlshynysymnyng әserinen de shyghar. Degenmen poeziyadan da ada-gýde qol ýzip kete qoymagham. Keudeni týrtkileytin mazasyz oilardy әr kezende qoyyn dәpterime ólenmen týsirip otyratyn әdetimnen әli kýnge janylghan emespin.

Jogharyda biraz keseldi bastan keshtim dep aityp kettim ghoy. Sol aurulardyng aghzamdy qatty qinaytyny saldarynan búrynghyday ýstel basynda sarylyp úzaq otyra almaymyn. Al proza janry - salmaghy auyr jerin­di oryndyqqa qadap qashaytyn jan­kesh­tilikti talap etetin kýrmeui kóp kýrdeli janr. «Elim-ay» romanymnyng tórtinshi kitabyn bastaghanyma ýsh-tórt jyldyng múghdary ótipti. Qashan ayaqtarymdy bir Allam biler. Al kýn­delikti kýibeng tirlik óz degenin jasatady eken. Auruhanada da, ýide de arqamdy tósekke tósey bergen son, salmaghy onsha bilinbeytin kishkene bloknotsymaqqa qalam sýikektetuge әues bop aldym. Ondayda qalamnyng sýikek­teteri, әriyne, óleng joldary. Úly Abay aitpay ma: Kýngirt kónilim syrlasar

Súrghylt tartqan beyuaqqa.

Tómen qarap múndasar,

Oy jiberip әr jaqqa, - dep. Men de әr jaqqa oy jýgirtip, kýngirt kónilmen beyuaqqa syr shertkende neni aitam? Áriyne, tóniregimnen estilgen ókinishti aitamyn. Óksikti qozghaymyn. Alayaqtyng azamatqa jasaghan qysasynan jerinem. Qúrghaq uәdege jetkiz­bey­tin әkimsymaqtardyng tayyzdyghy men paryqsyzdyghynan týnilem. Zamandastarymnyng kýnshildiginen, baqastyghynan shekken kýiigimdi, tartqan taqsiretimdi qaghaz betine týsirem. Ótken ómirding soqpaqtaryna kónil kózin sýrindirsen-aq keudennen zapyranyng aqtarylyp sala beredi. Al «óleng shirkin - ósekshi» ghoy. Ishi-tysyndaghy qúpiyandy júrtqa jayyp, kóringenge kóztýrtki eteri de mәlim.

- Aqyndyq shabytqa minip, ashy-ashy oilarynyzdy baspasóz betterinen oqyrmandarynyzgha taysalmay jayyp salyp jýrsiz. Ertengi kýni ózime bir qyrsyghy tiyip keter dep qoryqpaysyz ba?

- IYә, bauyrym, ashy-ashy oilarymdy baspasóz betterinen aityp-aytyp tastaghanymdy júbayym da onsha jaqtyra bermeydi. Onysy meni saqtandyrghysy kelgeni de shyghar. Ózimning de jýreksinetin kezderim bolady. Anau jurnalist qyz-jigitterding mezgilsiz jetken júmbaq qazalary, iz-týzsiz joghalyp ketuleri kim-kimdi bolsa da týrshiktirmey qoyar ma. Men ótirik, ósek aitqan emespin. Jazghandarym - kórgenderim. Kónilimdi qobaljyt­qan kýdik pen kýiikterim ghana. Eshkimning enshisine tiyisip, pәle jauyp, azamattyghyna, aryna kir keltirip, daq týsirgen emespin. Áriyne, aryn, azamattyghyn qadirleytinder ar-úyatyna kir júqqyzbaugha tyrysyp, tәkapparlyqtan, menmendikten, asqaqtaudan ózderin aulaq ústaydy ghoy. Men onday azamattardy qatty qúrmetteymin.

Ótken jyly on jeti tomdyq shygharmalar jinaghymdy jartysyn demeushiler arqyly, jartysyn qaryzdanyp shyghararda býkil oblys basshylarymen aldyn ala hat arqyly habarlasyp, kitaptarymdy oblystarynda taratuyma jәrdemdesulerin súrap edim. Tәnir jarylqaghyr Serik Ýmbetov inimnen bas­qa birde-bir әkim tyrs etken joq. Sirә, soghan qaraghanda, bizding at ýstinde jýrgen myqtylarymyz әdebiyet pen mәdeniyetke onsha bet búra qoymaghan tәrizdi. Ózgeler týgil, qol úshyn sozamyz degen óz oblysym ýnsiz qalghan son, ókpemdi tekke óshirmeyin deytin qor­ghanshaq kónbistikke eriksiz moyynsúnyp, kitaptarymdy ýiime qalap, qamap otyrmyn.

- Óziniz sekildi elge tanymal aqyn-jazushylarymyzdyng kópshiligi keleli jerlerde tyghylmaq oinaghanday, aitar sózderin ishke býgip qalyp jatady. Nemese keybiri at-shapan dәmetkendey, әldekimderdi qoldan payghambar jasaugha tyrysyp jatady. Múny qalay týsinsek eken?

- Pendeden túlghagha kóterilu qanday qiyn bolsa, túlghadan pendege qúldyrau sonday jenil. Biz «auyrdyng ýstimen, jenilding astymen» jýruge әbden mashyqtanyp qalghan júrtpyz. Sondyqtan keybir qalamgerlerding jenil jaqqa jele jóneletinderine kózimiz әbden ýirenip ketken. «Ádebiyet - ardyng isi» dep jýrip, sol ardy attap ótetin abyroysyzdyghymyz, әriyne, qynjyltady.

Túrmysty jaghday biyleytin, adamdy (aqyndy da) әkim iyleytin qazirgi zamanda sýiek-sayaq dәmetken tilemsek kózder kóbeyip ketpedi me. Qalamaqy jýiesi mýlde joyyl­ghan son, kýnkórisi nasharlaghan qalamger qauym jogharydaghylargha kirpik qadap, japaqtap qalghanyn nesine jasyramyz. Jazushynyng tauary - kitaby desek, sol jyldap jazylatyn kitabyna memleketten soqyr tiyn almasa, býginde olardyng (shygharmashylyq iyelerin aitamyn da) qayyr súrap ketpegenine tәuba qylsaq qaytedi. Sol sebepti de at-shapan deysing be, ong qabaq deysing be, әiteuir, qolyna tiyer әldebir oljany (qaydaghy olja-qaljany) ansaghan pende - qalamgerding әldekimderdi payghambar jasaugha tyrysatynyn kýstәnalaugha qaqym da joq. Óitkeni soghan iytermeleytin qiyanat - qalamaqydan qaghylu ghana. Óz enbegining jemisin jey almaytyn shygharmashylyq iyesining býgingi kórsoqyr taghdyry ghana.

Búrynghy kenestik kezdegidey qalamaqy jýiesi saqtalghan bolsa, men on jeti tomyma mys-mys qarajatty kýrep alyp, shyn mәnindegi elimizdegi eng taza, enbegimen jetken shynayy millioner atanar edim. Onday atty kýn qashar tuar eken dep qúr armandaumen ómirdi óksitumen kelemiz әli. Egerde búryn­ghyday óz qolymyz óz auzymyzgha jeter bolsa, bәlkim, etik jalap, etek sýyden tyiy­larmyz da...

- Elimizding erteni eren boluy ýshin bizding kezek kýttirmes qanday isterdi atqaruymyz kerek dep oilaysyz?

- Erteninen ertegidey qiyal-ghajayyp tirshilikti ansamas jan bolmas-au, sirә. Býgininen týnilgen adamnyng ertenine iyek artary ejelden belgili. Sondyqtan men de ertenime - ertegime, órtenime jeterdey al­qyna ýnilem. Biraq sol ertenning tap býginnen bastalatynyn úqpaytyn kenkeles te emespin. Býginim búlynghyr bolyp túrghanda, ertengi tanymnyng jarqyrap ataryna shýbәlana qaraytynym ras.

Al ertenimiz núrly, qúndy, qúnarly boluy ýshin kóp nәrsening qajeti az. Eng aldymen mәdeniyetke basa kónil bólip, halqymyzdyng shynayylyghy men móldirligin kir-qoqystan tazartyp alghan lazym.

Ekinshiden, gaz, múnay jәne shiykizattan týsetin payda kózin óndiris ortalyqtaryn kóptep ashugha júmsau kerek. Ýshinshiden, qazaq - qauymshyl júrt. Álimsaqtan qauymdasyp, qordalasyp túrmysyn kýittegen. Sol qalpyna qayta oraltu ýshin újymshar ma, basqasy ma - auyl sharuashylyghy birlestikterin tezdetip qúryp, jandandyru asa qajet. Sonda ghana ertenimizden ertegidey ghajayyp kýte alamyz. Osyghan bar pәrmenimmen senemin. Dәl osy tilegim elbasynyng qúlaghyna jetse eken deymin...

- Raqmet, tileginiz qabyl bolghay! «Qoy ýstine boztorghay júmyrtqalar» sonday zaman barsha hal­qymyzdyng izgi armany ghoy.

Kenjeghaliy

QOShYM-NOGhAY

«Obshestvennaya pozisiya»

(proekt «DAT» № 7 (32) ot 18 noyabrya 2009 g.

Súhbat  «QARAShANYNG QAYGhYSY

mening qasiretim bolmas pa...» degen taqyryppen shyqqanyn eskertemiz.