Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 3600 0 pikir 22 Mamyr, 2009 saghat 06:36

Qúbylama bet týzep qondyrdym úly kóshimdi”

Jamliyha Shalúly kózi tiri bolsa osy kýnderi 70 jasqa tolatyn edi. Ekeumizding alghash tanysqanymyzgha jarty ghasyr ótipti. Ekeumizdi alghash tanystyrghan óleng edi. Men 1960 jyly Mongholiya memlekettik uniyversiytetining tarih fakulitetine týstim. Monghol tilinde azdap óleng jazyp kórgenim bar. Bir-eki ólenim “Pioner” gazetinde jaryq kórgen edi. Uniyversiytetting kire berisindegi jarnamagha kózim týsti. “Býgin keshke saghat 18-00-de әdebiyetshi studentterding ýiirmesi júmysyn bastaydy. Býgin:
“Monghol bop tughan balamyn,
Týlegimin úly dalanyn.
Monghol bop keldim ómirge
Jahandy jau alsa da,
Sol atymda qalamyn”

Jamliyha Shalúly kózi tiri bolsa osy kýnderi 70 jasqa tolatyn edi. Ekeumizding alghash tanysqanymyzgha jarty ghasyr ótipti. Ekeumizdi alghash tanystyrghan óleng edi. Men 1960 jyly Mongholiya memlekettik uniyversiytetining tarih fakulitetine týstim. Monghol tilinde azdap óleng jazyp kórgenim bar. Bir-eki ólenim “Pioner” gazetinde jaryq kórgen edi. Uniyversiytetting kire berisindegi jarnamagha kózim týsti. “Býgin keshke saghat 18-00-de әdebiyetshi studentterding ýiirmesi júmysyn bastaydy. Býgin:
“Monghol bop tughan balamyn,
Týlegimin úly dalanyn.
Monghol bop keldim ómirge
Jahandy jau alsa da,
Sol atymda qalamyn”
degen óleng joldarynyng avtory әigili aqyn Choyjilyn Chimedpen kezdesu ótedi. Kelinizder!” depti. Qyzyqtap men de bardym. Birneshe student jastar otyr eken. Kózi alaqanday qaratory jigitke kózim týsti. Qazaq ekenin kózinen tanydym. Mening qazaq ekenimdi ol da bildi-au deymin. Bir-birimizge anda-sanda qarap qoyyp otyrdyq. Menen basqasy til-әdebiyet fakulitetining studentteri eken. Chimed aqyn últshyldyghynan sottalyp shyghypty. Studentter aqynnan “týrmede shygharghan ólenderinizden oqyp berseniz?” dep ótindi. Ólendi óte berilip oqidy eken. Óleng oqyghanda tipten ózin-ózi úmytyp ketetin siyaqty. “Monghol aqyny bolu ýshin sender әueli monghol bolularyng kerek” dedi. Álgi qara tory qazaq jigiti ekeuimiz bir-birimizge qarap jymidyq. Sol jiynnan shygha tanystyq. Ol da mongholsha oqypty, monghol til-әdebiyetining II kurs studenti, mongholsha óleng jazady eken. Aqynnyng “Monghol aqyny bolu ýshin әueli monghol bolularyng kerek” degen sózi ekeuimizge de әser etipti. Qyzyqtap kelgenim bolmasa mende aqyn bola qoyayyn degen oy joq, tarihshy bolatyn shygharmyn dedim. Sonda Jamliyha:
— Joq, mongholsha ólendi tek monghol adam jazu kerek degen pikirimen men kelise almaymyn. Áriyne qazaqsha jazsaq jaqsy ghoy, biraq múnda onday әdeby orta joq, - dep nalydy. Ekeumiz әngimelese kele uniyversiytettegi әdebiyetqúmar qazaq studentterining basyn qosyp, qazaq әdebiyetining ýiirmesin qúrayyq dep kelistik. Ishimizde qazaqsha ólen, proza jazatyn birer jigitter de bar bolyp shyqty. Eki-ýsh apta ótkesin, ishinde Jamliyha ekeuimiz bar 6-7 qazaq jinalyp әdebiyet, últ jayly әngime dýken qúrdyq. Osylaysha 2-3 ret bas qostyq. Búl MHRP-sy Timur-Ochir bastaghan últshyldyq baghytpen kýres jýrgizip jatqan kez túghyn. Bir kýni meni dekanattan shaqyrady, barsam ózim jaqsy kóretin bir ústazym “sender qazaqtaryndy jinaymyn dep bastaryna pәle tauyp alyp jýrmender, qazir zaman qiyn” dep eskertti. Búl eskertu Jamliyhagha da jasalypty. Óstip jýrgende úly jazushy Múhtar Áuezov qaytys bolghanyn estip, 4-5 qazaq studenti songhy ret jinalyp “qazaq ýshin enbek etemiz” desip, ózimizshe ant-su ishisip tarastyq. Osy alghan uәdening qarymy bolu kerek III kurs studenti Jamliyha M.Áuezovtyng “Abay joly” romanyn mongholshagha audarugha kiristi. Áriyne búl óte batyl qadam edi. L.Sobolev, N.Anovtar qazaqshadan jasaghan sózbe-sóz audarmanyng negizinde oryssha әrlegen Abaydy audaru student ýshin naghyz talapty erding qolynan keletin is edi. Sóitip jýrgende basqaday bir top qazaq ziyalylary “Abay joly” romanyn audaryp jýrgeni belgili boldy da student Jamliyha “Abay jolynyn” audarmasyn solarmen birlesip ary qaray jalghastyrdy. Sóitip “Abay joly” romany monghol tilinde 1972 jyly jaryq kórdi.
Monghol tilindegi gazet, jurnaldarda Jamliyhanyng ólenderi de shyghyp qalatyn. Biz jas aqynnyng әrbir qadamyna tilektes bolyp jýrdik.
Áli esimde 1962 jyly qantar aiynyng 20-sy kýni ýilenu toyymyzdyng qamynda jýrip, Jamliyhamen kezigip qaldym. Mashinkagha jazghan shaqyru biyletin Jamlyihagha úsynsam, ol da maghan tura sonday shaqyru biyletin berip túr. “Ýilenu toyymyzgha shaqyramyz. Toy qantardyng 23 kýni keshki saghat 20-da Tolgoytdaghy ýiimizde ótedi” deydi. Bizding shaqyru da tura sonday. Tek toydyng bolatyn orny ghana bólek. Ekeumiz bir-birimizdi qúttyqtap ómirimizden sәttilik tiledik. Uniyversiytetting qazaq studentteri ekige bólinip tórteuimizding toyymyzgha keldi. Toyymyz bir keshte ótti.
1965 jyly ekeumiz de uniyversiytetti bitirdik. Men Qobda aimaghyna joldama aldym. Sýhebatyr alanynda Jamliyhamen kezdesip qaldym. Ol menen: “Qayda bólis aldyn?” dep súrady.
— Men tughan jerim Qobda aimaghyna joldama aldym, – dep edim, ol:
— Qobdagha barghanyng qalay? Qazaq arasynan alghash Sýhebatyr atyndaghy stiypendiyamen oqyp bitirgen jalghyz qazaqsyn, uniyversiytetke nege qaldyrmady? — dep súrady. Men sol kezdegi fakulitet dekanymen kózqarasym kelispeytindigin aityp, “ózing qayda baratyn boldyn?” dep súradym.
— Men Bayan-Ólgeyge jýreyin dep túrmyn. Birinshi, keleshek enbegim ýshin qazaq ómirimen tanysqym keledi, ekinshiden, ózing bilesing qazaq tilimdi jaqsylap syndyrayyn degen oiym bar dedi. Dúrys bolghan eken dep ekeumiz qoshtasyp kete bardyq.
Men Qobdada ýsh jyl túryp Úlanbatyrgha kóship kelsem, Jamliyha da osynda kelip Ortalyq jastar gazetinde әdeby qyzmetker bolyp ornalasypty. Tughan el, jerding ómirimen tanysyp birshama ruhany azyq jinap qaytqan kórinedi. Ólenderinde qazaqy saryn, stili basym bola bastapty.
Jamliyha Shalúly әdebiyette әueli aqyn retinde tanyldy. Alghashqy tyrnaqaldysy 1958 jyly ol IH synypta oqyp jýrgende Mongholiya jastarynyng Ortalyq organy “Zaluuchuudyn Ýnen” gazetinde jaryq kórgenin bilemin. Student kezinde de ólenderi shyghyp túrdy. 1970-1980 jyldary ýsh birdey jyr jinaghy shyqty. Ol enbegin mongholsha jazatyn. Biraq monghol tilinde qazaghynyng ómirin jyrlaydy. Onyng qaysy ólenin oqysanyz da qazaqsha óleng oqyp otyrghanday әser alasyz. Ólenning sózi monghol bolghanymen mәneri, stiyli qazaq. Mysaly onyng “Otan” turaly myna bir ólenine zer salyp kóreyikshi (Múnda aqynnyng ólenderi maqala avtorynyng audarmasymen berilip otyr).
En dalamda asyr salsam qúlynday,
Kók kilem bop tóseletin — otanym.
Gýling bolyp býrshik jarsam dalada
Kýnim bolyp nәr beretin — otanym.
Egin egip dihanshy bop shóldesem,
Búlaq bolyp sugharatyn — otanym.
Ústa bolyp ystyq temir soqsam men
Samal bolyp salqyndatqan otanym.
— dep jyrlaydy. Óleninde qazaqy sezimmen otanyn shyn sýn bar. Sóite túra monghol oqushygha da týsinikti, olar múnda otanyn janynday sýigen monghol aqynynyng ónerine tәnti bolady.
Avtor bir jinaghyn “Dombyranyng qos isheginen tógilgen jyrlar” dep atapty.
Dombyram, mening dombyram,
Egilesing tógilip,
Botadayyn bozdaysyn
Jylaysyng keyde egilip.
Eki isheging aqtarmasa múnyndy
Shanaghyna kýy syimay
Keter edi-au sógilip,
— dep dombyragha shyn syiynady. Nemese “Býrkit” degen myna bir ólendi alayyqshy
Kók tәnirinning qyrany
Tomagha kiyip kózine
Qalghyp nege jatyrsyn?
Janynnan bala ótkenin,
Qoy jayylyp ketkenin,
Tórt kóz tóbet qasynda
Sýiek kemirip jatqanyn,
Agharyp tannyng atqanyn,
Qarayyp kýnning batqanyn,
Ajyrata almay әuresin,
Kóre almay kýnning sәulesin.
Aspannyng erke serisi
Sen alypsyn, alypsyn.
Asyrandy kýshiktey,
Ústap alghan iyennin
Qolyna qarap qalypsyn, — deydi. Aqyn múnda qyran kózing bola túra jaryq dýniyeni kóre almau degen qanday qasiret ekendigin ashyp kórsetken. Ólende perishte qústyng múnly kýiin, qayghysyn aqyn naqty bere alghan.
Jamliyha ertegi sarynymen “Kýrek”, “Ánshi jauynger turaly ballada” jәne “Oshaq” dep atalatyn ýsh tolghau jazdy. “Kýrek” atty, tolghauynyng myna bir joldaryna ýnilip qaranyzshy.
Dala tany jerden shyghyp atady.
Dala kýni jerge sinip batady.
Atqan tanmen jarysyp bir azamat
Kýregi bar qolynda, kýnde kele jatady...
Múnda aqyn dala ómirin әserli de, naqty bere alghan.
Jamliyha birneshe әnderge óleng jazdy. Solardyng ishinde halyq arasyna Shәmshining әnderindey keng taraghany Hangaydyng әnine jazghan “Nutgiyn hóórhón býsgýi” (Men tughan jerding súluy) atty әnning sózi. Búl әn talay belgili әnshilerding repertuaryna endi. Tamasha klip (beynefilim) týsirildi. Áni de, sózi de tamasha. Ánning sózinde:
Qarakózayym, men tughan jerding súluy,
Jete almay jýrmin,
kelmey-aq qoydy qiiy.
Tasty jaryp tauda ósken gýlmisin?
Súlulyghyndy jasyryp әli jýrmisin,
Kim jazady jýregimning jarasyn,
Júldyzym-au, saghymday bolyp
alysta qalyp barasyn,
— degen joldar bar.
Jamliyha Shalúly ólenderin jaza jýrip prozagha da qalam tartty. Onyng qalamynan bir roman, 4 povesti jәne 20-gha juyq әngime, esse, hikayattar tudy. Áriyne olardyng ishindegi shoqtyghy biyigi “Ih ail” (“Qara shanyraq”) romany. Búl tughan ólke — Bayan-Ólgeyde, qazaq arasynda tughan, Mongholiya qazaqtarynyng qily ómirine arnalghan roman. Romandaghy túlghalardyng barlyghy qazaqtar. “Qara shanyraq” romany arqyly Sh.Jamliyha Mongholiya Jastar odaghy syilyghyna ie boldy. 1989 jyly “Haluun Zuny baroo” (Jazdyng aptabyndaghy janbyr” atty povesteri jәne әngimeler jinaghy arqyly oqushy kópshilikting alghysyna bólendi. “Setgeliyn amrag” (“Sýigen jar”) atty әngimeler jinaghyn óz oshaghynyng otyn jaghyp otyrghan jary, segiz balasynyng anasy Naziragha arnapty. Sh.Jamliyhanyng әngimeleri ótkir oqighalargha arnalghan, tartysty da tartymdy keledi. Mongholiyanyng tanymal jazushylarynyng biri jәne qazaq tiline jatyq Bóhiyn Baast Sh.Jamliyhaanyng povesterin oqyp “Monghol tilinde jazylghan qazaq ómirining ainasy” dep baghalapty.
Jamliyha jurnalist retinde de halyq arasynda keng tanyldy. Úzaq jyldar boyy Mongholiya jastarynyng ortalyq organy — “Zaluuchuudyn Ýnen” gazetinde jauapty qyzmetter atqardy. Men tómende jurnalistika salasynda Jamliyhanyng atyn shygharghan eki maqalasyn atap ótkendi jón kórdim.
Mongholiyada әlemge tanylghan Rinchin Byambaev degen lingvist ghalym ótken. Álemning 8 tilin mengergen, týrik tiline jatyq adam. 17 jyl týrmede otyryp, sayasy burodan 9 ret shara qoldandyryp jýrip mongholdyng tilin til etken eki ghalymnyng biri. Ol sistemagha da, partiyagha da baghynbay, tek adamy aryna ghana baghynghan adam. L.Gumiylev óz esteliginde “Men 1950 jyldary týrmeden bosap kelgesin Leningrad uniyversiyteti studentterining jataqhanasynda jýrgenimde meni izdep әigili ghúlama Rinchin kelip ketipti. Búl oqigha bizding ýkimetting qúlaghyna jetse kerek biylik úyalghanynan maghan baspana bergen edi” dep jazghany bar. Rinchindi jerlep kelgende monghol ziyalylary “biz býgin kimdi jerlep keldik, mongholdyng til bilimin jerlep kelgenimiz joq pa?” dep jylaghan desedi. Ol kisiden súhbat aludan jurnalister jýreksinetin. Óitkeni tilden, saualdan qate jiberip úyatqa qalamyz dep qorqatyn. 1970 jyldary Jamliyha “Zaluuchudyn ýnen” (Bizdinshe búrynghy “Komsomoliskaya pravda”) gazetinde istep jýrip Rinchinnen súhbat alugha baryp Rinchinning alghysyna bólenip qaytypty. Jamliyha ghúlamagha qoyghan alghashqy saualyn “Myng bir týnning ertegisinen” bastapty. Onysy Rekene qatty únasa kerek. Men 1930 jyly alghash audaryp bastyrghan “Myng bir týn” ertegisining I kitaby barlyq kitaphanalardan joghalyp ketti. Óitkeni biylik búl úly shygharma jastardyng marksizm-leninzm ilimin ýirenuine bóget bolady dep qoryqsa kerek depti ghúlama. Jamliyhanyng ghúlamamen bolghan súhbaty gazetke basylyp shyqty. Súhbattyng sonynda avtordyng ghúlama turaly jazghan tamasha óleni shyqty. Óleng keyin úly ghalym Rinchin Byambaev turaly jinaqqa endi. Endi osy ólennen ýzindi keltirip kórilik.
...Sýhebatyr alanyn kesip ótip,
Úly Rinchin keledi kónili eltip.
Qazaq belbeu beline buynghany,
Ayaghyna kiygeni buryat etik.
Keledi úly ghúlama,
Aq saqaldy aq manday,
Jan jaghyna qaraydy
Qyran kózi jaltanday.
Týr túlghasy qúddy bir
Aqbas altay tenselip
Jaqyndap kele jatqanday.
Qarandarshy jarandar!
Mongholynyng tili men
Bilimning jýgin bir ózi
Qasqaya tartyp
Arqalap jatqanday...
Osy joldardy oqyp otyryp býgingi bizding qazaqta Rinchindey ghalym, jas Jamliyhaday jurnalister kóp bolsashy dep armandaysyn.
Mongholiyada qazaqtan shyqqan Ikey Mәzimúly degen batyr ótken. Mongholiyanyng 15-atty әsker polkynyng tórtinshi bólimshesining komandiyri, leytenant Ikey 1939 jyly Halhyngol shayqasynda japonnyng motorlandyrylghan polky men alghash betpe-bet kelip tendesi joq kýshke des bermey bir adamy qalghansha shayqasyp opat bolghan qazaq jigiti. Jamliyha Ikey batyrdyng tughan jeri, mert bolghan ornyna deyin talay ret baryp batyrdyng kóz kórgen adamdary, komandirlerimen jolyghyp osynday kóp izdenisten keyin “Ikey batyrdyng jýrek oty” (“Ekey baatryn zýrhniy gal”) degen әigili ocherkin jazdy. Jamliyhanyng búl ocherki Ikeyding basyna qoyylghan eskertkish ispetti edi. Ikey batyrdyng kim ekeni halyq arasyna osy ocherkten keyin keninen tanylyp batyr alghash oqyghan Delun Somon orta mektebi Ikeyding atymen atalyp, Aymaq ortalyghynda batyrgha eskertkish túrghyzyldy. Aqyn-jurnalist ocherkining sonynda Ikey batyrgha Óleng joldaryn arnaydy.
...Batyrlary el qorghaghan ólkede,
Erlerining aty atalmay túrmaydy.
Halha ózeni janghyryghyp talymen
Er Ikeyding atyn atap shulaydy.
Jýrek oty er Ikeydin
Tughan jeri — Altayynan tabyldy.
Bes Boghdanyng shyndaryna
Bes júldyz bop jaghyldy.
— dep qazaq batyrynyng eskertkishin Besboghdanyng shynyna deyin kóterdi.
Jamliyha Shalúly 1982-1992 jyldary Mongholiya Jazushylar odaghynda qazaq әdebiyetine jauapty qyzmetker, odaqtyng basqarma mýshesi bola jýrip Mongholiyadaghy qazaq-aqyn jazushylarynyng 22 kitabyn mongholsha audaryp bastyrdy. Nәtiyjesinde 8 qazaq-aqyn jazushysy Mongholiya Jazushylar odghynyng týrli syilyqtaryna ie bolyp Mongholiya jazushylar odaghynyng mýsheligine qabyldandy. Osy jyldary Jamliyha Mongholiyadaghy qazaq әdebiyeti ýshin kóp enbek sinirdi. Men 1991-1992 jyldary Mongholiyanyng memleket syilyghyn beretin komissiyanyng bastyghy bolghan edim. Bir kýni maghan Jamliyha keldi. Mongholiya qazaqtary arasynan shyqqan belgili aqyn marqúm Aqtan Babiyúlyn memlekettik syilyqqa úsynsaq degen pikir aita kelipti. Men qúptadym. Biraq Bayan-Ólgeyden tiyisti materialdary kelmey keshigip qaldy. Osydan bolyp qaysy bireuler “Zardyhan qazaghynyng materialy kelgenin kýtip komissiyanyng sheshim shygharatyn uaqytyn keshiktirdi” dep te jazdy. Biraq Jamliyhanyng úsynysy adamgershilikten tughan pikir edi. Jamliyha enbegin mongholsha jazsa da últyn janynday sýietin azamat bolghan. Biz Jamliyha ekeuimiz 1961 jyly qazaghym dep jylasyp airylysqan oqighadan song 30 jyldan keyin taghy da qazaq mәselesin kóterip isimiz ongha baspay ekinshi ret jylasyp aiyrylysqan oqighanyng kuәgeri boldyq. Biz birneshe azamat birigip, Úlanbatyrgha qazaq qoghamy jәne qazaq mәdeny ortalyghyn qúrmaqqa әrekettendik. Bir bas qosuymyz 1990 jyly 2 aqpan kýni Jamliyhanyng shanyraghynda ótkeni esimde. Biraq keybir azamattardyng kertartpalyghynan bolyp isimiz ongha baspay, 4 nauryz kýni Sherhan degen azamattyng otbasynda ótken IV kezdesuimizde ekinshi ret jylasyp tarastyq. Biraq búl bastama Bayan-Ólgeyde jalghasyn tapty. Men búl turaly ózimning “Jylaghan jyldar shejiresi” atty enbegimde tolygharaq jazdym.
Jamliyha Shalúly sanaly ghúmyrynyng kóp jyldaryn qazaq klassikterining shygharmalaryn monghol tiline audaryp monghol júrtshylyghyna olardy nasihattaugha arnady. M.Áuezovtyng “Abay joly” romanyn audarugha student kezinen bastap aralasqanyn biz jogharyda aityp óttik. 1970 jyldardan bastap S.Múqanovtyng “Botagóz” romany, Gh.Mýsirepovtyng “Qazaq soldaty” romany, Sh.Ótepovtyng “Shyghys qyzy” povesi, J.Moldaghaliyevting әigili “Men qazaqpyn” poemasy, Mahambet, A. Qúnanbaev, Q.Myrzaliyev, M.Shahanovtyng ólenderin monghol tiline audardy. Mongholdar sany qanshama az bolghanymen mәdeniyeti, tili, tarihynyng tamyry terenge ketken halyq. Qazaq әdebiyetining osynshama múrasyn mongholsha sóiletu onay sharua ma edi. Jamliyhanyng enbegine tek S.Múqanov, M.Shahanovtar ýlken bagha beripti. S.Múqanov 1973 jyly 15 qantar kýni Jamliyhagha jazghan hatynda “Botagózdi tuysqan monghol tiline audarghany ýshin sansyz rahmetin aityp saulyq, baqyt tilepti”. M.Shahanov 1985 jyly 5 qazanda Jamliyha mongholsha audarghan ózining ólender jinaghyn oqyp “Qadirli tuys, qazaqtyng daryndy perzenti Jamliyha sizge ýlken rahmet” dep qoltanba beripti. Ol ómirde bireulerge kóz sýzip abyroy-ataq, syi-siyapat tilep kórmegen, kóringenning esigin qagha bermeytin asa qarapayym da qarabayyr jan edi.
1991 jyly jaz ailarynyng birinde Suhebatyr alanynda Jamliyhamen kezdesip qaldym. Ata júrtqa kóshpekke dayyndalyp jýr eken. Shyny kerek men oghan:
— Sen mongholsha jazatyn qalamgersin, әueli monghol әdebiyetining ókilisin, atajúrtqa nege sonsha asyqtyn, kósh janadan bastalyp jatyr ghoy” degenimde de, ol:
— Ózim ýshin emes, úrpaghym ýshin ketip baramyn Zәke dedi. Men ol pikirimen ishtey kelistim, biraq ashyp eshtene aitpadym.
Men Tashkentte eki jyl qyzmet atqaryp, 1994 jyly nauryzdyng 14 kýni Almatygha kóshtim. Jamliyha Almatydaghy Monghol elshiligining adamdarymen birge sonau Qordaydan tosyp aldy. Qauyshyp amandastyq. Úzynaghashtyng bir shetkeri auylynda túrady eken. Sol jyldary qabileti sarqyla qoymaghan 55 jastaghy jigit qoy. Birer kýnnen keyin bizdi ýiine shaqyryp qonaq etti. Júmyssyz eken. “Ne jazyp jýrsin?” dep súraghanymda:
— Ázirge tek kýn kóristing qamynda jýrmiz ghoy, Zәke! – dedi de qoydy... Asyp-saspaytyn, yrdu-dyrduy joq azamat edi ghoy marqúm.
— Bir jyldan keyin múnda mening “Jylaghan jyldar shejiresi” dep atalatyn tarihiy-publistikalyq enbegim jaryq kórdi. Kitapty Jamliyha monghol tiline audaryp, ekeumiz audarmagha redaksiya jasap, eki kýn birge otyrdyq. Tek Asan Qayghy Hasan Sәbiytúlynyng tórt jol ólenin audaru ýshin eki saghat uaqytymyzdy júmsadyq. Sóz arasynda Jamliyha audarma degen onay sharua emes, Qazaqstan aqyn-jazushylarynyng shygharmalaryn audarugha mening ómirimning kóbi ketti ghoy. Shygharmalary audarylghan jeke avtorlar bolmasa, Qazaqstan әdebiyetining bas shtabynan “Rahmet” degen sóz estip kórmedim. Áyteuir Mongholiyadan kelgen bir top aqyn-jazushylardyng qatarynda Qazaqstan Jazushylar odaghynyng mýsheligine qabyldandym degen edi.
IYә, óz qabileti, óz enbegimen shet elden kelgen qazaqtardyng jas úrpaghy ósip keledi. Búghan da shýkirshilik. Al jasy egde tartqan, qazaghym, atajúrtym dep enirep jetken qabiletti talay qazaq eskerusiz qaldy. Solardyng biri Jamliyha Shalúly edi. Ol ata júrtta óz orynyn taba almay ketti. Zeynetkerlikke shyqqansha júmyssyz bos jýrdi. Atajúrtta birde-bir kitaby shyqqan joq. Qazaq әdebiyetin shet tilge audaryp nasihattauda Jamliyhaday enbek sinirgen kim bar edi? Osynday azamatqa “Alash” syilyghyn berse neter edi. Basqalarday 10-15 jyl bolmay-aq qoysyn, bir jylgha bolsa da preziydentting stiypendiyasyn alatyndardyng tizimine qossa azamattyng ensesi kóterilip qalatyn edi ghoy. Áriyne qanshama qarapayym, beyuaz jan degenmen ol ishtey ókpeli bolatyn. Áriyne kelgenderding útqan túsy atajúrty, qara orman qazaghymen tabysqandyghy shyghar. Al tirshilikte olar kóp nәrseden útyldy. Osyny sezgen jergilikti aqyn-jurnalist Aqyn Sagiyd-Uaqas Jamliyhagha arnalghan bir óleninde:
Jәke, Jәke jampozym jәm-aghamyz.
Jan jýreging darhan bir dala naghyz.
Sen arqyly Abaydyng basqan izin
Shynghyshannyng júrtynan taba alamyz.
Ókpelising bizderge sezemin men,
Qaysar jýrek bәrine tóze bilgen.
Bayan-Ólgiy tósining jusanysyng
Júpar iyisi anqyghan ózeginen.
— dep jyrlaydy. Búl әriyne Jamliyhanyng jan dýniyesin, arman, tilegimen ruhany kýizelisin týsine bilgen adamnyng sózi.
Býgin aramyzda Jamliyha joq. Biraq ony úmytu mýmkin emes, etken enbegi ony úmyttyrmaydy da. Jamliyha ómirining songhy jyldarynda qazaq tilinde “Taghdyr pernesi” atty әngimeler, esse, hiqayattar jinaghyn dayyndaghan eken. Ózi eki-ýsh jyl jýrip shyghara almapty. Ol enbek endi júbayy Naziranyng qolynda jýr. Tiyisti mekemeler osy enbekting jaryq kóruine qol úshyn berse eken deymin. Jamliyha óz kezeginde qazaq aqyn jazushylarynyng shygharmalaryn monghol tiline audarugha qanshalyqty kýsh salsa, endigi kezek bizge keldi. Aqynnyng tandamaly ólender jinaghymen “Ih ail” (“Qara shanyraq”) romanyn qazaq tiline audaryp bastyru qajet dep oilaymyn.
Osy joldardy jazyp otyryp, kóp tolghandym. Meni tolghandyrghan kóz kórgen adamdarymnyng taghdyry. Aqyn bolmasam da myna bir óleng joldary oiyma oralyp, kókiregimdi kernep túryp aldy.
Qozy aidaghan qonyr jondar — tughan jer,
Jazghan, syzghan etken enbek, tókken ter,
Barlyghyn tughan jerde qaldyryp,
Atajúrtqa anyrap, ansap jettinder.
Oralman taghdyr boldyma әlde oralghy,
Tasy almay, ashyla almay kettinder.
Mongholiyanyng kókteminde gýl ashqan,
Jamliyha, Arghynbay men Imashhan
Atajúrtta eleusiz ghana ótseng de
Ár qaysysyng óz aldyna bir dastan.
Jazylar-au jýrekterding jarasy,
Arylar-au ómirding aq pen qarasy,
Birin súnqar, birin shymshyq degizbey
Qabiletti qadirley bil aghayyn
Barlyghy da bir qazaqtyng balasy.

 

 

Zardyhan Qinayatúly,
«Týrkistan» gazeti, 21. 05. 2009  jyl.

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1483
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3255
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5504