Qazaq sporty tarihynda jelayaq Ghúsman Qosanovtyng esimi erekshe atalady. Ol – olimpiadagha túnghysh qatysqan jәne olimpiada jýldesin túnghysh jenip alghan qazaq. Biraq sporttyq jylnamalarda Qosanov esimine qatysty derekter qadau-qadau ghana. Múnyng sebebin bәlen dep aitu qiyn. Jalpy sonau 1960, 1970 jyldardaghy basylymdar múraghatyn aqtaryp otyrsanyz, sol kezdegi belgili sportshylargha qatysty jariyalanymdardyng asa siyrek ekenine kóz jetkizesiz. Túshymdy tarihy mәlimet alu qiynnyng qiyny. Desek te, qolymyzgha týsken derekter Ghúsman Qosanov ómirining jekelegen sәtterinen eles tudyrugha jetip-artylatynday. Onyng úzyn-yrghasy mynaday.

Qazaq sporty tarihynda jelayaq Ghúsman Qosanovtyng esimi erekshe atalady. Ol – olimpiadagha túnghysh qatysqan jәne olimpiada jýldesin túnghysh jenip alghan qazaq. Biraq sporttyq jylnamalarda Qosanov esimine qatysty derekter qadau-qadau ghana. Múnyng sebebin bәlen dep aitu qiyn. Jalpy sonau 1960, 1970 jyldardaghy basylymdar múraghatyn aqtaryp otyrsanyz, sol kezdegi belgili sportshylargha qatysty jariyalanymdardyng asa siyrek ekenine kóz jetkizesiz. Túshymdy tarihy mәlimet alu qiynnyng qiyny. Desek te, qolymyzgha týsken derekter Ghúsman Qosanov ómirining jekelegen sәtterinen eles tudyrugha jetip-artylatynday. Onyng úzyn-yrghasy mynaday.

GhÚMYR-DEREK
Ghúsman Qosanov 1935 jyldyng 25 mamyrynda sol kezdegi Semey oblysy, Novopokrovka (Besqaraghay) audanynyng Izatolla auylynda tughan. Sol auyldaghy Abay atyndaghy 7 jyldyq mektepti tәmamdaghan. Semey qalasyndaghy №13 temir jol uchiliyshesin, Kishiynevtegi (Moldova) dene tәrbiyesi tehnikumyn, Almaty dene tәrbiyesi institutyn bitirgen. 1960 jylghy Rim olimpiadasynyng kýmis jýldegeri (4h100 metrlik estafeta). 1964 jylghy Tokio olimpiadasyna qatysushy. Europa chempiony, KSRO birinshiligining kýmis jýldegeri, Qazaqstannyng birneshe dýrkin chempiony, KSRO halyqtary spartakiadasynyng jenimpazy. Qazaq jastary arasynan jenil atletika boyynsha túnghysh sport sheberi. 1990 jyly ómirden ótti.
Marat, Arman esimdi eki úly bar.

1. «Sýiinshi»
Gh.Qosanov bala kýninde sportshy boludy armandaghan joq. Kәdimgi auyldyng qarasiraq balasynyng biri retinde ósip jatty.
Ghúsekenning óz sózi: «Sportshy bolamyn, onyng ishinde jenil atletikamen shúghyldanyp, qysqa qashyqtyqqa jýgiremin» dep esh oilaghan joq edim» («Qús qanatty Qosanov», «Jas Alash» gazeti, 25 nauryz, 1996 jyl. Avtory – S.Shimanbay). «Tórtinshi synypta oqyp jýrgenimde «tәuir jýgiredi-au» degen onshaqtymyzdy dene tәrbiyesi pәnining múghalimi audandyq jarysqa alyp bardy. Men 100 jәne 400 metrlik qashyqtyqtarda mәrege birinshi bolyp jettim. Osy jarystan song meni audan qúramasyna qabyldap, sol jyly Semey qalasynda ótken mektep oqushylary arasyndaghy oblystyq jarysqa qatystyrdy. Múnda 100 metrdi 12,4 sekundta jýgirip ótip, jenimpaz atansam, 400 metrlik bәsekede ekinshi oryngha ie boldym. Mening kóp jýgirip, tynysymnyng ashyluyna ýlken agham men mekteptegi dene tәrbiyesi pәnining múghalimi Nýken agha sebepker boldy. Biz auyl ortalyghynan 6 shaqyrym jerde túratynbyz. Kýndelikti sabaqqa jayau baryp-qaytatynbyz. Týske deyin oqyp, ýige barghanymda ýlken agham meni ortalyqtaghy poshtadan gazet pen hat әkeluge júmsaytyn. Kýnde osylay. Nýken agha dene tәrbiyesi sabaghy bolghan kýni jýgiruden basqa eshqanday jattyghu jasatpaytyn» («Biyik túghyr», «Jetisu» gazeti, 12 jeltoqsan, 1981 jyl. Avtory – M.Tólepbergenov).
– Bizding balalyq shaghymyz soghys salghan auyrtpalyqpen túspa-tús keldi. Úly Otan soghysy bastalghanda jasy qyryqqa jetip qalghan әkemiz aldynghylardyng biri bolyp maydangha ketipti. Men esimdi emis-emis bilemin. Qazir eseptep qarasam, sol jyly Qúmar on bir jasta, Ámirtay toghyz jasta, Ghúsman alty jasta, men ýsh jasta, kenje sinilim Sәbira emshekte eken. Sheshem Biybinúrgha týsken salmaqty alpystaghy naghashy әjem Kәkim bólisti. Áyteuir aghalarym ýlkendermen birdey tannyng atysy, kýnning batysy bel jazbay enbek etetin. Eki jyldan keyin sheshem Biybinúr kýrt nauqastanyp, kóz júmdy. Bar bolghany otyz beste edi. Kóp úzamay әkemiz jaralanyp, elge oraldy. Sheshemizding ólimi qay-qaysymyzgha da onay tiygen joq. Ákem soghystan keyingi ómirin hal-qaderinshe balalarynyng tәrbiyesine arnady. Keyin jary maydannan qaytpay qalghan Gýljәmiylә degen әielge ýilendi. Marqúm jayly kisi bolatyn.
Ghúsman aghatayym elgezek, tym bauyrmal edi. Jelayaqtyq tua bitken qasiyet dep bilem. Sharuany qoldy-ayaqqa túrmay istep, ýlkenderdi sýisindiretin. Bir kýni, kóktemge taman ghoy deymin, әkey ekeui kórshi auylgha bir sharuamen baryp kele jatypty. Jol batpaq, әkey atty jetelep kele jatsa kerek. Oida joqta jel kýsheyip, qay jaqtan kelgeni belgisiz ýlken qús úshyp kelip, shanadaghy balanyng basyna qonady. «Qúday-au, búryn-sondy osynday alyp, aq qústyng bizding ónirde úshqanyn kórmeppin, «alyp kete me?» dep ýreyim úshyp, aiqaygha bastym» deydi әkem. Keyin Ghúsmannyng jenisterin kórgende: «Sol aq qús balamnyng basyna baq qonatynyn bildirgen ghoy», – dep otyratyn. Odan beri de talay ómir ótti ghoy. Ákey qyzyq adam edi. Izatolladan jeti shaqyrym jerdegi Barmaq degen shaghyn auylda on alty jyl brigadir boldy, Ghúsmandy attyng qúiryghyna arqan baylap, sodan ústatyp, jýgirtip dayyndaytyn. Barlyq bala keyde qyzyqtap, qarap túratynbyz. Ghúsman jeti jyldyqty bitirgennen keyin qalagha ketti. Sportpen ainalysyp jýrgenin bilgenimiz bolmasa, tereng mәn berip jatpaytynbyz. Ásker qataryna alynyp, әskery qyzmetin atqarghan Kishiynevte qalyp qoyyp, jýgiruden sheberligin arttyra týsti. Aghayyndar gazetke jazylghan maqalalardy әkelip, әkeyden sýiinshi súrap jatatyn. Bauyrymyzdyng myqty sportshy ekenin biz de týsinip, ainalamyzgha maqtanyshpen qaraytynbyz. 1960 jyl erekshe jyl boldy. Ghúsmannyng elimizding atynan Rim olimpiadasyna baratynyn bildik. Kórgen júrt bir-birinen janalyq súrap, ortalyqtan shyghatyn basylymdardy auyl bolyp oqyp, quanyshty habar kýtetinbiz. Qaysysyn aitayyn, sol joly Ghúsmannyng ghana emes, auyldyn, elding baghy jandy. Bizding Izatollagha degen kózqaras ta ózgerdi, – dep eske alady Ghúsekenning Semeyde túratyn qaryndasy Naghima Qosanova («Tiri bolsa, Ghúsman 70 jasqa tolar edi», «Ayqyn» gazeti, mamyr, 2005 j. Avtory – S.Qajyospanqyzy).
Qosanovtyng sporttaghy baghyn azamattyq boryshy ashty. Ol әskery mindetin Ukrainanyng Sevastopoli qalasynda, keyin Kishiynevte ótedi. Sevastopolida jenil atletter jarysyna qatysyp, 100 metrdi 12 sekundta jýgirip ótedi. Jarysty polk komandiyri tamashalaydy. Artynan ol Qosanovty shaqyryp alyp, polktaghy jenil atletterding jattyqtyrushysy V.Rujinskiyge tabystaydy. Kәnigi bapker Vyacheslav Gavriylúly Ghúsmannyng tuma jelayaq ekenin birden andaydy. Sóitip, jýgiruding tehnikasyn ýirete bastaydy. Qosanovtyng nәtiyjeleri jaqsarghan ýstine jaqsara týsedi. Odessa әskery okrugynyng birinshiliginde 100 metrdi 10,5 sekundta artqa tastaydy, 200 metr qashyqtyqta 21,7 sekund nәtiyje kórsetedi, eki qashyqtyqta da chempion atanady. Áskery okrug qúramasynan KSRO-nyng qaruly kýshter qúramasyna alynady. Áskery qyzmetten keyin Gh.Qosanov Moldovada túratyn KSRO-nyng enbek sinirgen jattyqtyrushysy A.Maslovskiymen tanysady. Kishiynevtegi dene tәrbiyesi tehnikumyna qabyldanatyny da osy jyldar. Tehnikum qabyrghasynda jýrip, qazaq úlany KSRO sport sheberi atanugha qoyylatyn talapty tolyq oryndaydy.
Ghúsmannyng qazaq eline tanyluyna birden-bir enbek sinirgen jan – danqty sport jurnaliysi, jazushy, qayratker azamat Seydahmet Berdiqúlov. Qosanov Moldovada әsker qatarynda jýrgende KSRO halyqtarynyng spartakiadasynda birinshi oryngha ie bolady. Osy habardy S.Berdiqúlov Kishiynevten «Sýiinshi!» atty shaghyn da bolsa mazmúndy maqalasymen qazaq júrtyna habarlaydy: «1959 jyldyng tamyz aiy. Osydan eki-aq jyl búryn Qazaqstan spartakiadasynyng jarystaryn jazugha tolqi, tebirene aralasqan jas jurnalist tóbesi kókpen talasqan «Lujnikiydin» úshar basyndaghy baspasóz lojasynda otyr. Kóz aldynda – KSRO, Europa, әlem rekordtarynyng tayqazany, qarsy tribunanyng biyiktegi qatarlary kóz úshynda búldyraytyn Ortalyq stadionda – KSRO halyqtary II spartakiadasynyng jenil atletika jarystary... [] Sórege kózdi ashyp-júmghansha zu ete qalatyn 100 metrge jýgiretin jelayaqtar túrdy... [] Tapansha tars etti. Atqan oqtay zulaghan altau, 183-nómirli kógildir mayka Nikolay Politikanyng ózinen synyq sýiem ozyp, lentany birinshi qidy. Aspannyng jartysynday tablogha qyp-qyzyl shoqpen «10,4. Qosanov (Moldaviya)» dep jazyldy... []
Mәskeu uaqytymen tanghy saghat altyda «Leninshil jas» gazetining stenografistkasy Biybihan Baytilesovagha jas jurnalist ekilene, telefon qúlaghynyng jarghaghyn jara sambyrlady:
«Sýiinshi!»
«Leninshil jas» gazetining KSRO halyqtary spartakiadasyndaghy arnauly tilshisi sportty sýietin qalyng qauymnan sýiinshi súraydy. Qazaq jastary arasynan jenil atletikadan túnghysh KSRO sport sheberi, qazir Moldovada әsker qatarynda jýrgen jerlesimiz Ghúsman Qosanov keshegi keshki jarysta 100 metrge jýgiruden birinshi oryngha shyqty. Kórsetkishi asa joghary, halyqaralyq dengeyde. Kýzde elge oralady. Sonda Qazaqstannyng eng qysqa qashyqtyqtaghy rekordy 10,4 sekund bolady. Búl – mәstekten jenil mәshiynege mingenmen birdey». (S.Berdiqúlov. Tandamaly. Almaty; «Jazushy», 1991 j. 30-31 better).

2. Rim dodasy
Osy 10,4 sekund nәtiyjeQosanovtyng KSRO qúramasyna qabyldanuyna jol ashty. Qúramada Ghúsman V.Filinning basshylyghymen jattygha bastaydy. Úlybritaniya – KSRO joldastyq kezdesuinde Ghúsman komandalastarymen birge 4h100 metrlik estafetada ozyp shyghady. Osy jarystan keyin ol Rim olimpiadasyna baru qúqyn iyelenedi.
Rimde Qosanov aldymen 100 metrlik jeke jarysqa qatysady. Ghúsekenning óz esteligi: «Tóreshiler 100 metrge jýgiretin jýirikterdi top-topqa bólip tastady. Alghashqy synda-aq aty әlemge әigili amerikalyq jelayaq R.Nortonnyng tobyna týsip qaldym. Mening ә degendegi jyldamdyghym óte joghary bolatyn. Búl qashyqtyqta 90 metrge deyin ózimnen ozghan jýirikti kezdestirmegen edim. Búl joly da solay boldy. Á degennen suyrylyp algha shyqtym. Menimen ýzengi qaghystyrghan Norton da baryn saldy. «Mәre syzyghyn birinshi qidym-au» degenimshe bolmady, Norton qatarlasyp ýlgerdi. Fotomәre syzyqqa Nortonnyng keudesi birinshi ilingenin kórsetti. Men de jartylay finalgha shyqtym. Jerebe degendi qoysanshy, jartylay finalda әlgi Nortonmen, GFR-lyq A.Hari, italiyalyq R.Berutty sekildi әigili jelayaqtarmen bir topqa týstim. IYә, sonda... tәjiriybesizdikting ornyn toltyra almadym. Alghashqy segizdikke iline almay qalghanymda ókinishten kózimnen jas ta shyghyp ketti» («Biyik túghyr»). Qosanov búl synda 10,7 sekund nәtiyjemen 6-orynda qaldy.
Búl sәtsizdikting esesin Kenes jelayaqtary estafetada qayyrdy. Osy synda finalgha AQSh, Italiya, qos Germaniyanyng birikken komandasy, Úlybritaniya jәne KSRO qúramasy shyqqan-dy. Kenes qúramasynda Ghúsmanmen birge L.Bartenev, Yu.Konovalov jәne E.Ozolin jýgirdi. Ghúsman jarys jolyna alghashqy bolyp shyghyp, tayaqty әriptesi L.Bartenevke birinshi bolyp jetkizip beredi. Biraq Bartenev nemis qarsylasyn sәl algha jiberip alady. Yu.Konovalov ta tayaqty songhy kezende jýgiretin E.Ozolinge ekinshi bolyp tabystaydy. Sheshushi kezende Ozolinning qarsylasy sonyng aldynda ghana 100 metrlikte olimpiada chempiony atanghan A.Hary edi. Hary mәrege birinshi jetedi. Germaniyalyqtardyng nәtiyjesi 39,5 sekund, jana әlem rekordy bolyp tirkeledi. Kýmis jýlde taghynghan KSRO qúramasynyng nәtiyjesi – 40,1 sekund. KSRO qúramasynyng negizgi qarsylasy AQSh qúramasy jarys tәrtibin búzghandyqtan, orta jolda aiyptalghan-dy. Sóitip, Ghúsman Qosanov qazaq halqy ýshin olimpiada kitabyn ashty da, oghan alghashqy bolyp óz esimin jazdy.
Qosanov 1964 jylghy Tokio olimpiadasyna da qatysty. 100 metrge jeke jarysta ol jartylay finalgha jetti. Al E.Ozoliyn, B.Zubov, B.Savchukpen birge estafetada besinshi oryn aldy.

3. Ómir saparynyng júmbaghy
Sporttyq ghúmyryn ayaqtaghan song Gh.Qosanov jattyqtyrushylyqpen ainalysty. Respublikanyng qúrama komandasyna da jetekshi boldy. Jenil atletikadan respublikalyq joghary sporttyq sheberlik mektebining diyrektory qyzmetin atqardy. Biraq 1990 jyly qazaqtyng túnghysh olimpiada jýldegeri Gh.Qosanov ómirin óz erkimen qidy. Múnday qadamgha danqty jelayaqtyng ne sebepti barghany әli kýnge deyin júmbaq.

Arkadiy Denisov, sport ardageri:
– 1960 jyldardyng basynda Ámin Túyaqov pen Ghúsman Qosanov bizding Orta Aziya, onyng ishinde Qazaqstan turaly týsinigimizdi mýldem ózgertti. «Orta Aziyada júrt sportpen ainalyspaq týgili, ózderining tirshilik әuresinen shygha almaydy» dep bilushi edik biz. Osy ólke turaly sóz bola qalsa, kóz aldymyzgha qapyryq ystyq, maqta, aryqtar, esekter, týieler, tirshilik qamytyn kiygen adamdar keletin. Kenet Qazaqstannan eki jelayaq jigit kele qaldy da, sprinterlik qashyqtyqtarda bizding nesibemizdi tartyp ala bastady. Áueli aimaqtyq jәne studenttik jarystarda, sosyn tipti Kenes Odaghy chempionattarynda ozdy. Myna nәrsege sene alasyz ba – 1962-1967 jyldar aralyghynda 4h100 metrlik estafetadan KSRO qúramasynyng teng jartysy qazaqtar boldy! Jәne osy qúrammen 1965 jyly mýmkin emes delinetin jetistikke jetti – AQSh-tyng estafetadan superkomandasyn artta qaldyrdy. Múnday oqigha sport әleminde jarty ghasyrgha juyq bolmaghan-dy...

Ámin Túyaqov:
Ghúsmandy jerlesteri de úmytyp barady
– Ghúsmannyng esimin 1957-58 jyldary esty bastadym. Ekeumiz Mәskeude tanystyq. 1959 jyly Mәskeude KSRO halyqtarynyng II spartakiadasy ótken-di. Qosalqy stadionda dene qyzdyryp, jattyghu jasap jýrip, ýstinde «Moldaviya» dep jazylghan keudeshesi bar qaratory jigitti kórip qaldym. Esimin qúlaghym shalyp jýrgendikten, búl jigitting Ghúsman ekenin shamalap bilip túrdym. Qasyna bardym da: «Qazaqsyng ba?» – dep súradym. «Qazaqpyn» dedi ol. Sóitip, ekeumiz tanysyp kettik. Sodan keyin ol KSRO qúramasyna kirdi. Rimde estafetagha jýgiruden kýmis jýlde aldy. Búdan song ekeumizding sporttyq ómirimiz qatar órbidi.
1962 jyly Qazaq KSR sportkomiytetining tóraghasy Qarken Ahmetovpen jolyqqanymyzda, ol kisi Gh.Qosanovtyng nege Moldovadan elge qaytpay jýrgenin súrady. Men Ghúsmannyng Zinaida esimdi moldovan qyzyna ýilengenin, Marat atty úlynyng ómirge kelgenin, elge kelu ýshin oghan baspana qajet bolatynyn aittym. Qarekeng kýzde sportshylargha ýy beriletinin, oghan Ghúsmandy da kirgizetinin aityp, uәde berdi. Ol kezde qazirgi Sәtbaev kóshesi Uniyversiytetskaya dep atalatyn. Sol kóshening boyynan kýzge qaray komsomoldar men sportshylargha ýy berildi. Ghúsman da ýili boldy, dene tәrbiyesi institutyna týsti.
Ghúsman E.Ozoliyn, N.Politika, B.Savchuk, L.Bartenev, Yu.Konovalov, t.b. kenes jýirikterimen qatar jýrip, óse bildi. Biraq Ghúsman ózi sayaqtau jýretin jigit edi.
1990 jyly Ghúsman qaytys bolghannan keyin, 1991 jyldan bastap onyng atynda jenil atletter jarysyn ótkize bastadyq. Bir tang qalatynym, Ghúsmannyng tughan jerinen eshkim arnayy kelip, jýlde taghayyndap, jýlde týgili, «bizding ólkede tughan azamatty este qaldyru ýshin jarys ótkizip jatyrsyndar-au» dep nazar audaryp kórmepti. Álde Semey ónirinen әr olimpiada sayyn chempion shyghyp jatyr ma? Qazir «Ghúsman Qosanov memorialy» – óte mәrtebeli jarys. Onda tipti olimpiada joldamalary da sarapqa salynady, Aziyanyng jarystar kestesine de resmy tirkelgen. Sondyqtan aldaghy uaqytta Semey ónirinen óz perzentteri ýshin memorialda arnayy jýlde taghayyndaytyn azamattar shyghyp jatsa, qúba-qúp. Mening biluimshe, Ghúsmannyng atyn tarihta qaldyru ýshin tyrysyp, janúshyryp jýrgen jalghyz adam bar. Ol – Ghúsekenning qaryndasy Naghima. Naghima zyr jýgirip jýrip, Semeyden Ghúsmannyng atynan kóshe ashyluyna múryndyq boldy. Búl – tym  az qúrmet.

Esey Jenisúly, «Jas qazaq» gazeti, №4, 2008 jyl