Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 2564 0 pikir 17 Jeltoqsan, 2009 saghat 18:43

BIR OTBASYNAN SOTTALGhAN eki jeltoqsanshyny bilemiz be?

 

Býgingi kýni «Jeltoqsan batyrlary» sóz bola qalsa, aldymen qasiretti kóterilisting atausyz mәrtebesi, sosyn ózderin «japa shekkender» etip kórsetip jýrgen «jasandy» jeltoqsandyqtar eske týsedi. Nege?

Áriyne, onyng әrtýrli sebepteri bar. Sonyng ishinde tapsyryspen qúrylghan úiymdar men olardyng «qoy terisin jamylghan» jetekshilerin biylik óz sayasatynyng yghyna qaray paydalanatyny - qazaq ýshin jantyq qasiretke ainaldy. Jeltoqsan atyn ózderine úpay etip, әkim-qaragha qyzmet etken nemese qoghamdyq úiym qúryp, úpay týgendegender az emes. 1986 jyly últtyq sezimning jetegimen basyn bәigege tigip, sheyit ketken bozdaqtardyng atyn jamylyp, «erliktin» qúnyn daulamaq bolghandardyng dan­ghaza әngimesi - kózi tiri naghyz jeltoqsandyqtardyng óz aralarynda da aitylyp jýrgen әngime.

Biylik ýshin jeltoqsan aqiqaty - kózge shyqqan sýieldey. Óitkeni býgingi ókimet basynda otyrghandardyng deni - Jeltoqsan kóterilisi kezinde de osy biylikting qyzyghyna әbden qanghandar. Olar - qazaq tarihy aldynda bolashaq masqaragha batatyndar.

 

Býgingi kýni «Jeltoqsan batyrlary» sóz bola qalsa, aldymen qasiretti kóterilisting atausyz mәrtebesi, sosyn ózderin «japa shekkender» etip kórsetip jýrgen «jasandy» jeltoqsandyqtar eske týsedi. Nege?

Áriyne, onyng әrtýrli sebepteri bar. Sonyng ishinde tapsyryspen qúrylghan úiymdar men olardyng «qoy terisin jamylghan» jetekshilerin biylik óz sayasatynyng yghyna qaray paydalanatyny - qazaq ýshin jantyq qasiretke ainaldy. Jeltoqsan atyn ózderine úpay etip, әkim-qaragha qyzmet etken nemese qoghamdyq úiym qúryp, úpay týgendegender az emes. 1986 jyly últtyq sezimning jetegimen basyn bәigege tigip, sheyit ketken bozdaqtardyng atyn jamylyp, «erliktin» qúnyn daulamaq bolghandardyng dan­ghaza әngimesi - kózi tiri naghyz jeltoqsandyqtardyng óz aralarynda da aitylyp jýrgen әngime.

Biylik ýshin jeltoqsan aqiqaty - kózge shyqqan sýieldey. Óitkeni býgingi ókimet basynda otyrghandardyng deni - Jeltoqsan kóterilisi kezinde de osy biylikting qyzyghyna әbden qanghandar. Olar - qazaq tarihy aldynda bolashaq masqaragha batatyndar.

Biraq jeltoqsannyng yzgharynda alangha shyghyp, últtyng namysyn jyrtugha qatysqan, keyin sol ýshin eshkimnen esh­qanday aqy men mәrtebe súramaghan azamattar da bar. Solardyng biri - әpkeli-inili Gýl­nәr men Qasym Ábilqay­yrov­tar. Sodan bergi 23 jyl ishinde әpkeli-inili jeltoqsandyqtar gazetke shyghyp, teledidardan sóilep kórmepti. Sóite túra, olar qandy alandaghy maydannyng ortasynda jýrip, keyin­nen temir torda jazasyn ótep kelgenderin de kóp sóz ete bermeydi.

Biz osy bir qarapayym qazaqtarmen tildesuge asyqtyq. Aldymen Ábilqayyrov Qasymmen habarlastyq. Qasym myrza әpkesi Gýlnәrmen kezdestiru ýshin, Almatynyng shetindegi Qaskeleng audanyna qaraytyn Jandosov auylyna alyp keldi. Jol boyghy әngime jeltoqsan ja­yynda órbidi. Búl auylda Ábil­qayyrovtardyng qara­shanyraghy bar eken. Aldymen sonda týstik. Qasym myrza: «Sizdi múnda әkelgen sebebim - eki jeltoqsandyqty ómirge әkelip, tәrbiyelegen anamyzben tildestiru, qolynan dәm tatyru edi», - dep, jyly jymidy.

Bizdi esik kózinen 11 balanyng anasy Jibek apa qarsy aldy. 70 jasqa keldi degeni bolmasa, tynysy tyn, qyr arqasy tik qart ananyng jýzi de shuaqty eken. Ájeyding aituynsha, Qasym ol kezdegi Arhiytekturalyq instituttyng 2-shi kurs studenti eken. Ápkesi Gýlnәr búrynghy KazGU-ding 4-kursynda oqyp jýripti. Qasym 17 jeltoqsan kýni kurs­tastarymen birge alangha baryp, sol kýni týnge qaray jazalaushylardyng qolyna týsipti. «Men ózimning «auyr qylmys» jasaghanymdy tergeu kezinde ghana bildim, - deydi Qasym. - Ayyptaushy prokurordyng maghan taqqan kinәsi - shepte túrghan milisiyagha bes ret tas laqtyryppyn. Onyng ýsheui «nysanagha» dәl tiygen kórinedi».

Al tergeu kezinde «jәbir kórgen» milisiya qyzmetkeri ótirik kuәlik beripti. Shekesine tas tiygen milisiya qyzmetkeri men kýrek tisin Qasymnyng «oghy» júlyp ketken «jәbirlenushi» qyzmetker: «Qasym tasty ong qolymen laqtyrdy», - depti. Al Qasym bolsa tumysynan solaqay ekenin dәleldey almay, bes jylgha sottalyp kete bardy. Kesimdi jazanyng bir jyl segiz aiyn Manghyshlaqta ótep jýrgen kezinde, qalghan «ayybyn» Sibirde óteuge búiryq shyghypty. Sóitip, órimdey student Qasym Ábilqayyrov Qazaqstan týrmesine syimay, Sibirge jer audarylypty. Týrme «janartuyna» sebep retinde ol bylay deydi: «Manghyshlaqtyng týrmesinde «jeltoqsandyqtar» kóbeyip ketkennen keyin, bizden qoryqqan kenes jazalaushylary bәrimizdi jan-jaqqa taratty, birazymyzdy Sibirge, endi birazymyzdy Kolymagha aidap әketti. Biraq Sibirde ýsh ay otyrghan son, jeltoqsangha baylanysty jenildikter jasalyp, bostandyqqa shyqtym».

Al Qasymnyng әpkesi Gýlnәrding jazasy qysqa merzimde ótelgen kórinedi. Ony anasy Jibek apa bylay týsindirdi: «Gýlnәrgha taghyl­ghan aiyp - «ýgit qaghazyn» tarattyng degen jeleu boldy. Biraq qyz bala dep jenildik berdi me, eki jylgha bas bostandyghynan aiyrylsa da, týrmede ýsh ay ghana otyrdy. Qyzymnyng merziminen búryn bostandyqqa shyghuyna advokat Aqynova degen myng bolghyr (atyn úmytyp qalyppyn) kóp kómektesti».

Ángime arasynda jogharyda ózimiz sóz etken jeltoqsan úiymdary jóninde bilmek ýshin Qasym myrzadan: «Siz qaysy úiymgha mýshesiz?» - dep súradym.

«Áriyne, jeltoqsandyqtar atyn jamylghan qoghamdyq úiymdar men birlestikter kóp qoy. Árqaysysynyng ústanymy әrtýrli. Men, әpkem Gýlnәr ekeumiz de «Jeltoqsan qoghamdyq birlestigi» degen úiymdamyz», - dedi Qasym.

- Qazir naqty mәlimetke sýiensek, Qazaqstan boyynsha jeltoqsan oqighasyna qatysty onnan astam úiym bar eken. Biraq bәrining basy nege qosylmay jýr degen súraqqa:

- Búryn osy kóp jeltoqsan úiymdarynyng basy bireu bolatyn. Keyin ghoy, «Jeltoqsan aqiqaty», «Jeltoqsan qozghalysy», «Jeltoqsan qarlyghashtary» bolyp bólinip ketkeni. Áriyne, 1986 jyly ot pen sugha birge týsken yntymaghymyz býginde joq. Múnda saya­sattyng salqyn әseri bar ekeni - dausyz. Óitkeni jeltoqsandyqtar atymen sayasat­qa aralasyp, abyroy jinap jýrgenderdi aitpaghanda, jer­gilikti biylikting yqpalymen ydyratu әreketin jasap jýrgenderi de bar. Biyliktegilerding bireuimizdi ala, bireuimizdi qúla kórui basymyzdy biriktirmeudin, qazaqy ruhty toptastyrmaudyng bir tәsili shyghar, kim bilsin? Degenmen biylikting yghyna jyghylyp jýretin biren-saran jeltoqsan­dyqtardy nemese olardyng úiymdaryn jazghyramyz dep, kópke topyraq shashpau kerek. Mәselen, maqsaty, baghyty týzu, qazaqtyq taqyrypqa qyzmet etip jýrgen tәp-tәuir úiymdar men birlestikter bar ghoy. Olar últ ýshin, el ýshin talay iygilikti sharualar atqaryp jatyr. Jalpy, jeltoq­sandyqtardyng bas qosyp, yntymaqty boluy biylikke jaqpaydy. Sondyqtan biylik bizdi ydyratyp jiberdi. Jeke-jeke otau bolyp atqar­ghan sharua ne onsyn?!

- Býgingi biylikting Jeltoqsan kóterilisine kónil bólui jәne sizderge qúrmet kórsetip, materialdyq kómek kórsetuine kóniliniz tola ma? - dedim men qytyghy qatty әngimening bir púshpaghyn suyrt­paqtap.

«Búl - úzaq jәne jangha batatyn әngime, - deydi Qasym. - Barshagha mәlim, Jeltoqsan kóterilisine sayasy bagha berilip, ol tarihy túrghyda kóterilis retinde moyyn­dal­ghan joq. Sondyqtan oghan memlekettik túrghyda kónil bólu mәselesi aqsap jatyr. Al jeke jeltoqsandyq túlghalargha keler bolsaq, onyng da jetisip túrghany shamaly. Atyn atap, týsin týstemey-aq qoyayyn, biylik jeltoqsan­dyqtardyng tirisi emes, ólisin de bólip, birine batyr ataghyn berse, ekinshisin mýlde atausyz qaldyryp qoydy. Búl aruaq aldyndaghy - kýnә, tiriler aldyndaghy - әdiletsizdik.

Mysaly, úmytpasam, 1993-94 jyldary bolu kerek, ýkimet jeltoqsandyqtargha ýy berdi. Sondaghysy - bes pәter. Oghan talasqan adamnyng sany 80-90 shamasynda. Mine, búl jeltoqsandyqtardy qorlau emes pe? Biraq keyinnen qayta-qayta hat jazyp, ózimizdi órteymiz degen song ghana 1996 jyly barlyq jeltoqsandyqtardy ýimen qamtamasyz etti. Qatelespesem, sol kezde bizding múnymyzben sanasqan Zamanbek Núrqadilov pen Imanghaly Tasmaghambetov bolatyn.

Ýkimet o basta jeltoqsan bozdaqtaryna arnap qarjy da bólgen. Biraq ony da ala-qúla qyldy. Alghash­qylar 2-den 7 million tengege deyin aqsha alghan bolatyn. Bizge kelgende qazynasynyng qaqpaghy jabylyp qaldy ma, bәrimizge birdey 1,5 millionnan bólip tastady. Keyin estisek, ol zandy jasaghan kisi Qayrat Kelim­betov eken.

Jeltoqsandyqtargha kómek kórsetu kýn sayyn azayyp barady. Alghashqy kezderi dәrigerlik tekseruden ótkizip túratyn edi. Qazir onyng biri de joq. Týrmeden jabysqan aurulary bar talay jeltoqsan jigitterining emdele almay jýrgenin jaqsy bilemin. Mysaly, osy Jandosov auylynyng ózinen Moldash degen azamat bolghan. Qazir joq. Biraz jyldyng aldynda qaytys bolyp ketti...».

«Siz, әpkeniz Gýlnәr ekeuiniz ózderinizdi baspasózde jariyalamay, 23 jyldan beri búghyp kelipsizder. Búl sonda kýni býginge deyin tapjylmay otyrghan biylikten qorqudyng saldary ma?» - deymin men taghy bir oidyng úshyghyn suyrtpaqtap.

Qorqatyn nesi bar! Ózine jarnama jasap, «batyr jeltoqsandyq» atanyp jýrgen talaylardy bilemin. Áueli kóterilisting manyn kórmegen jalghan qatysushylardy da estigem. Biraq ózimde onday minez joq. «Men - Jeltoqsan kóterilisine qatysyp edim...» - dep keude kerudi jón kórmedim. Ne ýshin, kimge maqtanuym kerek? Óz elime, qazaghyma jasaghanymdy búl­daymyn ba?» - deydi Qasym.

Osy arada әngimege Jibek apa aralasty: «Balalardy týrmege alyp ketkennen keyin, alty ay boyy ýiimizdi saqshylar kýzetip jýrdi. Tanerteng de, keshte de ýidi ainalyp sarala kiyimdiler jýrip aldy. Bir kýni janym kýiip ketkende bәrin bidayday quyrdym: «Alatyn balalardy alyp kettinder, endi shal-kempirden ne kerek, joq әlde bizdi de qamaysyndar ma?!» - dedim, ashulanyp. Sodan keyin torushylar qarasyn batyrdy.

Balalardy týrmege alyp ketkennen keyin, biraz jyl osy auyldaghy basqa últ ókilderinen qylmysker­lerding ata-anasy degen týrtpekti kóp kórdik. Bәrine shydadyq. Osy ýkimetten eki birdey jeltoqsan órenining anasy ediniz degen jyly sóz de, taratylyp jatqan jәrdemaqy da kórmedim. Biraq olargha qol jayyp otyrghan ja­yym joq...».

Qasym Ábilqayyrov Jeltoqsan kóterilisine qatysty qozghalghan barlyq qylmystyq isterdi, týrmede otyryp shyqqan azamattargha qatysty jaghdaydy qaytadan qarap, kóterilisshilerge sayasy mәrtebe beriluge tiyis ekenin aitady. «Mәselen, maghan al­ghash ret Qylmystyq kodeksting 60 jәne 65-baby boyynsha «últ­arazdyqty qozdyrushy» jәne «kópshilikpen birge búzaqylyq jasaghan» degen aiyp taghyldy. Biraq kýlkilisi sol - keyinnen osy eki baptaghy aiyptaular dәlel-derekting joqtyghy sebepti alynyp tastaldy. Onyng ornyna 173-bap boyynsha «zang qyzmetkerine qol júmsady» degen aiyppen jazalady. Sonda alghashqy eki bap alynyp tastalghan son, «jeltoqsan kóterilisshisi» degen әngime jayyna qaldy. Degenmen keyin isti qaytadan qoparyp, qaytadan Jeltoqsan kóterilisi boyynsha sottady. Esesine «jazamdy» jenil­detip, búrynghy bes jyldan eki jylgha týsirdi. Múny advokatym bolghan Burabaev degen azamattyng enbegi dep baghalaymyn. Al onday jәrdemshisi joq azamattar kýni býginge deyin «qylmysker» bolyp jýr».

«Jeltoqsan kóterilisine býgingi kýnning dengeyinen qarasanyz qanday oy týier ediniz?» degen saualyma Qasym biraz oilanyp qaldy. «Qazaqtyng ruhy týsip bara jatqan siyaqty... El men jerding baylyghy óz qazaghyna búiyrmaghan zamanda, elding ensesi biyiktep ketedi dep kim aita alsyn...» - dep, Qasym tereng kýrsindi.

IYә, keshegi elin kenestik óktemdikten qorghaghan batyrlar jerinde mashkevichter men kimder, múnay alpauyttary men kelimsek qojayyn bol­ghanda, Qasymdargha kim qaraylas bolar eken?...

Júqamyr ShÓKE,

«D»

«Obshestvennaya pozisiya»

(proekt «DAT» № 11 (36) ot 15 dekabrya 2009 g.

 

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1465
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3238
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5377