Ákeli-balaly Geydar men Iliham Áliyevterding bir-birine qarap, әngimelesip túrghan beynesi – Ázirbayjan astanasy Bakudegi eng jii kezdesetin suret. Surette әke Áliyev qabaghyn shytyp, әldene turaly tereng oigha batyp, aqsaqalgha tәn danagóilikpen balasyna aqyl aityp túrsa, bala Áliyev qolyn iyegine qoyyp, әkesining әr sózin múqiyat tyndap túr.  Osy suretting әrtýrli kólemdegi kóshirmeleri ayaq attaghan sayyn úshyrasa beredi. Kóshedegi ýlken taqtayshalarda, mekemelerding aldynda, qabyrghalarda, tipti dýken sórelerinde osy suret birden kózge týsedi. Osy suretting ózi sabaqtas dinastiyalyq biylik turaly memlekettik iydeologiyanyng baghyt-baghdaryn pash etip túrghanday. 
Bakudin  ortalyghyndaghy shaghyn fotosalongha bas súqqanymyzda Áliyevterding týrli jaghdayda týsken jiyrma shaqty portretin sanap shyqtyq. Geydar Áliyevting alyp portreti danqty Atatýrikting beynesining túsyna qatar ilinipti. Odan tómenirekte dәl sonday kólemde (búrynghy Kompartiya kósemderining portretterimen para-par) qazirgi preziydent Iliham Áliyevting resmy portreti túr. Bir surette preziydent balalardyng ortasynda, bir surette – әskery kiyimde. Ózin Fizulla Ahmedova dep tanystyrghan satushy әiel búl suretterdi tizip qoyghanyna maqtanysh sezimin jasyrmady. Fizullanyng aituynsha, olardy mәjbýrlep otyrghan eshkim joq. «Búl portretterdi kóbine resmy mekemelerge, sheneunikter óz kabiynetterine alady. Keyde sheteldikter de estelik retinde satyp alyp jatady. Baghasy jay adamdardyng suretterinen qymbat bolghandyqtan, bizge tiyimdi», – deydi ol.
Búryndary Lenin sarayy atalyp, keyin kele «Respublika sarayy» degen atqa ie bolghan mәdeniyet ordasy Geydar Áliyev sarayyna ainalghan. Onyng aldyndaghy әsem fontandy alanda Geydar Áliyevting alyp eskertkishi ornatylghan. Ázirbayjannyng búrynghy preziydenti ong qolyn sozyp, bolashaqqa jol kórsetip túr. Geydar Áliyev baghynan kóshening arghy betine ótkizetin jerasty jolyna jyljymaly baspaldaqpen barasyn. Týserde mandayshadan – Iliham Áliyevtin, shygharda – Geydar Áliyevting tasqa oiylyp jazylghan sózderin oqugha bolady. Estuimizshe, әkeli-balaly Áliyevterding sózimen qanattandyratyn jerasty joly bir búl emes. Qalanyng 11 audanynyng barlyghynda, jalpy Ázirbayjannyng 59 audanynyng әrqaysysynda (Ázirbayjangha qaramay túrghan Tauly Qarabaqtaghy audandardan basqasy) Áliyev atyndaghy bir-bir baq bar. Onyng ýstine sport kesheni men әuejaygha, búrynghy Mәskeu danghylyna sol kisining esimi berilgen. 
Ázirbayjan parlamenti – Milly mәjilis deputaty Siyavush Novruzov 10 mamyrda atalyp ótken Geydar Áliyevting tughanyna 85 jyl tolghan mereytoy qúrmetine bas bostandyghynan aiyrylghandargha amnistiya jariyalau turaly úsynys tastady. Biyliktegilerding kóbi Geydar Áliyevting Ázirbayjan memleketin qalyptastyrudaghy rólin joghary baghalaydy.
Sayasattanushy, Baku sayasy zertteuler jәne advokatura ortalyghynyng diyrektory Ilgәr Mәmedovten halyqtyng búrynghy preziydentke osynsha zor qúrmet kórsetuining syry nede dep súradyq. «Búl – shynayy jaghdaymen baylanysy joq nasihat, ókimetting ózi oilap tapqan anyz, – deydi ol. – Songhy saylaugha saylaushylardyng ýshten ekisi qatysqan joq. Osy arqyly halyq búl rejimge kózqarasynyng qanday ekenin ashyq bildirdi. Bizde Leninnin, Stalinning eskertkishterin tastaytyn oryndar kóp bolghan. [Iliham Áliyev biylikten ketken son] eskertkishterdi tastaytyn jana oryndar ashylady. Bәlkim, búl eskertkishter proletariat kósemderinikine qaraghanda qymbatyraq bolatyn shyghar», – dedi Mәmedov kekesinmen.

Miting ótkizuge rúqsat… qaladan 8 shaqyrym jerde

Jaqynda Ázirbayjannyng biylikke jaqyn «Liyder» telearnasynan oppozisiya serkelerining biri, Ály Kerimly turaly «Qúldyrau» degen derekti filim kórsetilipti. Onda avtorlar Ály Kerimliydi satqyn sayasatker әri jigitterge qyryndaytyn «kógildir» etip kórsetedi. «Dalga» jastar qozghalysynyng jetekshisi Vafa Jafarovanyng aituynsha, filimdi jasaushylar sayasatkerdi jalang sózben aiyptaydy, aitqan sózderine eshqanday dәlel keltirmeydi. «Búl – kisini qaralaudyng eng soraqy әdisi. Olar qara piardy eng qarabayyr tәsilderin qoldanghan. Kezinde oppozisiyada bolyp, keyin biylik jaghyna auysqandardyng auzymen Kerimliyge auyr aiyp taghyp, onyng ar-namysyn qorlaghan.  Biyliktegilerding maqsaty – preziydent saylauynyng qarsanynda halyq arasynda bedeldi, harizmaly túlghanyng saghyn syndyryp, qarabet qylu», – deydi V.Jafarova. Telearna filimdi praym-taym uaqytynda, yaghny teledidardy kisi kóp kóretin mezgilde efirge shygharghan. Adam qúqyqtaryn qorghau mekemeleri, jurnalisterding tәuelsiz úiymdary búl filimning etikagha jat ekenin aityp, biylikke shaghymdanghan. Al «Liyder» telearnasy «kórermenderding súrauy boyynsha» degen jeleumen ony efirge qaytalap shygharypty. Halyq arasynda búl arna Ázirbayjan preziydentining jaqyn tuysyna tiyesili degen әngime bar.
2002 jyly Tauly Qarabaq soghysynyng ardagerleri Qarabaq soghysy mýgedekterining qoghamy degen qoghamdyq mekemening kensesinde ýkimetten ózderining әleumetting jaghdayyna kónil bóludi talap etip ashtyq jariyalaghan. Qauipsizdik kýshteri ghimaratty qorshap alyp, ishke basyp kirgen. Onymen qoymay, ashtyq jariyalaghan birneshe adamdy soqqygha jyghyp, jaraqattaghan. 
«Halyqtyq maydan» oppozisiyalyq qozghalysy tóraghasynyng orynbasary Fuad Mústafaevtyng aituynsha, olar 2003 jyldan beri jýzge tarta narazylyq sharasyn úiymdastyrypty. «Osy aralyqta myndaghan adam qysqa merzimge týrmege qamalyp, bes myngha juyq adam jaraqat aldy», – deydi ol. Byltyr 8 jeltoqsanda olar qalanyng shetindegi Ukraina alanynda týrmede jatqan jurnalisterding qúqyqtaryn qorghap miting ótkizbek bolypty. «Mitingke eki kýn qalghanda Baku qalasynyng әkimshiligi bizge «sharany Bibiyheybat stadionynda ótkizinder» degen hat jiberipti. Búl stadion Bakuden 8 shaqyrym jerde, kisi az túratyn, qoghamdyq kólik mýlde qatynamaytyn shetkeride ornalasqan. Aqyry sol miting ótpey qaldy», – deydi F,Mústafaev.
«Dalga» jastar qozghalysy byltyr Bakuding ortalyghynda «gazet oqu aksiyasyn» ótkizgen. «Aksiyanyng maqsaty – gazetterding oligarhtardyng qoljaulyghy bolyp otyrghanyna qarsylyq bildiru. Kóshede jinalyp, gazet oqy bastaghanymyzda poliyseyler qorshap alyp, qamap tastady. Tәrtip saqshylarynyng aituynsha, toptalyp otyryp gazet oqu qoghamdyq tәrtipke qayshy keledi eken», – deydi «Dalganyn» jetekshisi. Olar «avtokólikting ornyna velosiypedpen jýru kerek» degen beybit úran kóterip, velosiypedpen sheruge shyghypty, onda da belsendiler polisiya beketine toghytylghan.
Biyliktegi «IYeny Ázirbayjan» partiyasynyng ókili Mubariz Gurbanly úiymdastyrushylar miting ótkizuge tyiym salynghan oryndardy tandamaghan bolsa, olardyng qanday da bir jinalys ótkizuine esh kedergi joq deydi. «Mәselen oppozisiya ókilderi metro beketining manynda sheru ótkizgisi keledi. Ol – kisi kóp jinalatyn, kólik qatynasy ýshin óte manyzdy oryn. Ol jerde miting bolsa, halyq keptelip, jýrginshilerge kedergi keltirmey me?» – deydi biylik partiyasynyng ókili.

Nannyng qymbattauyna Qazaqstan kinәli

Mústafa esimdi 39 jastaghy jigit Baku temirjol beketining manynda lotereya biyletterin, telefon kartochkalaryn satyp otyrady. Ózining aituynsha, kýnde tanerteng lotereya mekemesining shaghyn ýsteli men oryndyghyn alyp osynda jayghasady. Kýndik jalaqysy satqan biyletterining esebinen shygharylady. «Bir kýnde 10-15 manat (shamamen 1400-2200 tenge – red.) tabamyn, key kýnderi tabysym tipti 10 manatqa da jetpeydi»,  – deydi kýn kózinen qorghanyp, jarnama taqtayshasynyng tasasynda otyrghan Mústafa. Tapqanynyng kóbin shahardan 100 shaqyrymday jerde túratyn ýiine baryp-qaytugha júmsaydy. Bala-shaghasyn auylgha qaldyryp, Bakuden nan tauyp jýrgenderding birazy kóshe saudasyn kәsip etedi eken. Bayqaymyz, olardyng kóbi orta jastaghy er kisiler. Ishi pysqan saudagerler kóshening ortasynda otyryp-aq domino, nardy siyaqty oiyndardyng kórigin qyzdyryp, qauqyldasyp jatady.
Ázirbayjannyng statistika jónindegi memlekettik agenttigining mәlimeti boyynsha 2007 jyly eldegi ortasha jalaqy 177 manat bolghan (shamamen 26 myng tenge). Zeynetkerler ortasha eseppen 70 manattay zeynetaqy alady (shamamen 10 myng tenge).
Bakude 40 gәpikten (Ázirbayjan tiyny – red.) arzan nan kezdestirmedik. Búl – shamamen 58 tenge. Kartoptyng qúny – 90 gәpik (shamamen 131 tenge), Irannan әkelingen qúlpynay – 2 manat 50 gәpik (366 tenge), qyzanaq – 3 manat 50 gәpik ( 512 tenge) , jarty litr súiyq may  – 2 manat 60 gәpik (380 tenge), bir litr sýt – 2  manat (292 tenge) túrady. Songhy kezderi múnda nannyng baghasy kýrt ósipti. Búghan bir sebep – әlemdik naryqtaghy terbelister bolsa, jәne bir sebep – Qazaqstan ýkimetining syrtqa biday satugha shekteu qoy turaly sheshimi. Ázirbayjan Auyl sharuashylyghy ministrligi Qazaqstannyng búl sheshimi elding azyq-týlik qauipsizdigine bәlendey әser etpeydi dep sendirip otyr. «Azattyq» radiosyna bergen súhbatynda osy ministrlikting ókili Sabyr Valiyev: «Qazaqstan eksportqa shekteu qoysa, búdan ózderi útylady. Óitkeni, qoymada astyghymyz jetkilikti, al qyrkýiekten bastap biz óz bidayymyzdy paydalanamyz», – degendi aitqan.

Múnayym bar – múnym bar

Biz otyrghan taksy Baku kóshelerimen kele jatyp, ýlken keptelekke tap boldy. 4 million túrghyny bar qalada kólikting sanynda esep joq. Nópir bolyp aghylyp jatyr. Mәmet esimdi jýrgizushi qatty ashuly. Qaptaghan mәshiynening ortasynda bir saghatqa juyq túrdyq. Baqsaq, biz kesip ótetin bir kóshemen ýkimetting korteji jýretin bolyp, joldy jauyp tastapty, keptelekting sebebi de sol eken. «Kýnde osy, búlar bizding әr minutymyz aqsha ekenin qaydan bilsin? – deydi biylikti qarghap-silegen Mәmet. – Jýrginshimen aldyn-ala jol aqysyn kelisip alasyn, al búlar kóshege qantaryp qoyady. Sodan ne dúrys aqsha tappay, janarmaydy tauysyp ýige qaytasyn». Mәmet eski «Reno» kóligimen jolaushy tasyp kýneltedi. «Taksi» degen arnayy belgini ayaghynyng astyna jasyryp qoyypty. «Ony kórsetip jýrsen, aiyna 15 manat salyq tóleuing kerek, onyng ýstine liysenziyasy taghy bar. Al liysenziya alu – qiyamet-qayym. Jemqorlargha biraz aqsha shyghyndauyng kerek. Bizde bireuding qúlqynyn toltyrmay mәsele sheshu mýmkin emes», – deydi Mәmet. Shet-shegi joq keptelekten shyghu ýshin jol erejesin de búzugha tura keledi eken. Ereje búzghandargha aiyppúl kólemi de ýlken eken. Qalada taksy baghasy qymbat. Qargha adym jer bolsa da, 3 manattan az beruge bolmaydy. Esesine, metromen jýru óte arzan. Stansadan әr kirgenine 5 gәpik (7 tenge) ketedi.
Ázirbayjanda jan basyna shaqqandaghy ishki jalpy ónim 9 myng AQSh dollary. Eksporttyng 90 payyzy – múnay men gaz. 2010 jylgha qaray Baku – Tbilisy – Jeyhan múnay qúbyry arqyly shiykizat satudan týsken tabystyng arqasynda elding ishki jalpy ónimi eki ese ósedi degen ýmit bar. Alayda tәuelsiz sarapshylar ýkimetting ekonomikalyq sayasatynda osal tústar kóp ekenin aitady. AQSh Ortalyq barlau basqarmasynyng Ázirbayjan turaly esebinde: «Kedeylerding ýlesi biraz tómendese de, energetika salasyn damytudyng arqasynda elding әl-auqatyn kóteru jospary jýzege aspay otyr», – delingen.  
1990-jyldardyng basynda Ázirbayjannyng últtyq múnay kompaniyasyn basqarghan ekonomist-ghalym Sәbit Bagirov ýkimetting alys bolashaqqa baghyttalghan naqty ekonomikalyq baghdarlamasy joq deydi. «Bizde tek múnay qoryndaghy qarajatty júmsaudyng shegi kórsetilgen memlekettik baghdarlama bar. Ýkimet tek jyl sayyn aldaghy jylgha jospar jasaghanda sol tabystan qansha aqsha alatynyn anyqtaydy. Ekonomikany diyversifikasiyalauda ýkimet basqa eleuli eshtene tyndyryp otyrghan joq», – deydi S.Bagirov.
Ázirbayjanda bizdegi siyaqty bolashaq úrpaqtyng qamy ýshin múnay qory qúrylghan. Biylghy 1 sәuirdegi mәlimet boyynsha búl qorda 3 milliard 335 million AQSh dollary qordalanghan. Qordyng qarajatyn qayda, qashan júmsaudy preziydent sheshedi. Mamandar búl tәrtip qordaghy qarjyny dúrys saqtaugha mýmkindik bermeydi dep alandaydy. Ekonomikalyq jәne әleumettik zertteu ortalyghynyng sarapshysy Vugar Bayramovtyng aituynsha, tipti Chad, Uganda siyaqty elderding ózinde múnay qorynyng qarajaty birneshe biylik tarmaqtarynyng qatysuymen aqyldasa otyryp júmsalady.

Qazaqstan men Ázirbayjan daghdarystan op-onay shygha alady

Ázirbayjanda da Gruziyadaghy sekildi, әlemdik qarjy daghdarysynyng zardaptary onsha qatty bilinip jatqan joq. Tbilisiyde de, Bakude de bankter reytingining tómendeui, ipotekalyq daghdarys, qúrylys kompaniyalarynyng toqyrauy degen siyaqty Qazaqstandy tolghandyryp otyrghan mәseleler memlekettik dengeyde qozghalyp jatqan joq. Bakude qúrylystyng qarqyny qatty. Qalagha kirgennen 20-25 qabatty jana túrghyn ýilerding kóptigin bayqaysyn.
Ótken jyldyng sonynan beri jergilikti sarapshylar Bakude túrghyn ýy baghasy arzandaydy dep boljap keledi. Oghan basty sebep – ýy baghasynyng shamadan tys sharyqtauy. «Halyqtyng satyp alu mýmkindigi tómendegendikten, jana túrghyn ýige degen súranys azaydy. Sondyqtan qúrylys kompaniyalary jana pәterlerding baghasyn arzandatugha mәjbýr bolady», –  deydi «Mýlik naryghynyng qatysushylary» atty qoghamdyq úiymnyng atqarushy diyrektory, ekonomist Nýsret Ibragimov.  Qazir Bakude pәterding ortasha baghasy 1000 manat tónireginde ($1200). Jyljymaytyn mýlik saudasy biraz toqyraugha úshyrasa da, bagha әli tómendemegen. Kaspiy jaghalauyndaghy elitalyq audandarda 1 million dollargha satylyp jatqan ýiler de bar eken.
Sarapshylar ýkimet qúrylys kompaniyalaryna kónil bólmese, olar bankrotqa úshyrauy mýmkin dep otyr. Byltyr kýzde Ázirbayjannyng memlekettik ipotekalyq qory qarjynyng joqtyghynan júmysyn toqtatqan. Biyldan bastap búl qor әleumettik ipotekalyq baghdarlamalardy jýzege asyrudy josparlap otyr. Al kommersiyalyq qúrylys salasyna tónip túrghan qauipke Ázirbayjan basshylyghy әzirge nazar salmay otyrghan synayly. 
Ázirbayjannyng bank salasy qarjylyq naryqtaghy terbelisterge әli qynq dey qoymaghan. Halyqaralyq «Fitch rating» agenttigining songhy esebinde elding bank jýiesindegi jaghday birqalypty dep baghalanghan. Agenttik Ázirbayjan banktik nesie beru kólemi jóninen TMD-da songhy oryndardyng birin alatynyn aitypty. Bankterding daghdarysty sezinbeuining bir sebebi de sol bolsa kerek. Bizding bayqaghanymyz, bankter nesie berude kliyentting tabysynyng kólemine qatty kónil bóledi, kóp kólemde nesie bermeuge tyrysady. Bizdegidey kepildiksiz nesie beru dәstýri mýlde joq. Tútynu nesiyesin alghanda da jyljymaytyn mýlik kepilge qoyylady.
Ekonomist Sәbit Bagirov Qazaqstan bankterining әlemdik daghdarysty birden sezinuining sebebi – elding bank jýiesi әlemdik naryqqa terenirek enip ketkendikten deydi. «Shyntuaytyna kelsek, bizding bankter de Batystyng qarjy instituttarynan nesie alyp, ol aqshany kóbirek payyzdyq ýstememen halyqqa beruden tabys tauyp otyr. Mening esebim boyynsha, Ázirbayjan bankterining syrtqa qaryzy 1,5 milliard AQSh dollaryna jetken. Mәsele tek Batystan alghan nesiyening jalpy auqymynda bolyp otyr», – deydi Bagirov.
Qazaqstan, Ázirbayjan sekildi múnaygha bay elderding búl daghdarystan shyghugha qauqary әbden jetkilikti deydi sarapshy. Tek bar bolghany ýkimet múny der kezinde týsinip, qarajatty oryndy júmsay bilse boldy.

Qarabaq jarasy syzdap túr

Ázirbayjannyng osy kýngi eng ýlken mәselesi – Tauly Qarabaq. 1990-jyldardyng basyndaghy qaruly qaqtyghys kezinde Ázirbayjan ózine tiyesili bolyp kelgen, negizinen armyandar qonystanghan Tauly Qarabaq aimaghyn Armeniyagha berip qoyghan. Qazir Ázirbayjan el aumaghynyng 16 payyzy okkupasiyada dep sanaydy. Qaqtyghys kezinde aimaqtan bosyp ketken 1 milliongha juyq adam ishkeri jaqqa qaray qonys audarghan. Tauly Qarabaqta eshkim moyyndamaghan, Armeniyanyng qoldauyna sýienetin respublika qúrylghan. Ázirbayjan qoghamynda Qarabaq mәselesine qatysty týrli pikirler bar. Ókimet «okkupanttarmen kelissóz jýrgizuden bas tartyp» otyr, qaruly qaqtyghys variantyn da qarastyryp otyrghan joq. Oppozisiya jaghy «jerdi qaytarugha qauqarsyz»  dep biylikti aiyptaghanymen, ózderi aqylgha qonymdy eshtene úsyna almay otyr. El ishinde «Qarabaqty tek soghys arqyly qaytarugha bolady» degen pikir keng taraghan. 
Kezinde Ázirbayjan ishki ister ministrligin basqarghan, osy kýni Últtyq-demokratiyalyq partiyagha jetekshilik etetin Eskendir Gamidovting esebinshe, әzirbayjan jastarynyng 70 payyzy qaru alyp, soghysqa qatysugha niyetti. Preziydent Iliham Áliyevtin: «Erevan (Armeniyanyng astanasy – red.) – әzirbayjannyng qalasy, ol kezinde armyandargha qatelikpen berilgen», – degen mәlimdemesi eki el arasyndaghy shiyelenisting tamyry qanshalyq terende ekenin dәleldeydi. Ázirbayjan basshysy biyl qorghanys salasyna 2 milliard dollar qarjy júmsalatynyn aitqan. Halyqtyng jan basyna shaqqanda 250  dollardan keledi. Byltyr búl kórsetkish osynyng jartysyn ghana qúraghan.
Sayasattanushy Ilgәr Mәmedovting aituynsha, Ázirbayjangha aldaghy bes jylda Armeniyagha qarsy soghys ashudyng qisyny joq. «Bes jyl ishinde biz múnay satudan 50 milliard dollar payda tabamyz dep otyrmyz. Qaqtyghys bastala qalghan jaghdayda biz búl paydadan qaghylamyz. Armyandar bizding múnay qúrylymdarymyzdy qiratuy mýmkin. Bes jylgha deyingi merzim ishinde otty Armeniya tútandyruy yqtimal. Al ýkimetting әskery shyghyndy úlghaytyp otyrghany – aqylgha qonymdy әreket, biz qorghanugha tiyispiz», – deydi IY.Mәmedov.
Uaqytsha tynyshtyqtyng qanshagha sozylary belgisiz. Jaghdaydyng әri qaray qalay órbiytini Gruziya men Resey arasyndaghy jaghdaygha, Týrkiya men Irannyng aimaqta atqaratyn róline, Armeniyanyng ekonomikalyq әl-auqatyna baylanysty bolmaq. «Qarabaqta bar bolghany 100 mynday adam túrady. Mәsele ýlken geosayasatqa jәne ýlken ekonomikalyq mýddege kelip tirelip túr. Ekonomikalyq túrghydan alyp qaraghanda uaqyt bizge júmys istep jatyr», – deydi IY.Mәmedov.

Latyn qarpi týrkilerdi tabystyrady

Tbilisy – Baku poyyzy Gruziyadan Ázirbayjangha óte salysymen joldyng eki jaghyndaghy әzirbayjan tilinde jazylghan sózder kózge jylyúshyray bastady. Qansha degenmen, týrki tildes tuysqan halyq emes pe? Biraq, qazaq tilimen aradaghy leksika aiyrmashylyghy kedergi bola berdi. Poyyzdan terezege ýnilip túrghan Sýleyman esimdi jigit aghasynan temirjol beketindegi jazudy audarudy ótindik. 60-tar shamasyndaghy әzirbayjan әlgi jazudy ejiktep әzer oqydy. Sóitsek, jazu latynshagha auysqaly beri jana qaripterge kózi ýirenbey, qinalyp jýr eken. «Áripterdi tanimyn, biraq tez oqy almaymyn. Gazet oqugha biraz tyrysyp kórdim, ýirenbegen song jaman eken. Qújattardy da qate toltyramyn, balalarym kómektesedi», – deydi ol.
2001 jyldyng 1 tamyzynan Ázirbayjan latyn qarpin paydalanady. «Latyn qarpine kóshkenimiz – bizding qasiretimiz boldy. Ázirbayjan jәne aghylshyn tilderin oqyp jatqan balalar kirillisany mýlde bilmeydi. Olar osyghan deyin basylyp shyqqan kitaptardy oqy almaydy, – deydi Baku slavyan uniyversiytetining dosenti Elimira Ahundova. – Bakude latyn qarpimen shyqqan әdebiyet jetkilikti shyghar, al auyldyq jerlerde oqu baghdarlamasynan bólek әdeby kitap joqtyng qasy. Tolyq bir mәngýrt úrpaq ósip keledi. Ýkimet kirillisany qatar oqyta berui kerek edi, sonda eski kitaptardan qol ýzip qalmas edik». Latynshagha auysugha qarsy júrt búl sharagha budjet qorjynynan óte kóp qarajat júmsalyp jatqanyn algha tartady. 
Ázirbayjan parlamenti – Milly mәjilisting mәdeniyet mәseleleri jónindegi túraqty komissiyasynyng basshysy Nizamy Jafarov búl dәiekterding eshqaysysymen kelispeydi. «Latynshagha kóshu nauqanyna qansha aqsha júmsalghanyn bilmeymin, biraq búl sonshalyq kóp shyghyndy talap etpeydi, – dedi ol bizben әngimesinde. – Qarip auyssyn-auyspasyn, mektep oqulyqtary jyl sayyn janartylyp otyrady. Negizgi shyghyn qújattardy ózgertip, tehnikany janalaugha ketti. Biraq, bәri kezen-kezenimen on jyl boyy jýrgendikten, búl iske aqsha júmsaghanymyzdy bayqamay da qaldyq». Osy salanyng mamany retinde Nizamy myrza kirillisadaghy kitaptardan qol ýzip qaldyq degen uәjben de kelispeydi. «Býgingi úrpaqqa qajet degenderin preziydentting jarlyghy boyynsha óte ýlken tirajben basyp shygharyp, barlyq oqu oryndaryna, kitaphanalargha tegin tarattyq. Kerisinshe, búl әdebiyet búryn qat bolatyn, qazir artyghymen jetedi», – deydi ol. Nizamy beyding sózine sensek, Ázirbayjanda basylyp shyghatyn kitaptardyng ortasha tirajy – 500 dana. Al mektep oqulyqtary әri ketse 10-15 myng danamen basylady. Preziydent Iliham Áliyevting jarlyghy boyynsha 2004 jyldan beri jeti seriya boyynsha otandyq, әlemdik әdebiyetting ozyq ýlgileri 25 myng dana tirajben memleket esebinen shygharylyp jatyr. Preziydent tiziminde 262 kitap bar. Ol kitaptardyng barlyghy nómirlenip, jiberilgen jeri qadaghalanyp otyrady eken. Ár kitaptyng túrghan jerin Internet arqyly baqylap otyrugha da mýmkindik berilgen. 
2006 jyldyng qazan aiynda preziydent Núrsúltan Nazarbaev Qazaqstan halqy assambleyasynyng sessiyasynda «Qazaq әlipbiyin latyn qarpine kóshiru mәselesine qayta oralu kerektigin» aitqan. Keyin arnayy top qúrylyp, olar latyn qarpine ótken Ózbekstan, Týrkimenstan jәne Ázirbayjan elderining tәjiriybesin zertteuge kirisken. Nizamy Jafarovtyng aituynsha, bizding komissiya jaqynda Bakude bolyp qaytypty. Ázirge júmys tobynyng qanday tújyrym jasaghany belgisiz. Bir qyzyghy, Ázirbayjan latyn qarpine kóshuding basty sebebi retinde týrki halyqtarynyng birligi mәselesin algha tartqan. «Týrki halyqtaryna ortaq dybystardyng barlyghy birdey tanbalanuy kerek. Biz birtindep ortaq bir tilde erkin týsinise alatyn jaghdaygha jetuimiz qajet», – deydi N.Jafarov. Al Qazaqstan basshylyghy latyn qarpine kóshudegi basty maqsat – kenestik (otarlyq) sanadan arylyp, qazaqtyng últtyq kelbetin qalyptastyru deydi. Ázirbayjan ziyalylary Qazaqstanda «týrki patriotizmi» degen úghymnyng joq ekenin biledi. Múnday tuysqandyqty sezinbegendikten týrkimen men ózbek tilderining jana latynsha tanbalary әzirbayjandardikinen ózgesheleu bolyp shyqqan. Nizamy myrza búl qatelikterding barlyghyn týzetuge bolady dep sanaydy. Ol tipti ghasyr basynda Atatýrikting bastamasymen latynshagha kóshken týrikterding de әlipbiyine azdap ózgeris engizu kerek deydi.

Orys tilining orny bólek

Ázirbayjan halqynyng 90 payyzy jergilikti últ ókilderinen túrady. Soghan qaramastan, kórshi Gruziyamen salystyrghanda, múnda orys tili keng qoldanysqa iye. Kóshede oryssha shýiirkelesip bara jatqan jastardy da, jasamystardy da jii kezdestiresin. Bireuler «oryssha sóilesu múnda dәulettiliktin, órkeniyetting belgisi bolyp sanalady» dese, endi bireuler «Kenes odaghy kezinde qalyptasqan orystildi orta óz úrpaqtaryn da oryssha tәrbiyelegen, mәselening mәnisi sonda» deydi. «Reseyge baryp júmys istep, aqsha tabatyndar kóp, orys tilining yqpalyn saqtap otyrghan solar» degen pikir aitqandar da bar. Degenmen, memlekettik mekemelerde, qoghamdyq oryndarda orys tilining qajettigi esh bayqalmaydy. Múnda jergilikti telearnalargha Resey arnalarynyng habarlaryn translyasiyalaugha tyiym salynghan, al jergilikti arnalar tek әzirbayjansha sóileydi. Dese de júrttyng kóbi sputniktik antenna ornatyp, Resey arnalaryn tamashalaudy jón kóredi eken. 
Mekemelerding ataulary, jarnamalar, kóshe attary barlyghy tegis әzirbayjan tilinde jazylady. Telefon anyqtama qyzmeti, qoghamdyq kólik, jarnamalar  – týgel memlekettik tilde. Memlekettik mekemelerding mandayshalarynda әzirbayjanshamen qatar aghylshyn tilinde taqtaysha túrady.

Múhtar Sengirbay, tәuelsiz jurnalist.