Arqada tughan qazaqtyng ghajayyp әnderin kemel biyginde oryndap jýrgen esimi elge tanymal әnshi, qaraghandylyq Erlan Tóleutay ótken sәrsenbide «Jas qazaqtyn» shanyraghyna qonaq bolyp kele qaldy. Redaksiya újymy Erlannyng bir-eki qayyryp aitqan әnin tyndap bolysymen, ony sózge tarqan edi. Bizben tómendegi súhbatynda ol ózining Baltyq jaghalauy elderine barghan saparynan oily bir әngime aityp berdi.

«Superstar.KZ» diyversiyalyq joba

Arqada tughan qazaqtyng ghajayyp әnderin kemel biyginde oryndap jýrgen esimi elge tanymal әnshi, qaraghandylyq Erlan Tóleutay ótken sәrsenbide «Jas qazaqtyn» shanyraghyna qonaq bolyp kele qaldy. Redaksiya újymy Erlannyng bir-eki qayyryp aitqan әnin tyndap bolysymen, ony sózge tarqan edi. Bizben tómendegi súhbatynda ol ózining Baltyq jaghalauy elderine barghan saparynan oily bir әngime aityp berdi.

«Superstar.KZ» diyversiyalyq joba

Jas qazaq: «Arqagha baryp әnshimin deme...» dep jatady. Arqa әn ónerining ómirge kelui kezdeysoq jay emes shyghar?
Erlan Tóleutay: Qazaq әn ónerining altyn ghasyry XIX ghasyrda qalyptasty. Oghan deyin de әnder boldy. Biraq XVIII ghasyrdan bizge jetkeni jalghyz «Elim-ay» әni deuge bolady. Al Arqa әnderining negizi XIX ghasyrdyng ekinshi jartysynda Kókshetau, Qyzyljar ónirindegi Birjan sal, Segiz seri, Niyaz seri, Aqan seri, Ýkili Ybyray, Baluan Sholaq bastaghan shoghyrmen birge qalyptasty. Osylarmen birge Bayanauyl ónirindegi Mústapa Býrkitbayúly, Jayau Músa, Jarylghapberdi sekildi óner dýldýlderining eshkimge úqsamaytyn daryny men talanty Arqa әnderining asyl sýiegin týzdi. Osy ýsh ónir Arqa әnderin tudyrushy orta bolyp sanalady. Qarqaraly ónirinde әn tudyrushylar Áset Naymanbayúly men Mәdy Bapiyúly bolsa, Quan Lekerov, Jýsipbek Elebekov, Jaqyp Elebekov, Qaly Bayjanov, Ámire Qashaubaevtar әndi oryndaushylyq jaghynan damytty. Búl dәstýr Semeyge qaray qanat jayyp, Abaydyng ainalasyndaghy Uәiis, Tәuke syndy әnshilermen tolyghady. Múhametjan Maybasarúly, Aghashayaq degen kisiler әn tudyrghanymen, olar negizinen Arqa әn ónerin oryndaushylyq negizde óristetti. Oghan Qoyandy jәrmenkesining ashyluy da sebep boldy. Mayra Uәliqyzy da sol kezderde jarqyrap shyqty. Shildede ashylghan jәrmenkeni Birjan sal «bazaryng qútty bolsyn, ardaqty elim» dep tóbe basynda túryp, әnmen ashqan. Aqmola jaqtan Ghaziyz, Qúltumalar, Qorghaljynnan Qosymjan Babaqov әuleti, Kerekudegi Jylqybay Bayghabyldar da әn әleminde óz qoltanbasyn qaldyrdy. XIX ghasyrda osynday talanttardyng arqasynda Arqada әn dýrildep túrdy. Ánning qanat jayghany sonshalyq Shoqan Uәlihanov, «Janaqtan keyin eshkim qolyna qobyz alyp jyrshylyqty jalghastyrmady, bәri әnge auyp ketti», – dep óz renishin jazghany bar.
Jas qazaq: Qazir, kerisinshe, dәstýrli әnshilik әlsirep, júrttyng yqylasy estradagha auyp ketken siyaqty. Múnyng sebebi nede?
Erlan Tóleutay: Janaghy Shoqannyng pikirine qatysty sózimdi ayaqtay salayyn. Shoqan jasynan jyr tyndap óskendikten, әnshilik ónerge jatyrqay qaraghan. Biraq keyin Jayau Músamen dos boldy, әnderin tyndady. Al endi qazir halyq kompozitorlarynyng әnderine zarmyz. Qoldau joq. Anda-sanda konkurs ótkizgen bolady. Ony búqaralyq aqparat qúraldary nasihattap jatqan joq. Memlekettik arnalar jylt etkizip qana kórsetedi. Onyng qasynda «Superstar.KZ» degenderiniz atqa shapqanday. Halyq keyde qanday nәrsening nasihaty kýshti bolsa, sony keremet eken dep oilaydy. Shyn mәninde «Superstar.KZ» qazaqqa birde-bir әnshi bergen joq.
Jas qazaq: Almas Kishkenbaev, Maqpal Isabekova, Qayrat Týntekov sekildi jas әnshiler kelgen joq pa?
Erlan Tóleutay: Olardan halyqqa keler týk payda joq. Olardyng әnderine ne jýreging jylymaydy, ne bir әser men sezimge bólenbeysin. Onday әnderge men әke-sheshesi joq teksiz degen bagha berer edim.
Jas qazaq: Jastarymyz sýiip tyndaydy ghoy?
Erlan Tóleutay: Endi, osy jaqsy dep jarqyratyp kórsete bergen son, tyndamay qaytsin. Biraq men sol jastardy ayaymyn. Men ózim әnshilik ónerge Jýsipbek Elebekov, Manarbek Erjanovtardy tyndau arqyly keldim. Bastapqyda olardy sәby kónilim týsinbey anyrushy edi. Keyin Qayrat Baybosynovty tyndau arqyly solardyng әlemine býtindey kirdim. Múnlyq-Zarlyq, Alpamysty tyndap óstim. Sodan ruh aldym. Qazirgi jastardy ayaytynym, olar búl әlemge kire almaydy. Mýgedek bolyp qalghan. Olar janaghyday sekendegen jay yrghaqty әn dep maldanyp ósedi. Olar erteng qalay azamat bolady. Muzyka degeniniz – ghajayyp kendik. Europanyng Bah, Bethoven, Mosart qatarly klassikalyq muzykanyng negizin salghan dýldýlder shoghyry býkil halyqty tәrbiyeledi. Sony tyndaghan úrpaq aqsýiekke ainaldy, bekzattyq bolmysqa ie boldy, sol muzykadan nәr alyp ósti. Arqa әnderimen qosa, Múhittyn, Kenenning әnderi qazaqtyng da jan-dýniyesin bayytyp, tektilikke, degdarlyqqa jetelegen joq pa. Sol әnderdi tyndaghanda say-sýieginiz syrqyrap, aldynyzdan jana da tylsym әlem ashylady. Sol әnderding terenine boylay otyryp, tynday otyryp, ózinizding adam bolyp jaratylghanynyzgha shattanasyz. Al janaghy «Superstar.KZ»-tyng әnshilerine auyzdary ashylyp jýrgen qyz-jigitter erteng kim bolady, qalay el basqaryp, úlaghatty oy aitady? «Superstar.KZ» degeniniz – diyversiyalyq joba. Olar bizding últtyq әuenimizdi búzdy. Ony úiymdastyrghan adamdardy jauapqa tartu kerek. «Aziya dauysy» da solay. Olardyng әnin tyndap kórseniz, qazaqtyng «i», «q», «n», «gh» әripteri kezdespeydi. Eshqanday kórkemdik joq, boyau joq kenirdekterin jyrtyp әn aitqan bolady, әiteuir. Shynyna kelsek, múnday jobalardyng basynda aqshagha ghana qúnyqqan qúlqyny tereng toptar ghana otyr. Men keyde Jәnibek Kәrmenov aghamyzdyng erte ólip qalghanyna ókinemin. Ol ózi әnshilerding ishinen shyqqan kýresker túlgha edi. Kóp jerde sózin ótkizip, últtyq ónerding janashyry bola biletin. Ókinishke qaray, bizde qazir onday túlgha joq. Endigi bar ýmitimiz – Bekbolat Tileuhan. Biraq ol kisining de sayasattan qoly bosamay bara jatqangha úqsaydy.

Qayrat Baybosynov Qaraghandyda bir әn aitqan emes

Jas qazaq: Elordada jyl sayyn ótetin «Jas qanat» әn bayqauynyng qanday artyqshylyqtary bar?
Erlan Tóleutay: Búl da janaghy jobalardyng bir synary. Án әlemine túlgha bermeydi. Esh nәtiyjesiz, auagha shashqan aqsha, jas úrpaqty adastyru, últtyq dәstýrdi qorlau. Keyde osylardyng tasasynda últty jongdy kózdeytin qaskóiler jýrgen joq pa dep qorqamyn. Muzykada halyqtyng dili, últtyq kody túr. Jasyryn kýshter bolsa sony búzyp kirip, qazaqtyng jaqsy men jamandy paryqtay almay aidalagha laghyp ketuin kýtip otyrghanday. Al últtyq muzykamen, ónermen suarylghan azamattar ýlken sharualar tyndyrady. Jenil әuen tyndap ósken jas úrpaqtan erteng nigilister ghana shyghady. Óitkeni, olardyng ar jaghynda últtyq negiz, ózek joq. Olar dombyrany jek kóredi. Shyndyghynda qazaq estradasyn Ramazan Stamghaziyev bastap, dombyramen kelgen әnshiler bayytyp jatyr.
Jas qazaq: Búl әdet Kenes Odaghy kezindegi tәrbiyening kesiri emes pe?
Erlan Tóleutay: Olay deuge de negiz joq. Biz de sol dәuirding balasymyz ghoy. 80-jyldary teledidarda, qazaq radiosynda Qayrat Baybosynov pen Iliya Jaqanovtar, Jәnibek Kәrmenov pen Aqseleu Seydimbekter birgip otyryp keremet әngime-súhbat qúratyn. «Jәnibek әn salady, Aqseleu tamsanady» degen sóz sol kezde shyqqan. Biz sol habarlardy, әnderdi tyndap óstik. Ánning qanday keremet әlem ekenin sezindik. Sol kezde Iliyas Omarov, Ózbekәli Jәnibekov sekildi azamattar últtyng ónerin әspetteytin sayasat jýrgizdi. Jәnibek, Qayrat aghalarymyzdyng әnderi últtyq ólshem boldy. Óitkeni, ony nasihattaghan iydeologiya myqty boldy. Al ekinshi kezekte Ermek Serkebaev, Biybigýl Tólegenovalar oryndaytyn opera túrdy. Birinshi orynda dombyramen shyrqalatyn әnder, yaghni, klassikalyq óner túrdy.
Jas qazaq: Qazir dәstýrli óner dep qoldanyp jýrmiz ghoy?
Erlan Tóleutay: Ol kezde solay ataldy. XIX ghasyrda dýniyege kelgen әnderding bәri klassikalyq muzyka edi. Meninshe, dәstýrli dep atau dúrys emes. Ol qazaqtar ýshin, týsingen adam ýshin dúrys bolar. Biraq orystildiler men sonday úghymdaghylar ýshin últtyq әn ónerimizdi foliklorlyq dengeyge týsiretin atau. Operanyng otany Italiya desek, Birjan sal, Aqan seri bastaghan kompozitorlarymyzdyng әnderi – olardyng operasynan birde-bir kem emes, terezesi teng dýniye. Men ózim byltyr Europada boldym. Sonda Italiya, Avstriya, Aghylshyn elderining bәrining әni mening bir әnime tatymady desem maqtanghandyq emes. Sol saparda qazaq әnining qúdiretin tipti sezinip qayttym.
Jas qazaq: Ol qanday sapar edi?
Erlan Tóleutay: Myna Baltyq jaghalauy elderi ózderining últtyq ónerine qatty manyz beredi. Solardyng Litvada bolghan kezekti halyqaralyq festivaline qazaq elining atynan men jalghyz bardym. Alghashynda Býkil Europa ónerpazdarynyng arasynda jýreksingenim ras. Festivaliding merzimi bir apta. Sodan úiymdastyrushylar kelip «erteng shurkeude Angliya muzykanttarymen birge óner kórsetesin, Qazaqstangha berilgen uaqyt jarty saghat» dedi. Jalghyz ekenimdi aityp edim, barlyq elge berilgen uaqyt birdey ekenin eskertti. Sonymen ne kerek, aldymen aghylshyndar shyqty. Júrt olardy jaqsy qabyldady. Olardan keyin men shyqtym. Aqan serinin, Jayau Músanyn, Jarylghapberdining eng myqty degen әnderin shamamsha aityp jatyrmyn. Ár әndi oryndaghan sayyn, bayqasam, halyqtyng yqylasy bólek, shapalaqty súmdyq soghyp jatyr. Sosyn bir kezde Mәdiyding «Qarakesek» әnin oryndadym. Mәdiyding búl tuyndysy Europalyq dengeydegi klassikalyq әn edi. Qazaq әn ónerin klassikalyq dengeyding shyrqau shynyna jetkizip, týiindegen әn dese de bolady. Ándi aityp túryp, ózim de sol әlemge enip ketkendey boldym. Bir kezde kórermender zalyna kózim týsip edi, aldynda ghana jayrandap otyrghan júrt súmdyq bir qasiretting qúshaghyna qúlaghanday hal keship otyr eken. Bәri súlq týsip, túnjyrap qalghan.
Bizde konkursqa, festivalige baru degen qiynnyng qiyny ghoy. Qoldaushy, qamqorshy degen joq. Sol ónerden kórgen mashaqatym Mәdy әnindegi «nauqasym jangha batyp jatqan kezde, bolmady jan ashityn tuysqanym» deytin jeri mening de jýregimdi tilip ketkendey, kózimnen jas parlap ketti. Biraq әn aityp túrghan song dauysymdy dirildetpey ózimdi ústap aldym. Ándi «uh» dep ayaqtaghan son, qu janym qalghanday boldy. Zalgha qarasam, halyq typ-tynysh, ýn joq. Biraz uaqyt ótti. Aldynda ghana qol soghyp otyrghan. Men sahnadan keterimdi, ne ketpesimdi bilmey qaldym. «Apyr-au, әnim únamaghan boldy ghoy» dep qobaljy bastadym. Bir kezde «shart» etken jalghyz alaqan qaghysy shyghyp edi, arty shirkeudi janghyryqtyrghan qol soghu saltanatyna úlasyp jýre berdi. Kórermen túryp alyp, úzaq qoshemet kórsetti. Konsert ayaqtalghan song jurnalisterding bәri lap qoydy. Bәrining bilgisi keletini «janaghy ne turaly әn?» degen súraqtyng jauaby. Sosyn olargha búl әnning avtory Mәdy Bapiyúly degen kompozitorymyz ekenin, әnshining ardaqty ómiri ókinishpen týrmede ótkenin, keyin 1921 jyly qyzyl ýkimet әigili kompozitor-әnshini atyp óltirgenin aityp berdim. Erteninde býkil BAQ sol taqyrypty jazdy. Al sahnada túrghan kezimde Litvagha saparmen kelip, festivalige qonaq bolghan Japoniya imperatory 10 myng kórermenning aldyna shyghyp mening qolymdy alyp, rizalyghyn bildirdi. Mening qazaq elining azamaty ekenimdi estigen son, memleketimizdi jaqsy biletinin aitty. Sol jerde júbayymen Litva preziydenti de boldy.
Mine, osynday qúdiretke ie әnderimiz qazir kereksiz bolyp qalghanday. Qaraghandyda jyl sayyn retro-festivali degen ótedi. Oghan keletinder Reseyding әnshileri. Qazaqtyng aqshasyn qaltalaryna basyp, ýrip iship, shayqap tógip tayrandap kete barady. Ony kóretinder de jay halyq emes, әkim-qaralar ghana. Ótken joly  mening shәkirtim Erjan Bazarbekov degen әnshi bauyrymyz shygharmashylyq keshin ótkizdi. Sonda osy jayynda Qayrat Baybosynov aghamyz jaqsy aitty. Sol kisi ózining eli Qaraghandyda 20 jyl boyy bir әn aitpapty. Bir shygharmashylyq keshin jasay almapty. Al Qaraghandyda әn aitpaghan adam joq . Reseyding Alla Pugachevasynan tartyp Dima Bilangha deyin kelmegeni qalmady. Sonda Qayrat aghamyz «shetelden kógildirler kelip, әn aityp, asfalitke qolynyng tanbasyn basyp ketedi, attaryn qaldyrady, solargha bergen aqshamen filarmoniyany eki jyl asyraugha bolar edi. Al biz asfalitke qolymyzdy baspadyq dep ókinbeymiz, bizding sausaghymyzdyng izi halyqtyng jýreginde» degeni bar. Aghamyzdyng ashynghany kórinip túr. Sonda qazaq әn ónerin әlemdik dәrejede tanyta bilgen adamnyng óz elinde bir әn aita almauy súmdyq emes pe. Rasyn aitsaq, býgin bizding qoghamda últtyq ónerdi óltiru oiyny jýrip jatyr.

Saray әnshisi bolghandy suqanym sýimeydi

Jas qazaq: Qazir toy-jiyndarda dәstýli әnshiler jaqsy súranysqa ie bola bastady dep estiymiz ghoy?
Erlan Tóleutay: IYә, júrt fonogrammamen aitatyn jenil әuenderden jalyqty. Olardy әbden tyndap, mezi boldy. Adam terennen bir saghynysh bastalghanda naghyz әndi ansaytyn sekildi. Men tughan auylym – Janaarqagha barghan kezderde bayqaymyn, júrt qyzu qarsy alyp, jyly niyet tanytyp jatady. Qazir toylarda, basqa da jiyndarda osy ýrdis jap-jaqsy jalghasyn tauyp keledi. Mysaly, Qaraghandynyng Shet audanynda ótken bir asta úiymdastyrushylar dәstýrli әnder bәigesin ótkizdi. Aytys ta boldy. Biraq basty mazmún últtyq әnge berildi.
Jas qazaq: Óziniz әnshilikten tys, osy ónerge qanday ýles qosyp jýrsiz?
Erlan Tóleutay: Qazir Arqanyng әnshilik ónerin tútas alyp qarastyru júmysyn qolgha alyp jatyrmyn. Búiyrtsa, búl enbegimde әr ónirdegi mektepterding erekshelikterine toqtalyp ótetin bolamyn. Onda oryndaushylar, shygharushylar, әnderding tarihy – bәri qamtylatyn bolady dep josparlap otyrmyn. Estrada da birer әnderim aitylyp jýr. Maqpal Jýnisova «Yapuray» әnimdi, Meruert Týsipbaeva «Sen jәne men» degen әnimdi oryndap, klip týsirdi.
Jas qazaq: Osynday ónerinizben joghary jaqtaghy oryndarda, basshylardyng ainalasynda alshang basyp jýruge bolady ghoy?
Erlan Tóleutay: Men eshqashan olay oilap kórgen emespin. Oghan mening tabighatym da kelmeydi. Saray әnshisi boludy suqanym sýimeydi. Ákim-qaralardyng arasy ónerdi týsinbeydi, túnshyqtyryp óltiredi. Úlyqqa jaghynu mening jolym emes ekenin, minezim arqyly da talay dәleldedim. Júmystan da kettim. Men tek halyqtyng yqylasyna bólensem boldy. Bizding әn ónerining alyptary da tek halyqtyng jaghynda bolyp, solar ýshin, óneri ýshin, adal aryn saqtap, janyn pida etken joq pa?

Múrat ALMASBEKÚLY
«Jas qazaq», №33, 2008