J.Nәjimedenov ónertanu ghylymdarynyng kandidaty, dosent, dombyrashy, diriyjer MSÓY
J.A.Altaev filosofiya ghylymdarynyng doktory, professor әl-Faraby atyndaghy QazÚU
J.Bayghozy akademiyk.

Etnofuturizm tújyrymdamasynyng shekti negizdemelerin anyqtau, etnostyqty psihologialandyrudyn  tetikterin   aiqyndaugha, «qonyr arhetiypi» men «ýn psihotiypinin» nysandandyrylghan mәrtebesine etnikalyq aqiqat –bolmys beruge septigin tiygizedi. Búl jahandyq ýrdisterding týpmәtininde etnikalyq úghymyn etnosentrikalyq týsinudi janghyrtu tәsilderin qadaghalaugha mýmkindik tughyzady. Tirek sózder: etnofutirizm, saq –týrk, kóshpeli, qonyr ýn, dombyra, etnikalyq diskurs.
Etnikalyqqa jýginu qajettiligi býgingi tanda dýniyening (әlemnin)  etnikalyq sanaluandyghyn mulitikulituralistik (mәdeni) ózinshe payymdaumen belgilenedi, ol «tabighattan» («jaratylystan») berilgen «bastapqylar» retinde mәdeny aiyrmashylyqtardy bekituding bir tekti emestigin qatar atap kórestudi úigharady. «Bóten» mәdeniyetke tózimdilikting qajettiligin moyynday otyryp, mulitikulituralizm iydeologiyasy «etnikalyq mәdeniyetter» arasyndaghy mejelerdi (shekaralardy) «tabighi» retinde tirkeydi. Etnosentriyzimdi nemese mәdeny nәsilshildilikti osylaysha janghyrtu býgingi zamanghy әleumettik diskurstaghy etnikalyqtyng orny men etnikalyqtyng tilin údayy qayta janghyrtu qaghidattary turaly mәseleni janasha kondyng qajettiligin qamtamasyz etedi.

J.Nәjimedenov ónertanu ghylymdarynyng kandidaty, dosent, dombyrashy, diriyjer MSÓY
J.A.Altaev filosofiya ghylymdarynyng doktory, professor әl-Faraby atyndaghy QazÚU
J.Bayghozy akademiyk.

Etnofuturizm tújyrymdamasynyng shekti negizdemelerin anyqtau, etnostyqty psihologialandyrudyn  tetikterin   aiqyndaugha, «qonyr arhetiypi» men «ýn psihotiypinin» nysandandyrylghan mәrtebesine etnikalyq aqiqat –bolmys beruge septigin tiygizedi. Búl jahandyq ýrdisterding týpmәtininde etnikalyq úghymyn etnosentrikalyq týsinudi janghyrtu tәsilderin qadaghalaugha mýmkindik tughyzady. Tirek sózder: etnofutirizm, saq –týrk, kóshpeli, qonyr ýn, dombyra, etnikalyq diskurs.
Etnikalyqqa jýginu qajettiligi býgingi tanda dýniyening (әlemnin)  etnikalyq sanaluandyghyn mulitikulituralistik (mәdeni) ózinshe payymdaumen belgilenedi, ol «tabighattan» («jaratylystan») berilgen «bastapqylar» retinde mәdeny aiyrmashylyqtardy bekituding bir tekti emestigin qatar atap kórestudi úigharady. «Bóten» mәdeniyetke tózimdilikting qajettiligin moyynday otyryp, mulitikulituralizm iydeologiyasy «etnikalyq mәdeniyetter» arasyndaghy mejelerdi (shekaralardy) «tabighi» retinde tirkeydi. Etnosentriyzimdi nemese mәdeny nәsilshildilikti osylaysha janghyrtu býgingi zamanghy әleumettik diskurstaghy etnikalyqtyng orny men etnikalyqtyng tilin údayy qayta janghyrtu qaghidattary turaly mәseleni janasha kondyng qajettiligin qamtamasyz etedi.
Býgingi zamanda etnikalyqtyng airyqshalyghyn aiqyndau «etnostargha» dәstýrli beriletin jәne olardy әleumettik – sayasy «sahnada» ózderining «mýdelerine» sәikes is -qimyl jýrgizetin «újymdyq subektiler» retinde kórestetin qalyptasqan maghynalardy qayta qúrylymdaudy talap etedi.
Etnikalyqty osylaysha týsinu tartys (janjal) pen taytalastyng tili «qonyr ýndi» qayta janghyrtugha sep bolady, óitkeni ol etnikalyq airmashylyqtar qalaghan «genetikalyq» sabaqtasqan «etnostardyn» mәdeny «bótendigi» turaly týsinikti sanada bekitedi. Etnikalyqty «zamangha qaray sәikestendiru», ony jahandanudy bastan keshirip otyrghan «býgingige» beyimdeu әreketi, jalpy etnikalyqty etnofuturizm retinde kórsetetin, etnikalyq diskurstyng jay-japsarlarynan bayqalady.
Etnofuturizm әdebiyet pen ónerdegi qozghalystyng auqymynan tysqary shyghady da, airyqshalyqty tәsilmen týrik –saq- qazaq halyqtarynyng әlaumettik mәdeny «qazirgisin» kórsetetin әleumettik diskurstyng aspektine ainalady.
Ol keyingi zamanghy mәdeniyetting jay - kýii jәne tipti onyng shegi bolyp shyghady: «qúrauyshtary» -«etno», «uru»,   («taypa», «taypauru», halyquru) jәne «futurizm» (bolashaq) týsinikti bolsa da, al futirizm neni bildiredi?
Týrk –qazaq ortasynda jana týrde oilaudyng ereksheligi mynaghan sayady, etnofuturizmning mindeti – mәdeniyetting eki jartysyn biriktiru. Bir jaghynan mәdeniyet óz halqynyng tәjiriybesine tәn «qonyr ýn» kýy – ejelgi dәstýrlerin miras etu bolyp tabylady. Ekinshi jaghynan ol qazirgi zamangha say týrde oilau erekshelikterimen bai arqyly údayy janaryp otyrady. Osy jaqtardyng tikeley birliginde mәdeniyetting tabighy ómir energiyasy (quaty) tasalanady (býrkemelenedi).
Etnofuturizm «búrynghy» - «bolashaq» ótu kezeni óz auanilyghynyng «ayqasuyn» (ústasuyn) jýzege asyrugha jәne ony shekara (meje) -«etno» (úlys), («uru»,  «taypa» «taypauru» halyquru) jәne «futurizm» (bolashaq) retinde kóretuge әreketenedi. Etnofuturizmning «ol da emes» («ethno»), «búl da emes» (future) bolyp tabylatynyn obektivtendiruge әrekettenumen tújyrymdalatyn kýrdeli mindet qoyghan ol (etnofuturizm) «orynsyz» - qúrghaq qiyal (utopiya) bolyp shyghady. Etnofuturister shygharmalaryndaghy әdeby «Kýi-Aytystaghy», sonday-aq býgingi zamanghy etnikalyqtyng әleumettik orny turaly pikirlerdegi qazaq etnostyghy mifologiyalyq – dәstýrlik retinde kórinedi, әri ol qazirgi qalanyng kenttik landshaftyna da say kelmeydi (ýilespeydi). Oghan «ótkeninen» de, «býgininen» de oryn joq, sondyqtan múny «bolashaqqa» ornalastyrugha tura keledi. Etnofuturizm amalsyzdan «әli joq nәrsenin» bastamasy bolugha mәjbýr. Osy bastamanyng әli mazmúny da joq, óitkeni etnofuturizm bolghanynyng barlyghyn teriske shygharudan bastalady: «Etnofuturizm dýniyeni úiymdastyrudyng (dúrys saludyn) mynaday nysanyn úigharady, múnda eshtene sheshilmeytin, tek ýzindiler, beybereketsizdik, ýilesimnen adalyq, sandyraq, marazm, kózboyaushylyq saltanaty ghana bar maghanasyzdyq birinshi qatargha shyqty».
Býgingi qazaq әdebiyetinde shygharmanyng kenistikti-uaqyttyq jelisining birtindep auyldyq ortadan (ony dәstýrli týrde gharysh, tәrtipke keltirilgen dýnie retinde qarau qalyptasqan) qalanyng órkeniyet salasyna (beybereketsizdik, qayshy әlem) auysatynyn qadaghalau qiyn emes.
Ári jatahqanalar (beyneni qayta payymdau), kópqabatty ýilerding kirmeleri kórneki de qoldanymdy leksemalargha (sóz túlghasynyng tútastyghy) ainalady... Ózin-ózi toryqtyru, ózin-ózi joq qylu beyneleri, sayyp kelgende, bir-aq nәtiyjege- ghayyptyqqa, bolmystyng joqtyghyna jeteleydi – «órteng jer», «kýlge ainalghan oryn», «úshy-qiyry joq tep-tegis shól dala» «zirat», «mola», «jat meken» sonyng belgilerin kórsetedi... Etnofuturistik diskurstyng maghynalaryn aiqyndau ýshin qazaqylyqty zerteytin sarapshy-etnofuturistermen qúrylymdanbaghan on eki súhbat jýrgizildi (muzykanttarmen, ónertanushy mamandarmen, suretshilermen, aqyndarmen, әdebiyet zertteushilerimen). Súhbatqa qatysqan etnofuturisterding pikirleri boyynsha, kenistikti jalanashtaytyn etnofuturizm «óz» ortasynan shyghyp qalghan, biraq әli «bóten» ortagha beyimdele qoymaghan adamdardyng dýniyetanymy bolyp shyghady: «Etnofuturizmning basty mindeti – qazirgi zamangha say últtyq mәdeniyet qúru. Mynaday ýderis jýredi, auyl halqy qalagha qonys audarghan kezde, qalagha tap bolghan, auyldyq dәstýrdi taratushy adam múnda esebin tauyp, kýnin kórui kerek, yaghny etnofuturizm degenimiz- ómirshendik filosofiyasy».
Postmodernizm diskursymen (baghyt-baghdar) úqsas kóp erekshelikterine qaramastan, etnofuturizm mәdeniyeti búryn bolghan barlyq mәdeniyet nysandarynan (týrlerinen) tújyrymdamalyq irikteu ýrdisine iye.
Mәdeniyetting әli toltyrylmaghan kenistigi retindegi «úiqydan oyanu» týisigi mazmúnnan ada nysangha ainalady. Osynday «tap-taza» nysan etnikalyq mәndi ashyq jasauy, ony bosatuy tiyis. Etnofuturizm kenistikti tikeley jalanashtaugha, bosatugha úmtylady. Osynday etnofuturistik kenistik retinde býkil Qazaqstan oigha oralady, múnda etnofuturizm qaysybir qoghamdyq qozghalysqa ainalyp, qaysybir shamada institusiyalandy. Kórmeni úiymdastyrushylardyng biri bylay týsindiredi: «Alghashqyda búl suretshilerdin, artisterdin, ghalymdardyn, jurnalisterding jәne etnofuturistik qozghalysqa qyzyghushylyq tanytqan barlyq adamdardyng beyresmy shygharmashylyq birlestigi boldy. Sodan keyin biz ony osynday festivalidardy ótkizu qolayly bolu ýshin seriktestik (әriptestik) retinde resimdedik. Festivali degenimiz – ýlken «performans», «heppening» siyaqty, ol tuyndy jasau әreketi jýretin kenistikting nýktesi, onyng negizin jyly da sýiispenshilik terbelister qúraydy. Oghan býkil әlem (dýniye) qúlaq tigedi...» Etnofuturistik diskursta etnikalyq shynaylyq shygharmashylyq kenistigi retinde belgilenedi - әr mezette eshqanday erejelersiz jәne qaghidalarsyz jasalatyn dýniyeler. Alayda shygharmashylyq «jasaytyn» subektining boluyn úigharsa, al etnofuturizm subektiden bastartu arqyly ózin-ózi tanytady.
Subekt-suretshi, al dombyrashylar, etnofuturisterding pikiri boyynsha, sol arqyly etnikalyqtyng qaysybir «tereng qat-qabattary» kórinui ýshin «ashyq» boluy tiyis: «Men ýshin etnos (úlys), etnostyq-sirә men, Yungty qaytalaytyn shygharmyn-ol újymdyq sanasyzdyq. Men kórkem shygharma oqyghanymda, ol mening jansarayyma qalaysha әser etkenin tipti ózim de úghyna almaymyn. Shamasy mening boyymda ejelgi ýn shygharatyn ishekter bar bolsa kerek, olar údayy әser etedi..., (úlys),  -«etno» («ru»  «taypa» «taypa ru» halyq ru) jәne «futurizm» (bolashaq) týsinikti úmyta almaytyn múnda qaysybir qyr-syrlar bar.
Men naq osy maghynada ózim ýshin manyzdy etnostyq dýniyeni týsinemin, ol maghan mynau әlemnen ózimdi-ózim tabuyma mýmkindik beredi»;
Etnostyq demek, «psikikanyng terende jatqan qatparlary», «adam boyynda qalanghan búrynghy, әri ony óz boyynda ashuyng kerek. Etnofuturizm sondyqtan, osy «teren» (ejelgi) etnostyqtyng damu joly.
Alayda múnday etnostyq, is jýzinde, kóshpeli týrkterding (úlys), birligin manyzdandyratyn «atamekendi (atajúrt) nemese «arghy kenistikti» izdestiruge sayady: «Ájemning besik jyrlaryn nemese jyraulardyng әuenderin (tolghaularyn) aitqan kezimde, men ata-babalarymyzdyng dausymen sóilegen siyaqty sezinemin, bir kezderi kóshpeli týrikter-qazaqtardyng da arghy týbi bir bolghan ghoy. Men múnan jerding dausyn, ejelgi kóshpelilerding dausyn angharamyn».
Qaghida boyynsha, etnofuturister týrk- kóshpelilerimen Vengriyamen óz baylanystaryn atap kórsetip, qazaq dýniyesining saq-týrik kóshpeli «ejelgi atameken» tújyrymyn naqtyly kóretetin siyaqty jәne ony mәdeniyet dәstýrining shynaylyghy retinde úsynady. Osy etnostardyng tilderi men artefaktilerining úqsastyghyn belgileytin arheolyqtar men tarihshylardyng zertteulerining negizinde qúrylghan ghylymy ((úlys), tarihiy-dәstýrli) –ghylymy filosofiyalyq qúrylym dýniyetanym retinde manyzdandyrylady, ol «tereng úqsastyqty», «arhetipter birligin» úigharady. Sóitip, etnostyqtyng (etnikalyqtyn)» «bos kenistigi» (úlys),  «saq-týrik-kóshpeli-qazaq dýniyesi» tújyrymymen toltyrylady. Osy iydeyany damytugha sonday-aq etnikalyq mәdeniyetti investisiyalau kenistigin keneytu de septigin tiygizedi, etnostyqty «joba» retinde kórsetu. Etnofuturizm qazaq mәdeniyeti saq –týrik kóshpeli dýniyening bir bóligi retinde engiziletin kenistik qúrugha sep bolady. Etnostyqtyng qúndylyghyn atap kórestetin etnofuturizm, soghan qaramastan, ony әldebir kómeski nәrsege saigha jeteleydi. Búl «arhetiptikti» , «jalpygha birdey», «jalpyadamzattyq» retinde syrtqa shygharu arqyly jýredi: «Bizde, bizding újymymyzda, yaghny osynda kóptegen etnostar úsynylady, qazaqtar ózderining qazaqy eshtenesin kýshtep tanbaydy, joq olar energetikaly... olar energiyalyq kórinistermen enedi. Qazaqtar aiyrbasqa eshtene almastan, qoldaghysyn bere salugha beyil». Qazaq etnosy ózderining shekti mejelerinen aiyrylyp, ózderining erekshe qasiyetterining arqasynda «barlyghyna», tútas «әlemge» ainalatyn siyaqty: «Qazaqtar (úlys),  «saq-týrik óte ejelgi (kóne), halyq ol qazyp alyp, jaryqqa shygharghan paydaly qazba siyaqty. Olar qorshaghan dýniyege qatysty aqjarqyn qatynasty, toleranttyqty (tózimdilik) saqtaghan. Men jalpy, qazaqtan ótken tolerantty adamdardy bilmeymin». Qazaqtar etnofuturisterding pikiri boyynsha, qaysybir «messiandyq» halyqqa ainalady da, dýniyeni jana órkeniyetke qaray jeteleydi.

Etnofuturistik diskurs, sondyqtan etnostyqtyng shekteuli, anyq boluyn kýdikke úshyratady da, etnostyqtyng «ornyn» jalanashtap, ony jalpy barlyq etnostyq kórnisterden bosatady.  Etnofuturistik diskurs etnostyqty ashpaydy. «Bógdeni» «qyrnaugha» jәne býrkemeni ashugha (arhetiptik) ashugha tyrysqan  etnofuturizm etnostyqtyng shynaylyghyn joyady da, ony qaysybir minsiz ýlgimen auystyrady. Osynday ýlgi naq sol etnostyq «terendegi» retinde kórsetiledi. Etnostyq jarqyn beynelermen berilgen shekten tys (giyper) shynayylyqqa ainalady, solardyng birde-bireui etnostyq emes. Etnostyqty shekaralyq –meje retinde alyp tastaytyn etnofuturizm býkil dýniyeni etnostyqqa ainaldyrugha, ony núsqadan invarianttyqqa (ózgermushilikke) ózgertuge tyrysady. Sonyng nәtiyjesinde ol dýniyeni etnostyqtan bosatyp, ornyna bos oryn qaldyrady. Songhysy etnofuturizmning tikeley maqsaty bolyp tabylady- qaysybir mazmúnnan bosatylghan, etnofuturistik tújyrymdy manyzdandyrugha arnalghan kenistik. Tújyrymdy shynayylyq retinde kórsetu ýshin, etnofuturisterding pikiri boyynsha, sәikes «tehnologiyalar» qajet. «Qazir әngime jana tehnologiyalar, ejelgi tehnologiyalar turaly qozghaluda, olar osy topyraqta bar, jer solardy, qaysybir aqparatty saqtaghan. Ári osy aqparat adamdargha bolashaqqa óz qabletterin ashugha kómektesedi. Mine bizding tobymyz da osy jana» dybys-beyne- digitaldy tehnologiyalardy paydalanady. Júrt múny «performanstardan» sezedi... Biz osy saladaghy qonyr ýndi zertteumen ainalysamyz, stihiyany (tabighat qúbylystaryn), yaghny jeldi, jerdi, sudy, zertteymiz, solardy qosqan kezimizde, әiteuir birdene shyghady... Biz shygharmashylyghymyz arqyly kenistikti ózgertemiz, uaqyttyq mejelerdi ózgertemiz. Bizding muzykamyz, bizding ónerimiz, standartar grafikasy, plastika (ýndestik)... Ony eshkim de notagha jaza almaydy, óitkeni ol jandy, spontandy, júmbaq nәrse. Onyng asa quatty terapiyalyq (emdik) әseri bar». Alayda múnday «tehnologiyalar» erejeler men qaghidalardy úigharmaydy-ol «joqtan shynayylyq alu»: «Eshtene de joq, biz әn aita bastaymyz... notamyz da joq, biz muzyka jasaymyz, biz plastika jasaymyz, solardyng barlyghyn grafikamen, keskindememen qosyp, janrlardy biriktiremiz. Bizding muzykamyzdy eshkim de notagha týsire almaydy. Bәri spontandy (ishki sebeptermen payda bolghan, syrtqy әserden bolmaghan). Osy trans-meditasiyalyq әser etnofuturizmning baghyttarynyng bir bolyp tabylady. Qazaqtyng toylarynda da osyghan úqsas әldebir nәrse bolady. Biz osy dәstýrli әreket-әserdi býgingi zamangha auystyramyz».
Etnostyqtyng «bostyghy» әrqashan jasyryn, ghayyp boludy shaqyratyn beyneler tasqynynyng kórinushiligimen jәne qaysybir shynayylyq - bolmys payda boluy mýmkin «orynnyn» ózimen býrkemelengen. Shynaylyqty jasau tehnologiyasymen shynayylyqty auystyru etnostyqtyq ýzindilerin jikteuge sayady, olar etnostyqtyng ózi, shynayylyqtyng ózinen góri anaghúrlym «shynayy» retinde elestep, kombinatorika әreketinde qosylady.
Etnofuturizm etnostyqtyng ýlgilerin jasaydy, biraq ol ózin osy ýlgilerden tanymaydy, óitkeni ol ózi qúrastyratynyn bayqamastan «terendik qat-qabattardy» ashugha tyrysady. «Jusan iysi», kóshpelilerding ejelgi ata-júrty, «bastaulargha qayta oralu» turaly jana nysandarda aitqanda, etnofuturizm etnostyqty giypernaqty (asanaqty) tehnologiyalyq tәsil jasaydy. Osy bos kenistikte shygharmashylyq joq, óitkeni «tuyndy jasaytyn subekt», onyng «ashyqtyghynyn» ornyna «terendik qat-qabattaryn» ornalastyru ýshin shetteuge mәjbýr. Osy «orynda» sonday-aq obekti de joq, yaghny etnofuturistik diskurs baghyttalghan etnostyqtyng shynayylyghy, sebebi etnostyq ózining tújyrymdylyghyn aiqyndap, etnofutirizm dәripteledi de, ol eleusiz etnostyq dәstýrlerding onsyz da tym kómeski izderin óshiredi. Etnostyq әli oryndalmaghan, biraq jýzege asugha shaq qalyp túrghan ýmitke, bolashaqqa ainalady. Etnofuturizm – etnostyqqa degen ýmit, «boluy tiyis» nәrseni jýzege asyrugha úmtylu. Tehnologiyalyq «dәstýrli estetikalyq nysanmen» ashylatyn «tiyisti» - «terendik» iydeyasy – dombyra qayta oralu qajet «tamyrlardyn» aiqyn beynesin kórsetetin etnostyqtyng túsaukeseri. Etnostyng ýlgileri, kiyiz ýi, dombyranyng jartasqa salynghan sureti, arhetipter etnofuturistik diskurstyng kenistiginde qúrastyrylghandyqtan, ol ózin «qazirgi», naqty retinde tanymaugha jәne ózining qoldanyluyn «bolashaq» ýmitining salasyna shegindiruge mәjbýr. «Jobalau» diskursy (etnofuturizm etnostyqtyng «bolashaq» jay -kýii retinde) – etnosty dәstýrler subekti, yaghny belgili bir «arhetiptik» (psihikalyq) sipatamalardy taratushy retinde úigharady. Etnos sarapshylary ol turaly ne jazyp, ne aitqandaryna qaramastan, etnostyq qyzmetti iske asyratyn «túlgha» retinde kórinedi. Etnofuturistik tújyrym, etnostyng «boluy tiyis» shamadan «qazir basqasha» ekenin ashyp, búl jaghdaydy etnostyq shynaylyqtyng («qazirgi») «jetispeushiligimen», etnostyq tól erekshelikterdi «búryn» túnshyqtyrumen, ózine qalanghan әleuetti damytudy jýzege asyrugha «ýlgermeuimen» týsindiredi, óitkeni etnos basqa halyqtardyng biyligine tym erte baghyndy. Osyghan baylanysty «bolashaqty» qúrylymdau «qazirginin» shalalyghynyng ótemine ainalady. Etnos, etnofuturizm aspektinde «qazirginin» ýzindi etnostyghynyng boluyndaghy sanasyz tútastyghyn payymdaytyn «psiholizm» pozisiyasynan kórinedi. Etnofuturizmning týpmәtininde etnos «psihikalyq taldaugha» tartylady, ol etnostyqtyng әrqashan «jasyryn», «terendegi qat-qabatyn» syrtqa shygharady, demek, ózining «ashyluy» ýshin «mamandardyn» aralasuyn talap etedi. «Psihikalyq taldaugha» qatysty kópe-kórineu ýrdisti ashqan etnofutirizm etnosty «nauqas» retinde kóredi, ony emdeu «psihihalyq energiyadan» aryludy talap etedi. Etnofuturizm teoriyashylary qazaq etnosynyng úqsastyghyn belgileytin erekshe «psihotiypin» aiqyndaydy. «Qazaqtarda órkeniyetti qoghamgha – kónelikten órkeniyetke ótu kezeni boldy. Ári etnos jolda, jarty jolda toqtap qaldy, osy tústan, sonda, qaysybir qozghalys jýredi...». «Shynayy» etnostyq «óziniki emes», bógde nәrselermen qat-qabattalghan «býrkemeli» (jasyryn) retinde qaralady da, eger basqasha jaghdayda etnikalyqtyng boluy mýmkin ekenimen salystyrghanda «tazarudy», «oyanudy», jәne «qayta janarudy» (órkendeudi) talap etedi... «Bolashaqqa» jobalanatyn etnostyq «arghy-etnostyn», qaysybir «etostyq tazalyqtyn» qúrylymy bolyp tabylady, ol endi / әli joq, «arhetiptik» (etnofuturizm diskursy) nemese «genetikalyq» («qayta janghyru» «mәdeny múra» diskursy) qayta qalpyna keltiriletin «terendegi qat-qabattar».
Sonymen, etnostyqty «taratushy» óz boyynan «bótennin» qabattarynda tereng jasyrylghan belgili bir «substrattyqty», atap aitqanda, etnofuturizm tújyrymdamalary úsynatyn baghdarlamalargha sәikes tabuy tiyis. Al «tazarugha», «qayta janghyrugha» jatatyn nәrse basqa eshtene de emes, ol etnostyqty «taratushylargha» «minez-qúlyqtyn» ortaq újymdyq erekshelikterin úigharatyn újymdyq substansiyalyq, mәn. Demek, «arghy etnosty» jobalau, ony kýtiletin «bolashaq» retinde úigharu da, sonday-aq «újymdyq subektini» qúrylymdau bolyp tabylady, yaghny etnosentrizm diskursyna endi jana dengeyde qayta oralu – qazirgi zamanghy etnostyq mәdeniyetterding airyqshalyghy turaly pikirsayystar (diskussiya) salasynda. «Terendegi qat-qabattargha» jәne ejelgi kýige boljaldy «qayta oralugha» etnostyq mәdeniyetting ýlgisi – jartasqa sureti salynghan dombyra endi joq (ótken), әli joq («bolashaq») nәrseni ýlkeytip kórsetedi, «qazirginin» nýktesi arqyly «qylang berdi»- qúrylymdaytyn subekting orny. Songhysy ózining derbes tirshiligine ie bolatyn, qaysybir obektivti (újymdyq) «bolmys» retinde óz ahualyn ashatyn («ótken» men «bolashaq») «soqyr aqtandaq» bolyp shyghady. Búl jaghdayda gipostazdau jýredi, etnostyq shynayylyqtyng jartastaghy dombyra sureti – «is jýzinde» bar nәrsening tújyrymyn ózgertu. Qúrylymdaushy subektining bolmauy, «ornynda» ózin-ózi tanymauy, etnostyqty qúrylymdaudaghy jartastaghy dombyranyng sureti onyng «ótken» men «bolashaqqa» «jylystauyn» jәne «qazirginin» bosauyn, onyng qaysybir shynayylyqtan aiyryluyn qamtamasyz etedi. «Qazirgi» («naghyz») etnostyq aldynghy tirshilikten keyingi tirshilikke ótudi sheksiz kýtuge ainalady, әri shyn mәninde ol esh jerde jәne eshqashan bolghan emes. Osy úshy-qiyry joq sheksiz ótu, nemese etnikalyqtyng (etnostyqtyn) qalyptasuy qúr bekershilik bolyp shyghady, óitkeni etnikalyq eshqashan óz naqtylyghyna ainalmaydy, eshqashan óz shynayylyghyn ashpaydy. Shynayylyq bolmaghanda, etnostyq «ótken» men «bolashaqtyn» beynelerimen auystyrylady, olar kómeski etnostyqtyng ózinen góri anaghúrlym shynayy bolyp shyghady da, onyng giypershynaylyghyn (asa shynaylyghyn) qamtamasyz etedi. Jartastaghy dombyra suretining «qazirgi» (naghyz) etnostyqty etnikalyq mәdeniyetting («ótken» men «bolashaq») giypershynayy beynelermen auystyru, etnostyq «ornyn» bos etedi de, onyng «jetkiliksizdigin» ashyp, ony tolyqtyrudy, qosymsha qúrylymdaudy talap etedi, búl tek qúrylymdaushy subektining qatysuymen ghana jýzege asady. Etnikalyq (etnostyq) diskurstar ony qúrylymdaytyn, ózin-ózi etnikalyq (etnostyq) retinde aiyrudaghy nyshandyq qatynasty tirkeytin subekt qana ashylady. «Etnos» úghymynda «óziniki» / «basqa» - aiyrmashylyq qatynasy birjola bekitilgen, óitkeni búl úghym osy qatynastan tys qalyptaspaydy. Sondyqtan etnikalyq (etnostyq) diskurs osy bastapqy aiyrmashylyq turaly pikir-payym retinde jýzege asyrylyp, osy mejeni sheksiz qayta jýrgizetin tilding qonyr ýni ózin-ózi refleksiyalau bolyp shyghady. Ayyrmashylyqty aitu etnostyq turaly barlyq aitylghandardyng tolyq emestigin ashu, etnikalyq diskursty janasha qaryshtatu qajettiligin úigharu bolyp tabylady.
Etnostyqtyng tili qonyr ýn ózin-ózi ashu arqyly óziniki men ózgening «izderin» qaldyratyn «qazirgide» jýzege asyrylatyn «ótken» -«bolashaq» qatynastarynyng tútastyghy retinde ózin-ózi ashady. Ózining bolu belgilerin úigharatyn etnostyq diskursy, ózining shektiligin belgiley otyryp, óz mejelerining aiqyndyghy men naqtylyq aspektinde údayy sezilip túrady. Alayda, qalghan («ótken») nәrse bar («qazirgi») nәrsege údayy sәikes kele bermeydi jәne ol kelesi anyqtamalardy («bolashaq») talap etedi. Sonymen, etnostyqtyng diskursy qonyr ýn ózin-ózi qayta belgileytin jәne kóptegen etnikalyq qúrylymdardan ózin-ózi ashatyn til bolyp tabylady.
Etnostyq «qazirgi», «aghymdaghy» túrlausyzdyq (belgisizdik) retinde maghynalargha ie bolady, ózin-ózi úqsastyru nemese etnikalyq diskursty ózindik belgileu ýderisinde etnikalyq turaly aitatyn qúrylymdaushy subektining payymdyq ýlgilerinde mazmúnmen toltyrylady. «Qonyr ýn» dәstýri ony aitqanda, ony týsinuge úmtylghanda ghana saqtalady, ol óz kezeginde týsinushining boluyn úigharady. Etnikalyq diskursy ózin-ózi etnostyqtyng kenistigin qúrylymdau, ony «ótken» men «bolashaq» retinde ashu ýderisinde jýzege asyrylatyn týsinushilik jaghdayynda sezedi (tanidy, biledi). Etnostyqtyng belgileri («ótken» men «bolashaq») «qazirgidegi» mejelerdi úigharu arqyly qoldanylady. «Óziniki»- «ózge», «ótken»- «bolashaq» qatynastary retinde aiqyndalatyn etnostyqtyng shynayylyghy «qazirginin» nýktesinde etnikalyq dombyranyng qonyr ýn diskursyn qaryshtatu retinde manyzdandyrylady. «Ótken» men «bolashaq» belgilerinde (tanbalarynda) bekitilgen etnostyqty óz boluynyng «izderi» dәrejesinde úigharady da, ol qosymsha payymdau men qayta anyqtaudyng údayy qajettiligi retinde jýzege asyrylatyn ótu serpininde ghana saqtalady. Óz tanbalarynda (belgilerinde) tolyq aitylatyn etnostyng әrdayym «jetispeushilikti», «kemshilikti» bastan keshirip, qúrylymdaushynyng qatysuyna múqtaj qosymsha (qayta) qúrylymdaudy talap etedi.
Etnofuturizm maniyfestining estondyq avtorlaryna sәikes (ony 1994 jyly Mariya Perli-Lyhmus, Yulya Kauksi, Andres Heynapuu jәne Sven jazdy) *Zertteu D jәne K Makarturlar qorynyng qoldauymen jýrgiziledi.