- Túrsyn agha, býgingi әngimeni tek Alash arystaryna arnalghan «Úranym - Alash» atty ýsh tomdyq zertteulerden túratyn kitabynyzgha arnasaq. Óitkeni iyisi qazaq ýshin «Alashorda» qayratkerlerining orny erek. Sebebi «tәuelsiz qazaq memleketin qúrsaq, ózge júrtpen terezemizdi teng etsek, jerimizge ie bolsaq» dep sol ýshin kýresip, sol jolda janyn qúrban etken birtuar ayauly úldar qazaq degen halyqtyng mәngilik jadynda. Shynyn aitsaq, osy uqytqa deyin, eshqanday zertteushi, tarihshy tisi batyp bara almaghan, dúrysy qorqaqtap, ainalyp ótken ne bolmasa múnday qúpiya qújattargha qoly jetpegen taqyrypqa qalay keldiniz?

- Túrsyn agha, býgingi әngimeni tek Alash arystaryna arnalghan «Úranym - Alash» atty ýsh tomdyq zertteulerden túratyn kitabynyzgha arnasaq. Óitkeni iyisi qazaq ýshin «Alashorda» qayratkerlerining orny erek. Sebebi «tәuelsiz qazaq memleketin qúrsaq, ózge júrtpen terezemizdi teng etsek, jerimizge ie bolsaq» dep sol ýshin kýresip, sol jolda janyn qúrban etken birtuar ayauly úldar qazaq degen halyqtyng mәngilik jadynda. Shynyn aitsaq, osy uqytqa deyin, eshqanday zertteushi, tarihshy tisi batyp bara almaghan, dúrysy qorqaqtap, ainalyp ótken ne bolmasa múnday qúpiya qújattargha qoly jetpegen taqyrypqa qalay keldiniz?
- Tergeu isimen tanysu, barlyq eleuli oqighalar siyaqty kezdeysoq әri tabighy týrde bastaldy. «Tabighy boluynyn» sebebi, Alash iydeyasy bala jasymnan maghan tanys, tipti Múhtar Áuezovting «Abay jolyndaghy» Ázimhan beynesi men Sәken Seyfullinning «Tar jol, tayghaq keshuindegi» alashorda qayratkerleri turaly derekter men últ kósemderining jaghymsyz beynesin salystyra әdeby kesh ótkizip, mektep qabyrghasynan aigha juyq shettep qalghanymyz da bar bolatyn. Uniyversiytette kurstyng teng jartysy: «Tarihymyzdy bilgimiz keledi» degen jeleumen shet tili pәni retinde arab tilin oqydyq. Kurstastar últtyq kitaphananyng siyrek qorlar bóliminde «Ayqap» pen «Qazaq», «Saryarqa», «Alash», «Aq jol», «Qazaq tili», «Sana», «Áyel tendigi», «Qús joly» basylymdary men sol jyldary shyqqan siyrek kitaptardy aldyryp oqitynbyz. Keyin búlardyng birazy syrt tartyp ketti.
Al bizding yntamyz ýdey týsti. Ústazymyz Rymghaly Núrghaliyev S.Begalinnin, S.Mashaqovtyn, J.Elebekovting ýiindegi M.Dulatovtyng «Oyan, qazaq», J.Aymauytovtyng «Jan jýiesi», Maghjannyng «Ólenderi» siyaqty kitaptardy alyp kelip, ýiinen shygharmay oqytty. Sóitsek, ayauly ústazymyz bizge «en salyp» jýr eken. Kýzde shaqyryp alyp: «Men saghan bir syr aitamyn. Kelisseng de, kelispeseng de tisinnen shygharma. Ózing maghan shәkirt bolghyng kele me? Endeshe, men bir senimdi shәkirt izdep jýr edim. Ólendi Syrbay men Qalijan da jazady. Men ghana emes, býkil qazaq qaryzdar mening ústazdarym bar edi. Solardyng paryzyn óteyin dep әr jyldary eki shәkirt dayyndap edim. Bireuinen eshtene shyqpady. Ekinshisi auylgha ketip qaldy. Endi saghan tandauym týsip túr. Sen olardy bilip jýr. Men saghan olardyng enbekterimen qaydan, qalay tanysudyng jolyn kórsetemin»,- dedi. Órekpigen jýregimizdi basyp ýlgergenshe, uniyversiytetting sol kezdegi rektory Ómirbek Joldasbekovke alyp baryp, taban astynda últtyq kitaphananyng siyrek qoryna ilespe hat jazdyrdy. Odan últtyq kitaphanagha jetektep aparyp, siyrek qordyng emes, arnayy qúpiya qorda isteytin Sәule Músatayqyzy Aqynjanova apaymen jeke tanystyrdy. Toghyz aidan keyin ózi emtihan alyp, rizashylyghyn bildirip: «Olardyng zamany keledi. Biz kórermiz, kórmespiz, biraq sol kezde sen dayyn bol»,- dep batasyn berip edi.
1987 jyly qantar aiynda Jazushylar odaghynyng janynan Qúqyq komissiyasyn qúryp, meni tóraghalyqqa bekitip, Jeltoqsan oqighasyna qatysty derekterdi jiyp, habardar etip otyrudy tapsyrghan jәne jogharydaghy jaydan maghlúmdar Oljas Sýleymenov 1988 jyly qantar aiynda bizdi sol kezdegi Jogharghy sottyng tóraghasy Tamaz Aytmúhamedovke jiberip: «Mine, kýni tudy olardyn. Ústazynnyng ýmitin aqtaytyn kez keldi. Alash qayratkerlerin aqtauymyz kerek. Sen solardyng tergeu isimen tanysyp shyghyp, әdeby ekspert bol»,- dep edi. Kýrdeli kezding qiyn ýkimderine qol qoyyp jýrgen Jogharghy sottyng tóraghasy: «Bizding últymyzgha jany ashymaydy deysinder me? Dayyndalyp kelgen ýkimge qol qoyamyz. Biz qoymasaq, basqagha qoydyrtady. Oljas jiberse - saghan senemin. «Alash» qayratkerlerining tergeu isin qarap jatyrmyz. Onymen Jogharghy sottyng mýshesi Qazyhan Kenjebaev ainalysyp otyr. Sonymen birigip ózine kerekti derektermen tanys. Bizge de kenes ber», - dedi. Qazyhan ekeumizding qatar oqyghanymyzdy jәne onyng kelinshegi Gýlnar Seyitbekqyzy men mening әielim Ámina Seyitqyzynyng klastas ekenin bilgen son: «Endeshe, kýnde tanerteng saghat onnan bastap kelip mening bólmeme otyr. Saghat ýshte bosat. Qalghanyn Qazyhan úiymdastyrady»,- dedi.
- Derekterdi qalay jidynyz?...
- Sóitip, búl dәpterdegi alghashqy kóshirmeler Jogharghy sottyng kensesinde týsip edi. 1988 jyly kókek aiynda «Alashordanyn» 14 mýshesining azamattyghy aqtalyp, O.Sýleymenovting atynan G.V.Kolbinge Q.Kenjebaev dayyndaghan bir jarym bettik hat joldandy. Sol kezde Ózbekәli Jәnibekov hatshy bolyp kele qaldy da, 4 qarashada bas prokurordyng resmy qarsylyghy jasalyp, akademik J.Ábdildin bastatqan ýkimet komissiyasy qúrylyp, is qayyrymen ayaqtaldy. Sóitip, әulie Qayrekenning - Alash ardagerlerining aldyndaghy, mening - Qayrekenning aldyndaghy paryzym ótelip, últ kósemderi aqtaldy.
Keyin Qauipsizdik komiyteti tóraghasynyng orynbasary S.Q.Ábdirahmanovtyng rúqsatymen 1988-1992 jyldary aralyghynda jәne 1997 jyly komiytetting arhiyvimen barynsha erkin otyryp tanysugha mýmkindik aldym. Sóitip, búl derekter Qauipsizdik komiytetining Almatydaghy ghimaratynyng soltýstik qanatyndaghy 2-qabattaghy 14-bólmede jazyldy. Qauipsizdik komiytetining polkovniygi Qaraby Múhametqaliyev pen Shynghys Salyqbaev syndy azamattar bizge barynsha erkindik berdi. Sol ýshin de olargha iltipat bildiremin.
Alash iydeyasynyng sanylauyn sezuge mýmkindik bergen mekteptegi әdebiyet pәnining múghalimi Jәngir Isayynovagha, tarih pәnin sanama sinirgen Saghyntay Kerimqúlovqa, syngha salyp synaqtan ótkizgen Isabek Shynghysbaevqa, qúpiya týrde sanama sinirgen Rymghaly Núrghaliyevke, Múhtar Maghauinge, qadirmendi Alashtyng «aq bas bura» ardageri Qayyrjan Bekhojinge, sol ústazdyng paryzyn óteuge jaghday jasaghan Oljas Sýleymenovke shәkirttik, inilik taghzym.
Búl әfsananyng osynday ruhany tarihyn eske ala otyryp, endi dәpterdegi sypattamalargha oryn berelik.
Tergeu: kontrrevolusiyalyq-terrorlyq, basmashylyq úiymnyng (jetekshisi Dinmúhamed Ádilev); Kenes ókimetine qarsy qúrylghan Orynbordaghy astyrtyn úiymnyng (jetekshisi Ahmet Baytúrsynov); shetel intervensiyasynyng kýshine sýiengen Tashkenttegi kontrrevolusiyalyq úiymnyng (jetekshisi Múhamedjan Tynyshbaev pen H.Dosmúhamedov) «qylmysty isterin» ózara baylanystyryp, dabyl qagharlyqtay әshkereleu baghytynda jýrgizilgen. Goloshekin tergeu ýrdisin baqylap otyrghan. Odan alynghan mәlimetterdi tergeu qorytyndysy shyqpay túryp-aq bayandamalaryna paydalanghan.
- Tergeu isi qalay jýrgizilipti?
- Tergeu jauaptarynyng mazmúnynan tútqyndalghan adamdardyng erkindikte jýrgen kezindegi ózara qarym-qatynasy, dengey-dәrejesi anyq angharylady. «Alashorda» ýkimeti mýshelerinin, yaghny samoderjavie túsynda týrmening dәmin tatyp, synaqtan ótken, alghashqy topta tútqyndalghan qayratkerlerding jauaptary bir ynghayda, bir maghynada, aumaghy ólshemdi úghymmen berilgen. Olar sóz arasynda kezdeysoq adamdardyng atyn atamaghan, janama oqighalardy kiriktirmegen. IYdeyasy, maqsaty, kýres joly, senimi men payymdary da úqsas Álihan Bókeyhanovtyn, Ahmet Baytúrsynovtyn, Mirjaqyp Dulatovtyn, Halel Ghabbasovtyn, Eldes Omarovtyng jauaptary bir jerden shyqqan. Bir qyzyghy, tergeushiler olardy «jýzdik jaqyndyqtaryna» qarap topqa bólipti (mysaly, birinshi top - Ahmet Baytúrsynov, Mirjaqyp Dulatov, Seydazym Qadyrbaev, Maghjan Júmabaev, Jýsipbek Aymauytov, Múhtar Áuezov, Álimhan Ermekov, Eldes Omarov; ekinshi top - Halel men Jahansha Dosmúhamedovter, Isa Qashqynbaev, Kәrim Jәlenov; ýshinshi top - Múhamedjan Tynyshbaev, Júmaqan Kýderiyn, Bilәl Sýleev). «Qazaqy qargha tamyrlyq» búl adamdargha tәn emes ekenin tergeushiler eskermegen siyaqty.
- Tergeuge tartylghandar ózderin qalay ústapty? Óitkeni týrme qysymyna shydamaghandar jalt berip, shyndyqty jayyp salyp, ózgelerding obalyna qalyp jatatyny belgili...
- Álihan Bókeyhanovtyng jauaby qysqa da núsqa. Oiyn shymyrlata qorytyp: «Maghan «Alashordany» bilesiz be, - dep súraq qoyma. Men - «Alash» partiyasy men «Alashorda» kenesining tóraghasymyn, «Alashorda» ýkimetining tóraghasymyn. Sondyqtan da onyng is-әreketine tolyq jauap beremin. Al «Alashorda» Kenes ókimetin moyyndap, onyng búrynghy is-әreketi ýshin eshkim de, eshqashanda jauapqa tartylmaytyny turaly Lenin qol qoyghan kelisimnen keyin, ol ýkimet tarihtan ketti. Eger de Leninning qoly onyng ózi ólgen song jýrmey qalsa, onda ýshinshi adam bolyp Stalin qol qoyghan. Ol kelisim kýshin joyghan joq. Joysa, kelisim boyynsha, maghan habarlar edi. Men Stalinnen onday hat algham joq. Álde sender ony moyyndamaysyndar ma? Onda maghan jazbasha jazyp berinder. Al jazbasandar, demek, ol kelisim kýshinde, odan da kelesi súraghyna kósh»,- degen mazmúnda jauap bergen.
Búl kisining mysy qashanda basym túratynyn kórgen jannyng bәri (Álkey Marghúlan, Qalijan Bekhojiyn, Ghalym Ahmedov, Mariyam Múqanova, Valentina Nikolaevna Áuezova) aityp edi. Tipti tútqyndaugha kelgen «jandyalarlar» da ony basyna almapty. Búghan Liza Álihanqyzy Bókeyhanovanyn: «Ákemdi ústaugha sauyldap kirip kelgen tergeushilerdi kórgende saspastan: «Liza, shay qoy. Qonaqtar keldi. Mәdeniyetti kisiler dәstýr attamaydy»,- dedi. Olar ýndey almay qaldy. Sol pauzany paydalanyp: «Keshirinizder, telefon shalugha bola ma?» dedi. Olar rúqsat berdi. Kórshisi, asa belgili kenes ghalymy trubkany alghanda: «Vasya! Men úzaq komandirovkagha ketip baramyn. Lizany saghan tapsyrdym. Amanat» dedi de maghan qarap: «Liza! Sen anda-múnda jýgirme. Odan eshtene shyqpaydy. Búl «barsa - kelmestin» komandirovkasy» dedi sabyrmen. Tergeushiler múnyng bәrin ýnsiz tyndap túrdy, ýndeuge bata almady. Men soghan tanghaldym» dep Kenes túsynda Alash tarihynan jabyq taqyrypta doktorlyq dissertasiya qorghaghan tarihshy Jaqsaliyevke aityp bergen osy oqigha tolyq dәlel. Jauap alynghan jetpis adamnyng bәri de: «Biz Bókeyhanovpen erkin sóilese almaymyz. Onyng mysy basyp túrady jәne astarlap sóileydi» dep jauap bergen. Al ózi: «Men tek Baytúrsynovpen, Dulatovpen ghana últ turaly ashyq sóilese alamyn» dep jazypty.
Ahmet Baytúrsynovtyng da jauaptary sonday sózge saran, bayypty, tek Dinshe Ádilevpen betteskende ghana: «Kilti ishine salynghan shifrly hatty sendey pysyqaylardan góri Dulatov pen Bókeyhanovqa senip tapsyrghan bolar edim» dep qabaghyn shytqan. Maghjandy: ol - aqyn ghoy. Aqyndar jeniltek keledi. Sondyqtan da onymen pikir alyspaymyn; Túrardy: ol - bolishevik qoy, al men bolishevikterdi únatpaymyn; Súltanbekti: ol - kommunist qoy, kommunister meni jek kóredi. Jalpy, búl ekeuimen sóilesetin ortaq taqyrybym joq. Olar ghylymmen ainalyspaydy. Al men bos sózge әbden toyghamyn, - dep ózinen aulaqtata jauap bergen. Sol arqyly olardy tergeu ayasynan syrt qaldyryp otyr. Áytpese Túrar men Súltanbekti uaqytsha bolsa da tatulastyrghany - derek arqyly dәleldengen shyndyq.
- Materialdardy jariyalau barysynda qanday tosyn oqighalar kezdesti?
- Taghdyrdyng myna mazaghyn qaranyz, tergeu isimen tanysyp otyrghanda, Ahandy ústap, tergep, atu jazasyna kesip, ýkim shygharyp, «ýkim oryndaldy» dep jazghan adamnyng auyl-aymaghyn, aghayyn-tuysyn jaqsy biletin bop shyqtyq. Talay adamgha, onyng ishinde mening jan dosym Jәnibek Kәrmenúlyna istegen jaqsylyghy ýshin ol adamgha sýiinip te jýretinmin. Tipti sonau jetpisinshi jyly maghan dastan da jazdyrmaq boldy ghoy deymin. Balasy habarlasyp, onashada jay-japsardy bilip, ýnsiz qalghany: «endi jariya etesiz be?» degendegi súrauly janary bizding jýregimizdi shymyrlatty. Ózgeni qaydam, biz ol kisining atyn atamaugha ishtey bekindik. Ol ýshin keshirim ótinemin. Al kuә retinde tartylghan, Ahannyng atyluyna sebepker bolghan Ghaynijamal Qabdaliyevanyng ózi bizdi izdettirip, basynan keshkenin aityp bergende, tóbe shashymyz tik túrdy (búl oqigha birinshi bólimning qorytyndysy retinde berildi. Qaytalap bir kóz qiyghyn salsanyz, sizding de jýreginizdi shymyrlatatyny anyq). Al Ahannyng Núrjanov degen tergeushi jerlesi: «Men Baytúrsynovtan jauap aldym. Sonda bir apta dayyndalyp barghanda, bilimim ýsh saghatqa qana jetetin», - dep baspasózderde estelik aityp jýrdi. Biz ony qaperge ilmedik, óitkeni 1928-1931 jәne 1937 jylghy tergeu isterinde onday esimdi kezdestirmedik. Mýmkin, onyng tuystary tergeuge qatysqan shyghar.
Mirjaqyp Dulatov - ójet pikirinen tergeu barysynda da qaytpapty. Tergeuge barghanda da qyrynyp, kiyimining qyrtysyn jazyp, keudesin tik ústap barady eken. Tek Amangeldining qazasy túsyndaghy jauaptarynda abdyrap qalghandyghy, «esimde joq» dep kibirtiktegeni bayqalady. Al halyq auyzynda: Amangeldining qazasyna Seydazym Qadyrbaevtyn, Baqytjan Qaraldinning qatysy barlyghy aitylyp qalatyn. Biz tanysqan tergeu isinde onday maghlúmat kezdespedi. Kerisinshe, qyzyl partizandardyng óz qolynan oqqa úshqanyna kózimiz jete týsken siyaqty. Al Gýlnar Mirjaqypqyzy Dulatova osy arhiv múraghattarymen tanysu barysynda eng jaqyn tileushimiz, kenesshimiz, senerimiz boldy.

<!--pagebreak-->

- Tergeu derekteri jariyalanghannan song olardyng ýrim-bútaqtarynan renishter týsken joq pa?
- «Úranym - Alashtyn!..» «Jegi» atty birinshi bólimi jariyalanghannan keyingi eng belsendi oqyrmandar - Astana qalasyna shoghyrlana ornalasqan torghaylyq ziyalylar boldy. Kitapty súratyp ta, qolqalap ta aldy. Alash ruhty Seyitbek Núrqanúly aghamyz ghana kenesin berip, keninen pikir bildirdi. Sóitip, týnilip jýrgende kitapta aty atalyp, haty jariyalanghan Qorghan Ámirehamzin degen qart izdep kep, kitapty súrady. Eki kýnnen keyin kelip: «Siz dúrys jazbaghansyz. Birinshi: Amangeldini óltirgen - Mirjaqyp Dulatov. Ol aqtalugha tiyisti emes azamat. Men ony dәleldep shyghamyn. Ekinshiden, siz Áliby Jangeldindi, yaghny qypshaqtardy qorlaghansyz. Men múnymen toqtalmaymyn» dep zil tastap ketti. Keyin telefon arqyly da biraz «ayyp» taqty. Alash ardagerleri aqtalar tústa osy adam biraz jerge hat jazyp, Mirjaqyptyng aqtaluyn keshiktirip edi.
- Týrme psihologiyasy degen bar ghoy. Kim ózin qalay ústapty? Qysqasha minezdeme bere ketseniz.
- Halel Ghabbasov - týrmening ózinde de shyndyq ýshin kýresip, pikirin dәleldep, zandy talaptarynan bas tartpaghan. Tergeushiler de eregesip, ony ózgelerden bólek jeke kamerada ústaghan. Sóitip, jýikesin júqartqan. Soghan qaraghanda: atu jazasyna kesilgen ýkimdi estisimen, keshirimdi kýtpey, óz erkimen ómirden bas tartqan-mys - degen qaueset te bar. Jýsipbek Aymauytov - shygharmashylyghy arqyly kórkem kózqarasyn jetkizuge úmtylghan. Bir ókinishtisi, ózining songhy romany jana ekonomikalyq sayasatty beyneleytinin, ondaghy keyipker - kapitalizmning tilin biletin, jana ekonomikalyq sayasat túsynda kapital jighan qazaqtyng bayy,- dep kórsetedi. Sol qoljazbany 1934 jyly Evgeniya Aymauytova Ghabit Mýsirepovke amanat etip tapsyrypty. Al ol qalamgerding tura sol taqyryptaghy ataqty shygharmasynan J.Aymauytovtyng jazu mәneri birden bayqalady. Ózi: «Mening ústazym - Jýsipbek. Ana romandy soghan eliktep jazdym», - dep bizge de, basqalargha da, baspa jýzinde de aityp qalghany bar. Kýmәnnan qúday saqtasyn. Áyteuir Aymauytovtyng sol romany joghalyp ketti. Endi tabyla qongy neghaybyl. Maghjan Júmabaev - ózin týrmede de aqyn retinde ústaghan. Onyng kórsetindilerindegi sózderinen kórkem oidyng taby sharpylyp túrady.
Múhamedjan Tynyshbaevtyng jauaptary úzaq әri shashyranqy, anghal bayandalghan, oiynyng etek-jeni jinalmaghan. Sózi de, jazuy da sozylmaly, nemkettilik basym. Onyng sayasatkerligine týrmelesterining eshqaysysy bagha bermeydi. Alghashqy kórsetindilerinde ózine taghylghan barlyq aiyptardy moyyndaydy. Biraq ta keyingi jauaptarynda odan bas tartyp: «Mening ol joly densaulyghym nasharlap túr edi. Ne aitqanymdy, nege qol qoyghanymdy týsinbedim. Endi bәri esime týsip otyr» degen uәj bildirgen. Múhtar Áuezov basynda ózin sypayy ústaghan. Tergeu sonynda «jiby bastaghany» seziledi...
Eng kóp súraq-jauapqa alynghandar M.Tynyshbaev, H.Dosmúhamedov jәne Á.Ermekov. Olardyng búl jauaptary keyin aiyptau ýkiminde ýzindi-ýzindi retinde paydalanylghan.
- Alashordashylar men kommunisterding arasyndaghy kózqaras qayshylyqtary tergeude qalay bayandalghan?
- Áriyne, týrmedegi tútqyndardyng janyn jaldap bergen aighaqtarynyng shyndyghyna tolyq senuding qisyny joq. Degenmen de jiyrma-otyz adamnyng pikirining oraylas keluine qarap, S.Qojanov pen T.Rysqúlovtyn, S.Sәduaqasovtyng arasyndaghy shiyelenisting sebebi: Qazaqstan men Týrkistannyng qosyluy turasynda ekenine kóz jetkizuge bolady. Tergeu isindegi súraqtar men kórsetindilerding besten biri osy ýsh qayratker turaly. Alashordashylar búl ýsh azamatty da baghalaghan. Ish tartqan. A.Baytúrsynov olardy tatulastyrghan. Biraq keyinnen aralaryna Stalinning ózi syna qaqty. Goloshekin ózining respublikadaghy bedelin nyghaytu ýshin osy ýsh azamatty bir-birine qarsy qoyghan siyaqty. T.Rysqúlov ortaq Týrkistan respublikasyn qúrudy, al S.Qojanov soltýstikting halqyn ontýstikke qonystandyryp, Tashkentti astana etip, tәuelsiz Qazaqstan respublikasyn qúrudy, S.Sәduaqasov ontýstik pen soltýstikti qosyp, Reseyding qúramyndaghy derbes Qazaqstan avtonomiyasyn qúrudy úsynghan.
Áriyne, múnyng barlyghy jeke bastarynyng mýddesi ýshin emes, eli ýshin týsken erlerding eregesi edi. Ýsheuining de mýddesi bir, kýres joly, amaldau tәsili ózge. Búl ýsheuine qaraghanda, Mendeshevtin, Seyfullinnin, Núrmaqovtyng kózqarastary mýldem basqa. «Alashorda» qayratkerlerin әshkereleytin «Tar jol, tayghaq keshudin» tura sol tergeu isi jýrgizilip jatqan kezde jazylyp, jariyalanuy kezdeysoq ýndestik deuge jatpaydy. Ol da ózining ýgit-nasihattyq mindetin atqardy. Sayasy sahnagha O.Isaev, Ú.Qúlymbetov, I.Qabylov, E.Ernazarov siyaqty qoljaulyqtar shyqty.
- H.Ghabbasovqa, J.Aymauytovqa, A.S.ysupovqa, Á.Baydildinge, D.Ádileevke qarata shygharylghan atu jazasyn oryndatyp tynugha kim mýddeli edi jәne kimning qúzyrly mýmkindigi boldy? Mәskeude «Alashorda» qozghalysy men onyng qayratkerlerin biletin, osy tergeu isine jaqsy jaghynan bolsyn, meyli jazalau túrghysynda bolsyn, «kenes bere alatynday» adam bar ma edi?
- Eng birinshi «Kene» - Ejov eske týsedi. Ol Semeyde gubkomda jýrgende - M.Dulatov, H.Ghabbasov, Á.Ermekov, J.Aymauytov, M.Áuezov, Orynborda qyzmet etkende - A.Baytúrsynov, S.Sәduaqasov, Qyzylordada - S.Qojanov, S.Mynbaev siyaqty qazaq qyzmetkerleri ony «kommunist-kolonizator» retinde әshkerelep, iyqtarymen yghystyrghan edi. Ásirese, Semey gubkomyn taratqan S.Sәduaqasovqa erekshe tisin basqan. Mәskeudegi ortalyq komiytetting qaramaghyna baryp, qúqyq mekemeleri dәrgeyine kóshken song «alashordashylardyn» tergeu isin jeleu etip «maydangha erkin aralasqan». Oghan - «Alash isine» qatystylar ýshtikting ýkimimen sottalyp jatqan kezde Dnepropetrovskiden Kremlige «qyzmet babymen» shaqyrylyp», tanerteng aman-esen kirip, keshke tabytqa salynyp shyqqan, «kәsiptik ulanu» dep diagnoz qoyylghan S.Sәduaqasovtyng kýdikti ólimi dәlel. Júrtty kýdiktendirmes ýshin M.IY.Kalinin siyaqty «Kremliding qanbaq shalyn» jerleu rәsimine qatystyrghan. Búl turaly S.Múqanovtyng esteliginde naqty shyndyq aitylghan. Ásirese, N.IY.Ejovpen ejelden eregesi bar H.Ghabbasov pen J.Aymauytovtyng ózgelerden erekshelenip atylyp ketuining ózi sonday kýmәn tudyrady. 1924 -1925 jyldardaghy jer mejeleu kezindegi komissiya tóraghasy retinde qatysyp, soltýstik oblystardy ekinshi ret Reseyding qúramyna kirgizuge úmtylysynyng aldyn kesken S.Sәduaqasov pen S.Qojanov bastaghan qayratkerler Ejov ýshin «basmashy» ghana bolatyn. Tergeuding ýkimine yqpal jasay alatyn ekinshi adam Túrar Rysqúlov edi. «Sayasy baghdaryn Stalinning yrqyna yqtap anyqtaytyn» (óz sózi) sayasatkerding Stalinge qúpiya týrde jazghan jasyryn mәlimdemelerindegi: a) alashordashylardyng sonyna tynshy qondy, ә) olardyng Z.Validovpen astasqan jasyryn úiymdaryn (ózin aqtay otyryp) әshkereleudi, b) S.Qojanov pen S.Sәduaqasovty sayasy sahnadan shettetudi, v) baylardy tәrkileu men kolhozdastyrudy tezdetudi, g) Qazaqstandaghy partiya mýshelerin tazalaudy «jergilikti erekshelikti eskere otyryp qatang jýrgizudi», d) ózining Z.Validovpen tanys ekenin, Súltanghaliyevpen hat alysqanyn, Qazaqstandaghy qazaq qyzmetkerlerining últshyldyq әreketterin der kezinde «ortalyq komiytetke, Stalin joldastyng jeke ózine habarlamaghanyna» qatty ókinetinin, oghan kezdeysoq oqigha retinde qaraudy ótingen «qoldanba qyzmet hattary» әr qily oigha jeteleydi. T.Rysqúlovty: jiyrmasynshy jyldary sayasiy-jazalau nauqanynan kezdeysoq tys qaldy, taza últshyldyq baghyt ústandy, asharshylyq túsynda qazaq halqynyng mýddesin qorghap hat jazdy (anyghynda ol hat asharshylyq ótip ketkennen keyin, Goloshekin ornynan týskennen son, onyng qyzmetten alynuyn negizdeuge tiyisti partiyalyq tapsyrmamen, asharshylyqty «abyroymen jýrgizgen» Oraz Isaevtyng mәlimdemesi negizinde jazylghan edi) - degen siyaqty ýgit-nasihattyq basylymdardyng yqpaly naqty tarihy shyndyqtyng betin býrkep ketken jaylary da bar ekenin eskeruimiz kerek. Óitkeni múnda birdin, mynnyng emes, milliondardyn, sonyng ishinde últtyng taghdyr tauqymeti jatyr.
- Alash iydeyasy otyzynshy jyldary tynym tapty emes pe?!
- Alash iydeyasynyng ruhy Áuezov siyaqty túlghalardyng arqasynda óshken joq. Tәuelsizdik alghansha jalghasyp keldi. Seksen jetinshi jyly mamyr aiynda ótuge tiyisti Qazaqstan ortalyq komiytetining plenumynda jasalugha tiyisti bayandamada últshyldyqty qozdyrghan jeti jazushynyng aty atalghan. Sonyng sony: «jas alashordashyl Túrsyn Júrtbaev...» dep ayaqtalatyn. Demek, keybir tarihshylarymyz aityp jýrgenindey, Alash iydeyasy otyzynshy jyldardan bastap qúrdymgha ketken joq. Sondyqtan da Alash iydeyasynyng óshpegenin jәne óshpeytinin qaperge salghym kelip, «Talqy» atty ýshinshi kitapta M.Áuezovting taghdyryn ala otyryp, sekseninshi jylgha deyingi kenestik iydeologiyalyq jazalau sayasatyn әshkereleytin derekterdi nazargha úsyndym. Sonynda: 1917 jyly shilde-tamyz ailarynyng óliarasynda Jalpyqazaqtyq I qúryltayynda baghdary anyqtalyp, keyinnen talqy arqyly damytylyp, 1921-1922 jyldary tiyanaqtalghan Birtútas alash iydeyasynyng tújyrymdamasy úsynyldy. Ol iydeya býgingi tәuelsiz qazaq elining ishki qoghamdyq qozghalysynyng ruhany ústanymyna negiz qalaytynyna senimdimin. Ol maqsattar oryndalmay, qazaq eli tolyq sayasi, ekonomikalyq, ruhany tәuelsizdikke jetti deuge bolmaydy.
- Ol qanday iydeya?
- Negizinde, búl tarihshylardyng «sybaghasy» edi. Olardyng dәrgeysizdiginen búl mindetti
jazushynyng atqaruyna tura keldi. Al Alashtyng últtyq iydeyasy bes týrli tújyrymgha negizdeldi.
Birinshi ústanym: jer, jer jәne jer. Jersiz Otan joq. Álihan Bókeyhanovtyng úigharymy boyynsha: «Qazaqtyng bayyrghy jerin qashan qazaqtar óz betinshe ghylym men tehnikagha sýienip tolyq iygermeyinshe, jer jekemenshikke de, qonystanushylargha da berilmeydi».
Ekinshi ústanym: jerding astyndaghy, ýstindegi, aspanyndaghy barlyq iygilik qazaq memleketine qyzmet etui kerek. Á.Bókeyhanovtyng aituynsha: «Onyng әrbir týiir tasy qazaqtyng ónirine týime bolyp qadalu kerek» bolatyn.
Ýshinshi ústanym: Á.Bókeyhanovtyng jobasy boyynsha, «Qazaqtyng jerinde óndirilgen «bir uys jýn sol memleketting azamattarynyng ýstine toqyma bolyp kiyilui» kerek, yaghny tolyqtay ekonomikalyq tәuelsizdikke qol jetkizuge úmtyluy tiyis edi.
Tórtinshi nysana: qazaq memleketinde memleket qúrushy últtyng til, din, dil ýstemdigi boluy kerek.
Besinshi, týpki maqsat: ghylymgha, últtyq salt, dәstýrge negizdelgen zangha sýiene otyryp, Japoniyanyng ýlgisindegi últtyq-demokratiyalyq memleket qúru edi.
- «Úranym - Alash!..» ayaqtaldy. Oqyrmangha qanday tileginiz bar?
- Jalpy, qazaqtyng tauqymetti taghdyryn, tәueldilik pen tәuelsizdikting arasyndaghy ýsh jýz elu jyl tartqan el qasiretin derekter arqyly tolghaytyn «Búzylghan besik...», «Beyuaq», «Besigindi týze!..», «Besigindi aya!..», «Besigindi ayala!..», «Besigindi úmytpa!..» atty әfsanalar týzilimi osy «Úranym - Alash!..» atty ýshtaghanmen ayaqtalady. Ras, oghan býkil sanaly ómirimiz ketti. Biraq oghan ókinbeymin. Tek elimning iygiligine jarasa eken, últtyq tәuelsizdikti ornyqtyru men nyghaytu ýshin kәdege jaratsa eken dep tileymin.

Ángimelesken
Seysen ÁMIRBEKÚLY

«Ayqyn» 10. 02. 2010