Gharyshty iygeru ghalamdyq is. Alayda, ol bәrining birdey qoly jete bermeytin, mol qarajatty talap etetin sharua. Gharysh ailaghyn ústap túrugha shashamyz jetpegen song Bayqonyrdy Reseyge jalgha berdik. Qazaq dalasyndaghy eng strategiyalyq manyzdy nysandy kórshimizge amanat ete otyryp, el qazynasyna qyruar qarjy saludan ýmittendik. Ol ýmitti aqtaldy ma, ony qazannyng qúlaghyn ústaghandar ghana biledi. Degenmen, Resey jyl sayyn jal ýshin tóleytin 115 million dollar qúlaghan zymyrandar keltirgen ziyannyng jartyghyn jamaugha da jetpeydi. Áyteur, qarashanyng biletini Bayqonyrdy jalgha berip qazaqtyng dalasy bir tayaq jese, balasy eki tayaq jedi. Bayqonyrdy biz baylyghymyz desek, bireuler ýshin ol shaylyghy ghana. Kýiki tirliktegi kýnkóris kózi ghana. Tolayym tabystyng bastauy. Mine, tap solar Bayqonyrdyng baghyn qashyryp otyr. Sonau 1993 jyly Bayqonyrdy tastap shyqqanda reseylikter kóptegen qúral-jabdyqtardy shahtagha qúlatyp, júmys oryndary men  pәterlerining esik-terezelerin aitpaghanda, kafelider men unitazdardyng ózin týk qaldyrmay qiratyp ketken bolatyn. Óitkeni, olar bolashaghyn búl jermen baylanystyrmaytyn edi. Al qazaqqa dýniye-mýlikti býtin qalpynda qaldyrugha qimady. Biraq qút bolghan qonystarynyng oiranyn shygharghanymen, Bayqonyrdan birjolata qol ýzip te kete almady. Qaytyp keldi. Mәjbýrlikten keldi. Óitkeni, gharyshtan qol ýzu imperiyalyq ústynnan bas tartumen birdey. Beruge biz de mәjbýrmiz.

Gharyshty iygeru ghalamdyq is. Alayda, ol bәrining birdey qoly jete bermeytin, mol qarajatty talap etetin sharua. Gharysh ailaghyn ústap túrugha shashamyz jetpegen song Bayqonyrdy Reseyge jalgha berdik. Qazaq dalasyndaghy eng strategiyalyq manyzdy nysandy kórshimizge amanat ete otyryp, el qazynasyna qyruar qarjy saludan ýmittendik. Ol ýmitti aqtaldy ma, ony qazannyng qúlaghyn ústaghandar ghana biledi. Degenmen, Resey jyl sayyn jal ýshin tóleytin 115 million dollar qúlaghan zymyrandar keltirgen ziyannyng jartyghyn jamaugha da jetpeydi. Áyteur, qarashanyng biletini Bayqonyrdy jalgha berip qazaqtyng dalasy bir tayaq jese, balasy eki tayaq jedi. Bayqonyrdy biz baylyghymyz desek, bireuler ýshin ol shaylyghy ghana. Kýiki tirliktegi kýnkóris kózi ghana. Tolayym tabystyng bastauy. Mine, tap solar Bayqonyrdyng baghyn qashyryp otyr. Sonau 1993 jyly Bayqonyrdy tastap shyqqanda reseylikter kóptegen qúral-jabdyqtardy shahtagha qúlatyp, júmys oryndary men  pәterlerining esik-terezelerin aitpaghanda, kafelider men unitazdardyng ózin týk qaldyrmay qiratyp ketken bolatyn. Óitkeni, olar bolashaghyn búl jermen baylanystyrmaytyn edi. Al qazaqqa dýniye-mýlikti býtin qalpynda qaldyrugha qimady. Biraq qút bolghan qonystarynyng oiranyn shygharghanymen, Bayqonyrdan birjolata qol ýzip te kete almady. Qaytyp keldi. Mәjbýrlikten keldi. Óitkeni, gharyshtan qol ýzu imperiyalyq ústynnan bas tartumen birdey. Beruge biz de mәjbýrmiz. Jerimizde gharysh ailaghy bolsa da, onyng qyr-syryn biletin mamandarymyz joq. Adamzat balasyn alghash aspangha úshyrghan qazaq dalasynyng óz úlany әlemde 256-shy, KSRO-da 72-shi bolyp gharyshqa әzer úshty.
Qazaq jerining bir púshpaghyn jalgha alyp, jalgha alyp qana qoysa jaqsy-au, sol jerge óktemdigin jýrgizip, әkimshilik basqaruyn engizip ejelgi kórshimizding esebi týgendeldi. Qazaqty ýy iyesi eken dep te pysqyryp ta qaramady. Tehnikasynan aqau shyghyp tóbemizge proton qúlap, jerimizge geptil tógilse de biz mynq etpedik. Óitkeni, bizge ailaqtyng júmys istep túrghany qajet. Al ony qyr-syryn biletin Resey mamandaryna ghana senip tapsyra alamyz. Ókinishke oray, ózi de ildebaylap әzer jýrgen Bayqonyr mәselesi songhy kezderi ushyghyp ketti. Reseyding Federaldyq gharysh agenttigining (Roskosmos) basshysy Anatoliy Perminov «Qazaqstan bizge gharyshty erkin iygeruge qysym jasap jatyr» dep baybalam saldy. Roskosmostyng keneytilgen alqa mәjilisinde. Búl Reseyding bizge birinshi ret qyr kórsetui emes. Jaqynda ghana Edinaya Rossiya partiyasynyng Dumadaghy bir ókili Mihail Nenashev Talghat Músabaevty qazaqstan-resey gharysh qatynastaryn damytugha mýddeli emes dep aiyptaghan bolatyn. Múnday birtýrli «minezderdin» syry kóp sekildi. Eng bastysy qazir Resey Amur oblysynda «Vostochnyi» gharysh ailaghyn saludy qolgha aldy. 2015 jyly múnda alghashqy gharysh kemesin úshyru josparlanyp otyr. Demek, Resey qyruar qarjy salyp, elu jyl ózgening ailaghyn jaldap otyrugha mýddeli emes. Demek, bir kýni kórshilerimiz «boqshantaylaryn» jiystyryp zytyp otyrady. Al úzaq merzimge jasalghan kelisim shartty kim aldymen búzsa sol kinәli bolmaq. Soghan qaraghanda, Perminovtyng búl qadamy «sýtten aq, sudan taza» bolyp shyghudyng qiytúrqy amaly ghana sekildi. Eng bastysy olar taghy da qazaqqa topyraq jalatyp ketpekshi. Yaghni, kelisim-shartta kórsetilgendey olar gharyshtyq tehnologiyalaryn bizben bólisui kerek. Joq, orystar ólispey, bólispeydi. Biraq, olardy sóge almaymyz. Óitkeni, Europa da orystargha qatysty tura sonday sayasat ústanyp otyr.
Bizding Mәjilis mәselening mәnine tereng ýnilip jatpady. Bayqonyrdy Reseyge elu jylgha jalgha beru turaly kelisimdi ratifikasiyalady. Alty jyl boyy alqa-qotan әngimening ózegi bolghan sharua jalghyz kýnde osylay sheshildi. Bizde. Reseyde de ong sheshile me, ol jaghy әli belgisiz. Duma «dumaet». Olardy tereng oigha batyrghan sebepter Perminov pen Nenashevting auzymen aitylyp jatyr..
P.S. «Dәl qazir qazaqtyng gharysh ailaghyn tolyqqandy iygeruge qauqary jetpeydi. Maman joq. Orystar ketip qalsa Bayqonyr «adamzat alghash aspangha úshqan ailaq» retinde múrajaygha ainalady», - deydi keybir keritartqysh bilgishter. E, meyli, ózgening ókimi jýrip, óz balang jat bolyp óskenshe Bayqonyrdyng ailaq emes, múrajay bolghany tiyimdi. Onda qazir qaradomalaqtar Reseyding oqulyghymen bilim alyp jatyr. Eng soraqysy tómengi synyptyng oqushylarynan el Preziydenti kim dep súrasanyz  Medvedev deydi. Býitip gharyshty iygermey-aq qoysaq iygi edi...

Bek Datúly
http://zan.zanmedia.kz/