...................................

Qúrmetti redaksiya, kópshilik qoyyp jýrgen súraqqa (taqyryptaghy) bir jauap bolsyn degen niyetpen osy maqalamdy joldap otyrmyn. Avtor.

Kóz aldymda kórinis kóp. Birazy tanys, birazy beytanys. Qazaq dalasyndaghy tirshilikting «asyqpaghan arbamen qoyan alady» bolghandyghy-au, túnghyshymnan tórt jas kishi Ghalymjannyng bala kezinde basynan keshkenderining qaysybiri «menen qalghandar» eken. Men de otbasynyng kenjesi boldym. Mening de sheshem  syrqat jan edi, agha-apaylarymnyng aldy Almatyda, sony Óskemende, basqa audandarda túratyn da, men bastauysh mektepti bitirgen jyldan bastap ýidegi úl da, qyz da bolyp: mal jaylap, tamaq pisirip, kir juyp, tósek-oryndy qaghyp-silkip, Ghalymjansha jasyryp siyr sauyp jýrdim. Qúrbylaryng syrtta shuyldap, jýgirip oinap jýrgende olargha qosyla almay «omalyp» otyru qiyn-aq!.. Mening әkem Qabysh ta (Qabdyrahman)  atýsti sharuanyng belsendisi edi, erte ketip, kesh keletin. Bәibishesin kýldire, jigerlendire әngime aityp, maghan: - Balam, qaytesing endi, qashan kelinshek alghansha ýiding bar sharuasyn ózing isteysin, - dep jymiya shaqyryp aldyna alyp, tóbemnen iyiskeytin.

...................................

Qúrmetti redaksiya, kópshilik qoyyp jýrgen súraqqa (taqyryptaghy) bir jauap bolsyn degen niyetpen osy maqalamdy joldap otyrmyn. Avtor.

Kóz aldymda kórinis kóp. Birazy tanys, birazy beytanys. Qazaq dalasyndaghy tirshilikting «asyqpaghan arbamen qoyan alady» bolghandyghy-au, túnghyshymnan tórt jas kishi Ghalymjannyng bala kezinde basynan keshkenderining qaysybiri «menen qalghandar» eken. Men de otbasynyng kenjesi boldym. Mening de sheshem  syrqat jan edi, agha-apaylarymnyng aldy Almatyda, sony Óskemende, basqa audandarda túratyn da, men bastauysh mektepti bitirgen jyldan bastap ýidegi úl da, qyz da bolyp: mal jaylap, tamaq pisirip, kir juyp, tósek-oryndy qaghyp-silkip, Ghalymjansha jasyryp siyr sauyp jýrdim. Qúrbylaryng syrtta shuyldap, jýgirip oinap jýrgende olargha qosyla almay «omalyp» otyru qiyn-aq!.. Mening әkem Qabysh ta (Qabdyrahman)  atýsti sharuanyng belsendisi edi, erte ketip, kesh keletin. Bәibishesin kýldire, jigerlendire әngime aityp, maghan: - Balam, qaytesing endi, qashan kelinshek alghansha ýiding bar sharuasyn ózing isteysin, - dep jymiya shaqyryp aldyna alyp, tóbemnen iyiskeytin.

Mening de atamekenim - Shyghys Qazaqstan oblysynyng Úlan audany. Ghalymjannyng әkesi Bәdiljan agha úlyna: «Nayman ishindegi teristanbalymyz, Jarylghap batyrdyng úrpaghymyz» dese, mening әkemnin: «Nayman ishinde  kókjarlymyz, Kókjal Baraq batyrdyng úrpaghymyz», degeni bar. Men de Kenes Odaghynyng Batyry Izghútty Aytyqov atyndaghy «Targhyn» orta mektebin tәmәmdaghanmyn. Izghútty agha ekeuimizding úly atalarymyz-bir kisi.

8 - 9-nshy synyptardy ayaqtaghan jyldary jazghy kanikuldarda birde   mektep, ekinshide qoy qora salysyp, enbekkýnime әjeptәuir aqsha alghanmyn. 8-nshi klastan son, qúrylysymyz bitkennen keyin, tamyz aiynda,  Almatydaghy apayyma  baryp qayttym. Ghalymjan bolsa, qoy qyrqugha qatysyp, 140 som aqsha tauyp, Almatygha sapar jasapty.

Targhyn, Tayynty, Shybyndy, Sandyqtas, Ayyrtau, Kýrshim, Qúighan, Ertis, Ýlbi... bәri-bәrining tau-tasynda, qúmynda mening de izderim qaldy.    Ghalymjannyng qayynatasy Qades Berdin ekeuimiz Úlannyng Jama auylynda, bir aulada ósken qúrdastarmyz. Qayynenesi Gýljamal Qabdyrahmanqyzy (әkelerimiz attas) ekeuimiz bir mektepte oqydyq, tek ol menen ýsh klass keyinde  boldy.

«Biraz tanys kórinis» degenim osymen tәmәmdalady da, «biraz       beytanys jәit» bastalady. Ghalymjan Mәskeuge attanyp, KSRO-nyng shyn mәninde mandayaldy oqu ornyna - Bauman atyndaghy joghary tehnikalyq uchiliyshege týsken. Ony tәmәmdaghan song Semey mashina jasau zavodyna júmysqa ornalasqan. Leningradtyn, Mәskeuding shaqyrghan kәsiporyndaryna barmastan eline qaytu sebebi - KSRO-da tarihy ózgeris bolatynyn sezgeni. Mәskeude qyza bastaghan astyrtyn әngimelerdi estigen, qoljazbadan qolmen kóshirilip astyrtyn taratylatyn «kitaptardy» («samizdat») oqypty, kózqarastary bir joldas-joralarymen  syrlasyp, demokratiya soqpaghyna qadam basypty. Ol soqpaghyn  Semeyde kýrejolgha ainaldyra bilip, «999» dep ataghan gәzet shygharypty, oblys basshylaryna demokratiyalyq talap qoidy úiymdastyrypty.  Maqsattas jastar birigip, birde, dәstýrli 7-qazan merekesi sheruine: «SOKP bizdi qashanghy biyley beredi?!», «Basshylardan ózgeris talap etemiz!» dep jazylghan plakat alyp shyghudy úigharghan. Ol әreketterin partkomdary «der kezinde toqtatypty». Sodan bastap «resmy organdardyn» nazaryna ilikken. Ózderine «aqyl aitushylardyn» aldyn kóre bastapty. Olardyn  shyn mәnindegi demokratiyagha jogharydaghy biylikshilderding kózimen qaraytyn kәdimgi partokrattar ekenin  әbden týsingen. Nebir ataqty degen aghalarynyng biylikke tәueldi bishara qylyqtarynan týnilgen. Olardyng arasynda... jә, bәrining de aty-jóni kitapta tizilip túr («Ómir belesteri», Almaty, «Órkeniyet» baspasy, 2004-jyl).

«Ómir belesteri».  Birinen song biri. Tabighy týzilim. Desem de, qanday týzilimning bolsyn avtor qalaghan renki «menmúndalaydy»: biri shyndyq, biri jalghan, biri aralas sipatta. Ghalymjan múnyng alghashqysyna jýgingen, yaghny aqiqattan attap ketpeudi azamattyq nysana etken. Qazaqstanda bizneske      birinshi bolyp qadam basyp, «TOMAN» firmasyn, sonyng negizinde «Semey» birlestigin (býgingishe aitqanda, - aksionerlik qoghamdy) qúrghan da, halyqqa qamqorshyldyghymen qúrmetke bólengen. Ónimdi enbegi  N. Nazarbaevtyng qúlaghyna shalynyp, memlekettik qyzmetke shaqyrylyp, әueli Semey, keyinde Pavlodar oblystarynda әkim boldy. Árqashan  aqiqat jolynan qiya baspady, býkil bilimin, kýsh-qayratyn tughan eline, halqyna beruge ata-baba aruaghy aldynda ishtey sert etti.

Men sol jyldary qyzmet babymmen  Semey, Pavlodar oblystarynda bolyp jýrdim. Jap-jas әkim Ghalymjan jayynda on auyz sóz estisem, sonyng segiz-toghyzy alghys edi. Qabyldap alghanynda hal ýstindegi paqyrday halde derlik eki oblystyn  da ensesin kótere bilgenine halayyq kuә. Qarapayym qazaq-orys kýni býginge deyin «Shirkin Ghalymjan-ay!» desedi. Elektrsiz, jylusyz, tipti auyzsusyz qalghan, jalaqysyn, zeynetaqysyn ailap ala almay otyrghan kópshilik, júmyssyz daghdarghandar jaghdaylaryn bir shama bolsyn jaqsartqan basshyny nege úmytsyn! Ásirese pavlodarlyqtar Ghalymjannyng iskerligine tәnti boldy. Oblys baylyghyn obyp jýrgen talay qudy túmsyqqa myqtap túryp shertti-au! «Ózinnen zor shyqsa, eki kózing sonda shyghar» - iri-iri ónerkәsip oryndaryn jekemenshiktep, ne jalgha alghan alayaqtar, mysaly, myng tenge tabystyng toghyz jýz tengesin qylghytyp jiberip, júrtshylyqqa jýz tengesin ghana qaltyratyn aramdyqtarynan eriksiz tiyldy. Búrynda aldap-arbap jasaghan jemqorlyq sharttarynan bas tartugha mәjbýr boldy. Ol sharttar oblys túrghyndarynyng mýddesine say etilip qaytadan jasaldy. Kóngisi kelmey, jana әkimdi: «...bizding kompaniyanyn  artynda kim túrghanyn bilesiz be?!» dep bopsalap qorqytyp baqqan «myqtylar» (mysaly, býgingi milliarder A. Mashkevich, pavlodarlyqtarsha  - «Maysheke») aqyrynda qúm qapty, nemese qateligin moyyndap, aiyp tartyp, jónge kóshti (kitәpting 98 -103-betterinde).

Ákim Ghalymjannyng әp degende-aq kózi jetken bir súmdyq jәit «invistisiyaqúmarlardyn» aila-sharghysy eken. Invistisiya-sheteldik qaryz-kómek. Shet elderding kәsipkerleri bizge jәrdem jasamaq pa, - qúba-qúp, tek múndaghy iske júmsar qarjysyn tolyq ala kelsin. Joq, olay bolmay shyqty. Álgi kәsipkerlerding kóbi qulyq saua qúrqol kelip, qajet qarjyny ózimizding bankterden qaryzgha alyp, ózine tiyimdi shart jasap, paydagha kenelip jýr eken. Yaghny «soqyrdyng óz bidayyn ózine quyryp berudi» tapqan. Onday zәlimdikke joldy keng ashqandar - olarmen kelisim jýrgizgen bizding obyrlar, jemqorlar, paraqorlar. Qoghamymyzdy nebir qiynshylyqqa keziktirgen, demokratiyalyq jolymyzgha kedergi bolghan, enbekker kópshilikti joqshylyqqa úshyratqan kesel-kesapat - solar, olardyng jogharydaghy ebep-jebeushileri! Ghalymjan, mine, osyghan  qarsy túrdy. Qaymyqpady, qaytpady.

Pavlodar qalasyna joly týsken qazaqtyng Ortalyq meshitke bas súqpay ketkeni joq shyghar (Ghalymjandy betaldy ghaybattaghandar men әli de      ghaybattaushy ruhany bayghústar bolmasa).  Ghalymjan saldyrghan ol meshit -ghajap ghimarat. Onyng aulasynda ertendi-kesh otyratyn qarttardyng qúdaygha qúlshylyq әrediginde ne aitatynyn bilesiz der me? Syrttan kelgenge ókinishti syr shertedi: - Qúdaydyng qúly, Múhammedting ýmbeti bolghan, oblysymyzdyng sónuge ainalghan shamyn qayta jaghyp, ensemizdi kótergen azamat kim ekenin, shyraghym, sen bilesing be?.. Ol Jaqiya balasy Bәdiljannyng  úly Ghalymjan edi. Dinimiz, әdet-ghúrpymyz, tilimiz (aytpaqshy, memlekettik mәrtebege ie qazaq tilining qiyn halin týsingen Ghalymjan respublikada alghash ret resmy «Altyn til» baghdarlamasyn jasap, ony «Jas Alash» gәzetinde jariyalap, baghdarlamany Pavlodar oblysynda iske asyra ónege kórsetti, biraq biylik ol jolyn da kesti, - Gh.Q.)... býkil tirshiligimiz sol azamattyng túsynda qayta serpilip, damyp edi. Eger ol bala býginge deyin әkim bolyp túrsa, biz basqalargha shekesinen qaraytyn dәrejege jetetin edik... Amal bar ma, tazalyghy men әdildigi, kýshtilerge bas shúlghymaytyn batyldyghy, tabandylyghy ýshin jәbir shegip kete bardy ghoy! Kimnen kórdi, nege kórdi, ony kózi ashyq ózdering bizden jaqsy biletin shygharsyndar. Biz aitudayyn aittyq, jazudayyn jazdyq, nege ekenin kim bilsin, biraq, bizdi tyndar birde-bir qúlaq tabylmady, әli de tabylmay keledi. Qayteyik, Ghalymjanymyzgha qúdaydyng kózi týzu bolyp, jazyqsyz jabysqan pәle-jaladan qútylyp, ortamyzgha aman-esen oralsyn! Mynaday meshit saldyrghan azamattyng aram isi boldy degenge biz senbeymiz, eshbireu senbeydi! Osy sózimizdi aita jýrinder! - deydi.

Biz de aityp, jazyp jýrmiz. Aqqa jaq bola almaghan bishara sot:   «Memleketke 2 million tenge ziyan keltirgen Gh. B. Jaqiyanov 7 jylgha bas bostandyghynan aiyrylsyn» dep ýkim shygharyp berdi. Qarsylyghymyz qabyldanbady.Ghalymjan memleket budjetining erejesin pavlodarlyqtardyng iygiligine atqarylar iske qaray búryp, atalghan somany memleketting bir qaltasynan ekinshi qaltasyna salghany ýshin jaza tartty. Ózining jeke bas paydasyna bir tenge de alghan joq, eger óitse, sottyng qújattaryna sýiinshi súraghanday etip jazylar edi de, biylik ony keminde 20 jylgha sottatar edi. Ghalymjangha tanylghanday 2 million tengeni emes, mәselen, aqparat kózderi anyqtaghanday, memleketting jýzdegen million dollaryn óneshinen ótkizip      jibergenderding kóbi  búiyrghan portfelin qúshaqtap, búiyrghan taqta qoqiyp otyr. Qylmysker emes, halyq ýshin qan tókken qaharmanday-aq!

Kitap avtoryn kezinde qoltyghynan demegen de, ayaghynan shalghan da     keyipkerlerding aty-jónderi atalghan. Yaghny aqiqat ashyq aitylghan. Mәselen, kitaptyng 51-betinen  mynany oqydym: Astanada ótken bir ýlken jiynda preziydent N. Nazarbaev әkim Ghalymjandy әieline tanystyryp túryp: «Sara, myna Ghalymjan - әkimderding ishindegi jasy. Bizding balamyzday. Tipti Darighamyzben qúrdas, bir jyly tughan eken. Aralarynda bir-aq kýn. Ýmitim osy jastarda», dese, endi birde: «...Jas  bolsang da ýlken qyzmetke qoyyp edim. Senimimdi aqtadyn, rizamyn. Ózing turaly eng jaqsy pikirdemin, kim ne dese de. Balam siyaqtysyng ghoy, ózinnen bolashaqta da ýlken ýmit kýtemin. Joghalmay, habarlasyp túr. Ázirshe erkindikke rúhsatymdy bereyin (biylik basyndaghy qúityrqylardan tez bezingisi kelgen sheneunik Ghalymjan preziydentten ózin erkin iske, bizneske jiberudi tabandap ótinip, aqyrynda rúhsat alypty, - Gh. Q.). Biraq, kóp úzamay, qayta shaqyrghanda kelersin. Osyghan sózindi ber. Qaytalap aitayyn: bolashaq senderdiki, osy eldi basqarugha saghan ýlken ýmit artamyn», degen. Sodan eki aidan keyin telefon shalyp: «Sen maghan kereksin, Ghalymjan. Esinde me, shaqyrghanymda keletin uәdeng bar. Pavlodar oblysyn qolyna al...» depti (91-bet).

Ákelik meyirimmen derlik aitylghan osynday sózderinen N. Nazarbaev bertinde nege janyldy? Halqyna adal bolghan Ghalymjan sol Ghalymjan qalpynda bola bildi, al  preziydent, onyng qoghamgha adaldyghyna, iskerligine kózi jete túra, oghan adal qalpynan nege ainydy? «Týieni týgimen» ghana ma, vagon-poyyzdy jýgimen jútqandardyng jer men kókting arasyn aramdap jýrgenin kórip, bilip otyryp, solarmen salystyrghanda  kinәsi kónil audarugha túrmaytyn Ghalymjandy 7 jyl  týrmege  qalay  ghana  qidy?

Sebebi...

Tәuelsizdik búiyrghannan bergi on jyl boyy demokratiyany kerek etpey kele jatqan biyliktin  el baylyghyn talapaygha salghanyn, halyqtyng әl-auqaty jyl sanap auyrlap bara jatqanyn kórgen, taq pen jeke baylyq talasy astyrtyn qozday bastaghanyn bilgen bir top jas sheneunik ózara aqyldasyp, keri tartqandy beri tartu kerek desipti. Preziydentke jastardyng atynan baryp sóilesken Ghalymjan ózderi kórip-bilgen qym-quyt qulyq-súmdyqtyng bәrin batyl, ashyq aityp beripti. «Qazaqstannyng demokratiyalyq tandauy» qozghalysyn úiymdastyru jayyndaghy oilaryn da bayandaghan. Kózbe-kóz sәtte ony qúptaghan preziydentting ile-shala ne istegeni kópshilikke mәlim: jas demokrattar tobyn premier-ministr Q. Toqaevtyng juan júdyryghymen talqandap (teleekrannan kórgen shygharsyzdar), Ghalymjan Jaqiyanov pen Múhtar Ábilәzevti týrmeden bir-aq shyghardy.

Demek, sebepke oralsaq, ol - preziydentting ózi qalyptastyrghan biylikti ózgertkisi kelmegeni; jastardyng betalysynan  seskengeni;  ózi: «...saghan ýlken ýmit artamyn» degen Ghalymjannan, ornymdy alyp qoyar dep taysaqtaghany.

Ghalymjangha qanday aiyptar taghyldy?

Búrynghy әkim Daniyal Ahmetov bylyqtyryp ketken «Tórt qúdyq», «Peschanskiy RMZ» mashaqattary Ghalymjangha úyatsyzdyqpen, zorlyqpen, qasaqana tanyldy. Pavlodar túrghyndarynyng mýddesine shúghyl jaratylghan 2 million tengeni «memleketke ziyan keltiru» dep attandady. Al, qaytalap eskerteyin, tergeu qújattarynda, oblsottyng ýkiminde «Jaqiyanov pәlen tengeni bas paydasyna jaratty» degendey bir auyz sóz joq. Óz tótemnen sózdi kóbeytpey, «G. Jakiyanov. Vystupleniya. Statii. Interviu» dep atalghan kitaptyn («KANIA» baspasy. Novosibirsk. 2002 g.) 180-betine kóz jýgirteyin (týpnúsqasyna oray  orys tilinde keltirgendi jón kórdim):

«...Nu a sam epizod obviyneniya po etim 2 millionov tenge dostoin otdelinogo vnimaniya, kak yarkoe sviydetelistvo politicheskoy zakazannosty dannogo prosessa. Usmatrivait opyati je prevyshenie doljnostnyh polnomochiy pry podpisaniy mnoy rasporyajeniya o vydeleniy iz rezervnogo fonda akima 2 mln tenge na peredislokasii mobilizasionnogo rezerva.

V to vremya g-n Tokaev, buduchy premier-ministrom, iz tochno takogo je rezervnogo fonda praviytelistva vydelyaet 12 mln tenge na pooshrenie deputatov parlamenta. Okazyvaetsya, krome togo, im byly vydeleny, kak on sam priznaetsya v interviu, iz sredstv rezerva na prazdnovanie yubiyleya, agitpoezd, vizit papy Rimskogo. Voznikaet rezonnyy vopros: a gde seychas Tokaev, pochemu on ne privlekaetsya k otvetstvennosti? No net, kak sleduet iz otveta genprokurora, net osnovaniy dlya privlecheniya. Chto je poluchaetsya, kogda rezervnye denigy rashoduytsya na premiy chastnym lisam, pokupky avtomobiyley dlya chinovnikov, lichnyy arhiv Nazarbaeva y pr. (vsego v god praviytelistvo rashoduet okolo 6 mlrd tenge iz rezerva) - vse zakonno».

Osy kitaptyng 201-betinen mynany oqisyz: «...Prichina ochevidna: datu okonchaniya prosessa oboznachil lichno preziydent  Nazarbaev. Y v etom ny u menya, ny u moih storonnikov net y ne bylo nikakih somneniy. Takje lichno preziydent Nazarbaev  nazval y srok moego osujdeniya - semi let, o chem bylo izvestno zadolgo do sudebnogo razbiratelistva... Prokuratura y sud, yavlyayasi ne bolee chem organami, obslujivaishimy rejim lichnoy vlasty preziydenta Nazarbaeva, v dannom sluchae lishi slepo ispolnily prikaz».

Endi Gh. Jaqiyanovtyng sottaghy songhy sózin eske alayyq. Ol bylay dedi:

«...V zakluchenie hochu obratitisya k sudu.

Vasha chesti! Ya horosho ponimai, chto kajdyi, kak Vy skazali, delaet svoe delo, y sud yavlyaetsya vsego lishi ispolniytelem sdelannogo preziydentom Nazarbaevym politicheskogo zakaza.

V to je vremya, ya nichem ne mogu oblegchiti Vashu sovesti. Eshe drevnie govorili, chto sudiya, osujdaishiy nevinnogo, osujdaet samogo sebya.

Podumayte ob etom y postaraytesi nayty v sebe mujestvo postupiti po pravde» (186-str.).

Múnday sóz estu ary taza adam ýshin ólimmen teng ghoy! Biraq jogharygha qúlaqkesti qúl bolghan sot Tarasenkonyng ar-úyaty әmirshilerding últaraghynyng astynda qalyp qoyghany sózsiz, ol biylikting qolshoqpary kýiinde ózgening tilimen ýkim oquyn әli de jalghastyryp jýrgen bolar. Ghalymjandy sottaugha ólip-talyp itarshylanghan tergeushi Qúsayynov ta, prokuror Demesinev te Qazaqstandy bir apattan saqtap qalghanday-aq qoqilanyp, sayrap jýr-au!..  Ei, ruhany bisharalar-ay!..

Týrme Ghalymjangha ýlken syn boldy. Talaylardyng taghdyry eriksiz toghysqan onda shynayy qylmyskerler de, jazyqsyz jazyqty bolghandar da  otyrdy. Jymysqy әreketke sheber biylik Ghalymjannan qalayda qútyludyng aila-sharghysyn jasady: delqúldardy san ret aidap salyp sabattyrmaq boldy, arandatyp baqty, óltirtpek te boldy, alayda qaqpandaryna týsire almady, - Ghalymjannyng týzu jigit ekenin sózinen, isinen angharghan, kinәsiz ekenin «symsyz telefon» arqyly estigen, astyrtyn jetkizilip túratyn tәuelsiz gәzetterden oqyp bilgen tútqyndar ony qorghay jýretin top qúryp, aitaqqa ergish arandatushylargha toytarys berip otyrghan.

Tauqymet toly jeti jyldy ótkerip oralghan Ghalymjandy kópshilikting mol qoshemet-qúrmetpen qarsy alghanyna men de kuәmin. Mysaly, 2-Almaty temirjol vokzalynyng aldy-artynda iyne shanshar jer bolmady. Áriyne, jan-jaghyna ojarlana qarap jýrgen poliyseylerding nesheu ekenin shamalasaq ta, anqausyp jylmighan «ýsh әriptikterdin» sanyn  it bildi de.

Qazirgi 47 jasynyng sonau Mәskeu tórinen bastalghan otyz jylyn san qily júrtshylyq arasynda ótkizip kele jatqan Ghalymjan «...kóp kórgennen súranyn» sanatynda. Halyq sharuashylyghy salalarynyn, mәdeniyettin, ghylymnyn,  ishki-syrtqy sayasattyn  býge-shigesin bes sausaghynday biledi. Ekonomikagha jetiktigi óz aldyna. Mening búl pikirime kópshiliktin, әsirese, pavlodarlyqtardyn, Ghalymjangha sot kýnderi onyng suretin kóterip kóshege shyghyp, biylikting betpaqtyghyna kýshti qarsylyq kórsetkenderi dәlel. Biraq soyqan qara kýsh miz baqpady emes pe?! Oppozisiyanyng jazyqsyz jas demokrat Gh. Jaqiyanovty qorghau niyetin qoldaghan respublika júrtshylyghy atynan 1,5 million adam qol qoyyp joldaghan hatqa da preziydent                   N. Nazarbaev kónil audarmady ghoy?! Ádiletsiz biylik qoja bolghan qoghamnyng siqy sol. Aytpaqshy, qol jinap jýrgen tәuelsiz jornalshy aqyn Oljas Sýleymenovke jolyghyp: «Júrtshylyqtyng Ghalymjan Jaqiyanovty týrmeden bosatu jónindegi talabyn qoldaysyz ba?» degende, anau «it kórgen eshki kózdenip»: - E, nege? Oppozisiyany kýsheytu ýshin be?! - dep gýrildepti.

Jeke basqa tabynu jaylap alghan qoghamymyz irip-shirip barady. «Qazaqstannyng demokratiyalyq tandauy» basshylarynyng erkimen qúrylyp, «Ádiletti Qazaqstan ýshin!» dep atalghan quatty qozghalys Ghalymjan týrmege qamalghan kezding alghashqy jyldarynda býkil respublikany tolqytqan bedel-qarqynyn kýrt bәsensitpese de, keyin birte-birte әlsirep, býginde aty estiluden de qaldy. Siyrdyng býiregine ainalghan oppozisiya ol qozghalystyng dizgin-shylbyryn ortalaryna jasymay oralghan Gh. Jaqiyanovqa qayyryp bermedi. «Kósemi» kóp oppozisiya Ghalymjandy syrtqa tepti. Kópshiliktin: «Jaqiyanov qayda? Ne istep jýr?» degen  saualyna negizgi jauap osy dep bilem. Ekinshi jauap: ol songhy bir jyl boyy emdelude jýr. Qasaqana jasalghan qysym-qiyanattyng saldarynan týrme emhanasyna birneshe ret týsken, biraq deni dúrys em-dom kórmegen Ghalymjannyng densaulyghyna «batpandap kirip, mysqaldap shyghatyn» kesel jasalmaghanyna kim kepil?

El, halyq ýshin tughan biregey Azamatymyzgha - syldyr sózdi beydaua biylikting qara qanjarynan da, qara shoqparynan da qaymyqpay qarsy úshqan, әdildik ýshin janpida qaghidasyn berik ústanyp jýrgen Ghalymjangha myqty densaulyq tileyik!