Olar - tútas bir úrpaqtyng dәuirin qalyptastyrdy. Olar - ózderimen tústas buynnyng boyyndaghy buyrqanghan kýshti, qúryshqanat qúlshynysty, jasampazdyqty әigili etti. Olar - otarshyldyq sayasattyng qúrsauynan sanlau tauyp qazaqtyng azattyqqa degen ansaryn әnmen jetkizdi. Auyldaghy anghal bozbaladan, qaladaghy ausar bozymbaygha deyin olargha eliktep baqty. Olar dep otyrghanymyz danqty - Dos Múqasan ansambli.

Olar - tútas bir úrpaqtyng dәuirin qalyptastyrdy. Olar - ózderimen tústas buynnyng boyyndaghy buyrqanghan kýshti, qúryshqanat qúlshynysty, jasampazdyqty әigili etti. Olar - otarshyldyq sayasattyng qúrsauynan sanlau tauyp qazaqtyng azattyqqa degen ansaryn әnmen jetkizdi. Auyldaghy anghal bozbaladan, qaladaghy ausar bozymbaygha deyin olargha eliktep baqty. Olar dep otyrghanymyz danqty - Dos Múqasan ansambli.

Dos Múqasan tobynyng әnshisi Baqyt Júmadilovtyng tayauda jolkólik apatyna úshyrap qaza tapqany qabyrghamyzdy qaystyryp ketti. Baqyttyng qasynda dosy Dosym Sýleev (surette) bolghan eken. Dosym auyr halde auruhanagha týsken-di. Sol habardy estigeli alandaulymyz. Alayda, bizden basqa júrt búl jaytqa eleng etpeytin siyaqty. Reseyding bir ónerpazy baqigha attansa nemese tósek tartyp aura  qalsa, әlgining qal-jaghdayyn kýnde júrtqa jariya etip, amandyghyn Qúdayynan súrap jalbarynatyn elimizdegi orystildi baspasóz tipti jaybyraqat. Jә, ol endi basqa әngime. Dosym Sýleev qazir ne qalde? Esin jidy ma? Qashan shyghady? Dosekeng býginde qanday qyzmette? Osy sauldardy Dos Múqasan ansamblining jetekshisi Múrat Qúsayynovqa qoyghan bolatynbyz. Mýkeng bizge aldymen keyip aldy. Keyiytindey jóni de bar eken. Óitkeni, KTK arnasy «Múrat Qúsayynov Baqyt Júmadilovpen birge Qorday asuynan qúlap, auyr qalde auruhanada jatyr» dep habar taratyp jiberipti. «Qazaq jurnalisteri, sender әldekimder sekildi  jenil jelpige әueyilenbesendershi» dep eskertu jasap alghan Mýkeng bylay dedi:

-  Men Dos Múqasan gruppasynyng jtekshisi - Múrat Qúsayynovpyn. Mening aitqanymnyng bәri shyndyq. Bylay jazyndar onda. Dosym Sýleevting jaghdayy jaqsy. Jazylyp kele jatyr. Densaulyghyna zaqym kelgen. Qabyrghalary synghan. Biraq ómirine qauipti emes. Baqyt Júmadilovtyng qazasy turaly biledi. Estidi. Ony qazbalay beretin ne bar?.. Ekeui birge bolghan, bilesizder. Baqyttyng qaytys bolghanyn da estirttik. Aldynda bilmegen. Sosyn estidi.

Dәrigerler bir eki kýnde ornynan túrugha rúqsat beredi Dosymgha.

Menen de zvondap súraytyndar kóp qazir «birge boldynyz ba?» dep. Men bolghan joqpyn. KTK mening suretimdi kórsetip, meni hal ýstinde jatyr depti. Endi sotqa bermekpin olardy. Olay bolmaydy ghoy. Sharshatty. Dosym aghanyz qazir Sәtbaev uniyversiytetining pochetnyy rektor degen statusyn aldy. Tikeley basqarmaghanymen, aqylshy kenesshi retinde. Negizinen qoghamdyq mәdeny júmystarmen ainalysady. Kabiyneti, júmys kóligi, jalaqysy bar. Ary qaray jastardy tәrbiyeleumen ainalysuda.

Dosymgha býgin ghana bizding jigitter kirip shyghypty. Men ol kisini keshe kórgenmin. Bәri jaqsy. Dosymdy «jan saqtau bóliminde essiz jatyr» degen sóz jansaq sóz. Qaueset. Tamaq jeydi. Qay boliniysiyada ekenin aytpay-aq qoyayyn. Jurnalister maza bermeydi. Ortalyq auruhanalardyng birinde. Tayauda shyghady. Qatarymyzgha qosylady.

«Abay-aqparat»