Es bilip, etek japqaly kózine jas alyp kórmegen dini qatty Ály qarttyng borday ýgilip, bosap otyrghany býgin. Álginde, týs әletinde poshtashy qyz әkep qolyna ústatqan alaqanday qaghazdaghy eki auyz sózden talay teperishti kórip, qayghygha da, quanyshqa da selt etpes kóksiri bop ketken kәri kókirek shaygha salghan mayday erip jýre bergeni. Osydan bes-alty ay búryn Respublika Jogharghy sotyna joldaghan aryzyna jauap eken. "... 1937-shi jyly atylghan aghanyz Ghaly Toghasov, aiyptaugha eshbir negiz bolmaghandyqtan, tolyq aqtaldy..." delinipti. Sodan kóz jasyna ie bola alsa, kәne. Kózildirigin alugha da múrshasy kelmey, qos býiirin tayanyp ap kenkildesin; kóktep otyrghan kórpesin tastay bere, "Jazghan-au, ne boldy?" dep, jan úshyrtyp janyna jetip kelgen sary kempirdi qúshaqtay ap kenkildesin.

Qosyla qorsyldaghan kempir-shaldyng dauysyna әne-mine degenshe kórshi-qolang jinalyp qaldy. Bir shetinde túryp týshkirsen, ekinshi shetindegi: "jәrekim alla!" deytin ayaday auylda júrt estimey qalatyn janalyq bola ma, onyng ýstine, oraq ayaqtalyp, júmystan kóbining moyyny bosap, bas qosyp keu-keulesuge qaydan syltau tabylady dep elegizip otyrghan kez, qisyq kóshening basyndaghy qorjyn tam әri-beride-aq auzy-múrynynan shyqty. "Assalaumaghaleykumin" әndete sozyp esik ashqan aqsaqal, qara saqaldardyng sonyna bosagha týbinen әzer oryn tiygen.

Es bilip, etek japqaly kózine jas alyp kórmegen dini qatty Ály qarttyng borday ýgilip, bosap otyrghany býgin. Álginde, týs әletinde poshtashy qyz әkep qolyna ústatqan alaqanday qaghazdaghy eki auyz sózden talay teperishti kórip, qayghygha da, quanyshqa da selt etpes kóksiri bop ketken kәri kókirek shaygha salghan mayday erip jýre bergeni. Osydan bes-alty ay búryn Respublika Jogharghy sotyna joldaghan aryzyna jauap eken. "... 1937-shi jyly atylghan aghanyz Ghaly Toghasov, aiyptaugha eshbir negiz bolmaghandyqtan, tolyq aqtaldy..." delinipti. Sodan kóz jasyna ie bola alsa, kәne. Kózildirigin alugha da múrshasy kelmey, qos býiirin tayanyp ap kenkildesin; kóktep otyrghan kórpesin tastay bere, "Jazghan-au, ne boldy?" dep, jan úshyrtyp janyna jetip kelgen sary kempirdi qúshaqtay ap kenkildesin.

Qosyla qorsyldaghan kempir-shaldyng dauysyna әne-mine degenshe kórshi-qolang jinalyp qaldy. Bir shetinde túryp týshkirsen, ekinshi shetindegi: "jәrekim alla!" deytin ayaday auylda júrt estimey qalatyn janalyq bola ma, onyng ýstine, oraq ayaqtalyp, júmystan kóbining moyyny bosap, bas qosyp keu-keulesuge qaydan syltau tabylady dep elegizip otyrghan kez, qisyq kóshening basyndaghy qorjyn tam әri-beride-aq auzy-múrynynan shyqty. "Assalaumaghaleykumin" әndete sozyp esik ashqan aqsaqal, qara saqaldardyng sonyna bosagha týbinen әzer oryn tiygen.

Qarayghan qonaqty, tyshqan múrynyn qanatpay, qúr shaymen attandyratyn emes, sherter syry, aitar sharighaty joq shal-shauqannyng aldy "jyly-júmsaghyng bolsa, sal qazangha, asyqpaymyz" degen synaymen bes-altydan bólinip, karta oinaugha kóshkende, "allahu akparyn" ózi aityp, tegene qúiryq isekti alyp soghyp, bauyzdap tastaghan. Kebejening týbinde, kýzde shóp, kómir týsirgende kerek bolar dep, tyghyp jýrgen eki-ýsh kók moyyn shólmek bar edi, dastarqan shetine ol da keldi qylqiyp... Júrt jiyp janaza shyghartpaq týgili sonynan dauys shygharyp jylay da almaghan jalghyz bauyrynan endi nesin ayasyn, shala shabylyp jatyr,

Tyrna siraq móltildek kishkentay kókshil rumka auyzdaryna birer baryp-qaytqannan keyin baghanadan beri әr neni aityp kibirtiktep otyrghan kópshilikting sózi ajarlanyp, dauysy jarqyn-jarqyn shygha bastady. Jaghy týsip otyrsa da, móltildek rumkagha mólie qarap, qayta-qayta qol sozghyshtaghandardyng deni Ghaliyding kózin kórgen qúrby-qúrdastary bolatyn. Biri - marqúmnyng jas kezindegi anghal minezin, qyzyq qylyghyn aityp mәz, biri ózek tilgen ókinishti janghyrtyp, "Jigitting baghlany edi, asylym-ay" dep, saqalyn uystaghan kýii úzaq-úzaq basyn shayqaydy. Ásirese iyegindegi bes tal qyly bes jaqqa edireyip Atabay des berse kәne. Bandalargha qarsy kýres kezinde Ghaly ekeui bir otryadta bolghan.

- E, jigitting ne bir súnqary ketip, súrqyltayy qaldy ghoy! - dedi әldekimge óshi ketkendey óz-ózinen ójóktep. - Osy otyrghan qaysymyz, kәne, qayran Ghalekenning qolyna su qúnggha jaraushy edik? Órt edi, shirkin... On segizge toldym ba eken, tolmadym ba eken - jasaqqa jana kirgen kezim. Osy Qaraózekting әr bútasynyng týbinde banda órip jýrgen zaman ghoy. Bir shayqasta komandiyrimiz oqqa úshyp, otryadty Ghalekeng bastap kele jatqan. Qaljyrap kep Toranghydaghy Baymendining qystauyna týse qalghanbyz. Boy tasalap jatqan banda bar eken, qoranyng tasasyna qantaryp qoyghan attaryna mine sala túra qúighytqany. Bir-ekiden jan-jaqqa bytyray bezip barady. Jalghyz quyp jyn úryp pa, Ghalekendi jaghattap, taugha qaray sytyla qashqan shoshaq tymaqtynyng sonynan tependep kelem. Astyndaghy sýmbilqara alymdy eken, kóz kórimdegi bytqylgha ilikse qútylyp keter týri bar. Ghalekeng tor sholaghyn basqa-kózge tópelep, "toqta, toqta!" dep aqyryp keledi. Qashqyn eleng qylar emes. Ghaly agha tapanshasyn búrq etkizip edi, shoshaq tymaq jerge jalp ete týsti. Anau sol-aq eken, tóbeden úrghanday qalt toqtay qaldy. Qaruymyzdy kezenip jetip kelsek, senderge - ótirik, maghan - shyn, qashqynymyz kәdimgi Núrsadyqtyng Tókeni eken!

Ong jaghyndaghy qalghy bastaghan ketik shal selk ete qaldy:

- Oibay-au, ol ózining tughan naghashysy emes pe!

- Sony aitam ghoy! - dedi Atabay kózi ejireyip. - Ghaly agha әi-shәy joq: "Qolyndy kóter!" - dedi aqyryp. Anau bir myrs etip, qolyn kóterdi. Maghan: "Qaruy bolsa al da, qolyn bayla!" dedi. Tóken sol kezde qyryqqa jana ilingen, qyzyl shyrayly, paluan deneli jigit eken. Tayay bergenimde qolymen jalghyz-aq qaghyp jalp etkizgeni. Ne bolghanyn bilgem joq, apalaqtap úshyp túrsam, ózi de súlap jerde jatyr. Ghaly agha, maghan qol kótergen kezde tapanshanyng týbimen kók jelkeden qonjityp etpetinen týsirse kerek. Qolyn qayyryp shylbyrmen bayladyq ta, atqa mingizip jetelep aldym. Tóken ýnsiz. Qanyn ishine tartyp sazaryp alghan. Ózge emes óz tuysynan zәbir kórgenine qorlanyp kele jatqanday. Áytse de, jan shirkin tәtti ghoy. Bir uaqytta: "Áy, Ghali, búl shynyng ba, oiynyng ba?", dedi dauysy dirildep. "Biz tap jauymen qyljaqtaudy bilmeymiz!, dedi Ghaly agham shalqayyp, - Aydap aparyp tiyisti zang ornyna tapsyramyn!" "Onda barghan song tiri qútylu joq. Qasyqtay qanymdy qiya gór. It te bolsa, tuysyng emespin be, kishkentayynnan moyynyma kóterip jýrip ósirip edim ghoy" "Mening bandydan tuysym joq. Kenes ókimetining jauy - mening de jauym. Kәne, doghar sózdi!", dep, basynan asyra tapanshasyn tars etkizgen. Sol dybysty estidi me, qalyng shilikke ene bergende әldekim ýstimizge qona-qona ketip, apyr-topyr attan júlyp alghany. Alyp soghyp qolymyzdy baylap tastady. Sóitsek, tasadan tosqan Tókenning sybaylastary eken. Qara saqaldar qayqy pyshaghyn kenirdegimizge kezegende shyryldap Tóken týsti aragha: "Joq, tiymender. Búl it boldy eken dep men it bola almaymyn. Qansha aitqanmen, ishten shyqqan shúbar jylan ghoy:" dep, atyn borbaygha bir tartyp jýre berdi. Janyn olja kóruding ornyna Ghaly agha úshyp túryp sondarynan túra jýgirsin: "Jaudyng ayaghanynyng maghan keregi joq. Atyndar, kәne, atyndar!" dep doldana aighaylaydy. "Oybay, agha, pәlesinen aulaq. Atyp tastaydy, qoyynyz..." dep, jalynyp-jalpayyp men әlekpin... Sóitken esil er... - Atabay jasqa bulyghyp, kózin jenimen sýrtti. Shaldar jaghy keu-keu. Kórgeni bar, estigeni bar, әrqaysysy Atabaydyng әngimesin ózinshe órbitip, qaugha tiygen órttey gulep ap jónelsin.

Qyzynqyrap qalghan bir dudar bas jigit sóz arasynda:

- Aytqysh bolsanyzdar, sol kezde qayda qaldynyzdar! - dedi kózi ejireyip. - Kýie jaghyp, naqaqtan-naqaq oqqa baylap jatqanda, aq-adal edi dep nege arasha týspedinizder?

Shaldardyng guili su sepkendey tym-tyrys. Qaqyrynyp-jótkirinip tómen qarasty. Keudesi qayqiyp jelpinip otyrghan Atabay da býgejektep, shalbarynyng balaghyn qaqqyshtay berdi. Tek Múqash shal ghana qyzarandap:

- Ei, ol kez arashagha týsken qosaq arasynda ketetin zaman emes pe. Bizding kimge qamsau bolghanday jayymyz bar. Ol týgili qasqayyp Kremlide otyrghan Kalininning ózi әielin "halyq jauy" dep qamap tastaghanda qynq ete aldy ma? Onyng janynda bizge ne joryq!, - dep, óz-ózinen qompyldaghanda aqtau tabylghanday enselerin tiktegen.

Shanqay týste jinalghan júrt, bosaghadaghy birining galoshyn biri auystyryp kiyip, dabyrlay sóilep júldyz jamyray әzer taraghan. Ály qart búl týni kópke deyin úiyqtay alghan joq. Tórdegi temir tósekti syqyrlatyp, tauyq bir shaqyrghansha arly-berli aunaqshumen boldy.

Niyet bildirip tayly-tayaghyna deyin kelgenge kónili nedәuir marqayyp qaldy. Búl da bolsa, ýlken-kishige qadirining barlyghy ghoy. Ózi qatarlydan kelmey qalghan tek Janabay ghana. IYә, ol qay betimen esigin ashsyn. Jymsighan jәdigóidi, qansha jerden qúdaydyng erkesi bolsa da, tap býgin qaq mandaydan qamshymen bir-aq tartyp, aidap shyghar edi ýiinen. Qazir ghoy ol nemening sýtke tiygen kýshiktey jýni jyghylyp shettep jýrgeni. Áytpese jiyn-toyda tósi qayqayyp tórdi bermeytin. Auzyna jyndy su tiyse, qoqighan qalpynan janylyp, úshqalaq bala syqyldy jelpildep ketetini bar. "Myna dәdeng sonau qiyn jyldary qyraghylyq tanytyp, seksen signal týsirgen!" dep, samsaghan medalin synghyr-synghyr etkizip keudesin úrghanda kisi shoshityn. Jantayyp jýrip, tipti, eki-ýsh jyl audandyq NKVD-ny da jaghattapty. Álgi Kәrimbek kóse elde joq óner bastap, jaman shúbar kempirimen jiyrma bes jyl otastym dep "kýmis toy" jasaghanda, qoldan ashytqan syragha qyljiyp qap, biraz kókimep pe edi. "Shirkin, efreytor bolyp jýrgende menmensigen talay dókeyge qara qan qústyryp em!, - degen ezuinen aqqan silekeyin jenimen sýrtip. - Audannyng ekinshi hatshysy bolghan kim edi әlgi... Kózәinek kiyip, shatyp-bútyp gazetterge óleng jazushy edi ghoy. Keyin halyq jauy bop ústalghan she?.. E, jaraydy, aty óshkirding aty auzyma týspegenin qarashy... IYә, sony tergeushige kýnde alyp kelem, qyrsyghyp kýnde dúrys jauap bermeydi. Bir kýni qolyn artyna baylap qoyyp tepkiledim ghoy ózin. Jankeshtiligin kórmeysing be: "Ey, hayuan, er adamdy betten teppes bolar. Qúday saghan qoldy ne ýshin berdi, qolynmen soq: "deydi. Men: "Sen - adam emessin, Kenes ókimetining jauysyn. Aram qanyna qolymdy bylghamaymyn!" - dep, auyzdan bir teuip em, qara qan búrq ete qaldy! - "Biz, әne, sonyng ózin sóitkemiz" degendey, iyghyn bir qomdap qoydy da: - E, tym janyndy salyp jibergen de jaman. Ózine jau tauyp alady ekensin. Kóre almaghan keybireuler mýiizdep shyghartyp jiberdi ghoy keyin!" - dep qabaghyn shytqan.

Ghaly ústalar kezde osy Janabay jaman tymaghy jalpyldaghan auyl arasyndaghy jandayshap bolatyn.

Ghalidyng aidarynan jel esip dýrildep túrghan shaghy. Iyghynan jaralanghan song milisiya qatarynan bosap, fermagha bastyq bop kelgen. Jarty jyl ótpey mektepke diyrektor bolyp, odan kolhozdyng partorgtyghyna jogharlatyldy. Baghy órlep kele jatqan alymdy jas jigit júrt auzynan týspeytin. Kóp ótpey tipti, atylyp ólgen auatkom predsedatelining orynbasarynyng ornyna kolhoz bastyghy Bayghabyl ekeuining birin qoyady eken degen sybys ta shygha bastaghan. Jel bolmasa shóp basy qimylday ma. Tamyryn basyp kórgenderi me eken, әiteuir, eki kýnning birinde Ghalidy audan jaqqa shaqyrtyp jatqandary. Al jayshylyqta sabyrly, salqyn qandy Bayghabyl, nege ekeni belgisiz, sol bir tústa joqtan ózgege ashulanatyn kýigelek bir minez tapqan. Sóitip jýrgende, baytal týgil bas qayghy bop, Ghaly jalagha úshyraghan joq pa. Endi Ghalidyng qabaghy týsip, Bayghabyldyng kýlkisi týzele bastady. Bir kýni audan jaqtan komissiya sau ete qalsyn. Ishinde myltyghy shoshayghan eki milisioner bar. Ghalidyng "mәselesin qarap, әshkereleu ýshin" kelgen eken. Eldi jinap, klubta ashyq jinalys jasady. Kiyteli kiygen shýnirek kóz qara súr kisi eldegi jalpy sayasy ahualdy, ishtegi búqqan jaudyng býligin aityp, olardy "joi kerek, qúrtu kerek" dep, qolyn ýsti-ýstine sermegende, auzynan sóz emes, bytyra býrkip túrghanday tóbe qúiqang shymyrlaydy. Alystan oraghytyp kelip, qyl shylbyrdy Ghalidyng moyynyna tastaghan. Dos qaysy, dúshpan qaysy - ajyratudan qalyp, qoynyndaghy qatynyna da "osy bir jaqtyng shpiony emes pe eken" dep, kýdikpen qaraytyn kez ghoy. Áulie tútyp ardaqtap kelgen nebir marqasqalardy jau dep, tórdegi suretin júlyp jatqanda Ghaly kim? Janylmaytyn jaq, sýrinbeytin túyaq joq, shúqshiyp qarasa pende emes pe, artyq-kem aghattyq nege tabylmasyn. Qara súr jigit Ghalidyng jat qylyqtaryn jipke tize aityp-aytyp kelip, "halyq jauy Tuhachevskiyding suretin saqtaghan; 33-shi jyly Sovet ókimetine qarsy býlik úiymdastyrghan Shәhkәrim qajynyng kitabyn basqa kitabtyng múqabasymen qaptap, jasyryp oqyghan. Mine, tintken kezde tabyldy" dep, suret pen kitapty kórsetkende júrttyng kóbi "E, ózinde de bar eken ghoy" desken. Bayaghydaghy Tókenmen aradaghy uaqigha da qyrsyq bolyp jabysty. "Bandynyng bastyghyn qolgha týsken jerinen qoya berdi. Jeme-jemge kelgende tuysy ýshin Sovet ókimetining mýddesin satyp jiberdi. Sayasy túrghydan solqyldaqtyghy osydan-aq kórinbey me. Tipti, sol kezding ózinde olarmen jeng úshynan jalghasyp jýrmesine kim kepilge" әkep sayghan. Kózimen kórip kuә bolghan Atabaydyng kýpildeytini qazir ghoy, әitpese, almaghayyp sol sәtte atyp túryp bir auyz sóz aitugha jaramaghan. Eki milisioner - eki jaghynda, zalgha qarsy qarap melshiyip otyrghan Ghaly da lәm degen joq. Nege ýndemedi eken? Ózining adaldyghyna sendi me, әlde kuәgha tartsam, bosqa obalyna qalarmyn dep, Atabaydy ayaghany ma? Qara súr jigit kelesi sausaghyn býgip, "búl sharyqtap gýldengen sosialistik shat túrmysqa layyqty "Shahter jyry", "Otyz mynynshylar marshyn" shyrqamay, oiyn-toyda qaydaghy bir "Elim-aydy" aityp kýnirenetin kórinedi. Sonda búl "elim tozdy, azdy" dep zarlaghandyq emey nemene? dep ejireygende, júrttyng imany hasam bolghan.

Qara súr ókil sausaghyn ýsti-ýstine býgip aityp jatyr, aityp jatyr. Jaghylmaghan kýie joq. Partiya úiymynyng basshysy bola túryp, qúran oqyghan jerde qol jayghanyna deyin aiyp bolyp taghyldy. Birazdan song júrt "Áy, ózi de de sau siyrdyng boghy emes eken ghoy" dep kýdiktene bastaghan. Ókil tóndirip tópep-tópep aldy da: - Demek, búdan shyghatyn qorytyndy ne? - dedi zalgha qarap. Súq sausaghyn shoshaytyp sәl túrdy da, óz súraghyna ózi jauap berdi: - Toghasovtyng is-әreketine sayasy túrghydan bagha beruimiz kerek. Bilmestikpen, nadandyqpen shalys basty deytin qaranghy sharua emes, búl - jat pighyldy adam. Qazir elimizde jasyryn júmys istep kelgen German jәne Japon imperializmi agentterining kóptegen úiymdary әshkerelenip jatyr. Demek, búl da sol úiymnyng mýshesi. Japoniyanyng shpiony.

Júrt tym-tyrys. "Basqan-basqa, dәl osynyng qalay bolar eken degendey ýnsiz qalghan, sonda osy Janabay antúrghan apalaqtap úshyp túryp:

- IYә, dúrys aitasyz, ókil joldas. Búl - Japoniyanyng shpiony! - degeni búltartpas dәleli barday tanauy deldiyip. - Byltyr kýzde ýsh kýn joghalyp ketken. Tor sholaqqa minip alyp eki keshting arasynda qyr asyp bara jatqanyn kórgen adamdar bar! Sonda búl Japoniyagha baryp keldi!

Japoniyany ol kezde kim bilipti. Jaqyn mandaghy qalanyng biri shyghar dep otyrghan. Ermúrat múghalim myrs etti:

- Áy, aghayyn, ótirikti de qisynyn keltirip aitsandarshy. Japoniya qayda, sening auylyng qayda. Tor sholaghynmen ýsh kýn týgili ýsh jylda baryp kele alar ma ekensin!

Qara súr ókil jaqtyrmay qabaghyn shytty:

- Siz óitip júrtty auyzgha qaqpanyz. Siz siyaqty oqyghan adam emes, qateleskende ne túr. Búl joldas bәlkim, Japoniyanyng ózine emes, Japon agentterining bas qosatyn jerine baryp qaytty degendi aitqysy kelgen bolar? Mәsele - prinsipte, kónilding tazalyghynda. Jaudy әshkerelesem degen adal niyetti barynsha qoldauymyz kerek.

Keshke qaray Ghalidy ózderimen birge alyp ketken. Sol ketkennen mol ketti.

El qúlaghy elu emes pe, keyin Ghalilardy Kókjyra jaqqa aparyp atypty degen sybys shyqty. Júmystan qalt etip qoly bosaghan bir sәtte atpen Kókjyranyng angharyn aralaghan. Qoy baghyp jýrgen qariya adamgha jolyqty. Suyrtpaqtap syr tartyp kórse, shet-púshpaqtap biraz nәrseni biledi eken. "Qarashanyng neshe janasy ekeni esimde joq, ekindi aua anau qyrqanyng arghy betinen tars-týrs myltyq atyldy. Bandy shyghyp, solarmen atysyp jatyr ma dep, shoshyghannan apyl-ghúpyl malymdy jiystyryp auylgha bettegem. Erteninde qalyng qargha ýiirilip úshyp jýrgenge barsam, birining basy, birining ayaghy shyghyp, shala kómilip jatqan alty-jeti ólik eken. Obal ghoy, qúzghyngha jem bolmasyn dep, kýrek әkep, betin topyraqpen japqanmyn" dep, biyik jardyng etegindegi tómpeshikke alyp baryp edi. Búdan keyin de bildirtpey ózi jalghyz kelip, ermen basyp ketken tómpeshikting shetine jýrelegen kýii biletin ayatyn zarlatyp, talay-talay kóz jasyn syghymdaghan.

Búl it tirlikti qoysanshy, qamystyng sudyrynan qoryqqan qoyansha jaltaqtap jýrip, Ghaliyden qalghan jalghyz túyaq-kishkentay Ermekke de bas-kóz bola alghan joq. Qay kýni alyp ketedi dep ózi qos ýrey bop jýrgen adam kimge qamsau bolyp jarytsyn. Jengesi bosqa salmaq bolmayyn dedi me, әlde "halyq jauynyng әieli" degen qanqudan qashqany ma, tórkin júrtyn saghalap, kóp úzamay basqa audangha kóship ketken. Arttarynan qúrt-mayyn arqalap birneshe mәrte bardy da. Biraq jetim men jesirge tuystyq jýrekpen shyn qamqor bop bauyryna tarta almaghany ras. Soghys bitip, "trudarmiyadan" oralysymen ile-shala amandyqtaryn bilmek bop izdep kelgen. Aulanyng bir shetinde sugha iylengen kóndi kishkentay jez legenge salyp, qalyp qúighanday dóngeletip tónkerip jatqan tyry qara balany birden tanydy. Soyyp qaptap qoyghan Ghali. Tanauy qorsyldap aghyl-tegil bop jatqan búnymen jaman nemening isi joq; - Bayqanyz, tezekti myjyp ketpeniz! - deydi úrty qompyldap.

Ólgenning artynan qashanghy aza tútyp otyrsyn, jengesi soghystan jaralanyp qaytqan bireumen túrmys qúrypty. Sabaghy bastalghansha qydyryp qaytsyn dep, keterinde balany súrap aldy.

Ol kezdegi balalar oiyn-kýlkini bilmey ósti ghoy. Qasiret - joqshylyq qabyrghasy qatpaghan sәbiylerdi asyq oinaytyn jasynda qolyna asha ústatqyzyp, balalyqtyng bal dәmin tatqyzbay erte eseytip jiberipti. Serpilip, sergisin degen kishkentay Ermek bar, oinay ghoy" deseng shyrq ýiirilip qasynnan shyqpaydy. "Su әkeleyin, qorany tazalayyn..." dep, shelek-kýrekke jarmasady. Dop alyp berip edi, bәtinkem jyrtylyp qalady dep oinamay qoydy. Qúddy bir tirlikting ystyq-suyghyn bastan keshken kekse adam dersin.

Kózi ýirenip, kókiregine jattala bersin dep, bir kýni Ermekti Kókjyradaghy eski tómpeshikke alyp kelgen.

- Kórip al, qúlynym, búl - sening әkenning ziraty. Kókeng osy jerde jatyr, - degen betin sipap, ornynan túrghan son. - Jaryghym keldi dep bir aunap týsken shyghar! - Búl qonqyldap óksikke túnshyqqanmen selt etken bala joq. Kishkentaydan iyisi sinip, meyirin kórip óspegen son, "әke" degen qúr sózge qalay tebirene qoysyn. Qalyng qabaghy týiilip, túnjyrap túryp:

- Kókem soghysta óldi me? - dedi. Búl kýmiljip baryp basyn iyzegen:

- IYә.

- Sonda osy jerde de soghys boldy ma?

- IYә.

- Auyldaghy ziratqa aparyp nege qoymaghan?

- Auyl alys qoy, múrsattary bolmaghan shyghar... - dedi tesireygen baladan jýzin alyp qashyp.

- Ósken song kókeme ýlke-en ghyp kýmbez salam! - Bala sol kýmbezdi kórip túrghanday qiyalyna eltip kókke qarady. - Tóbesine qyzyl júldyz ornatam.

- Áriyne, qúlynym, әriyne!.. - Búl shybyndaghan jylqyday bas shúlghy bergen.

Sóitip jýrgende Jylandy ózenin dәl Kókjyrany kesip óter tústa aldyn bógep, suqoymasyn salady eken degen habar dýnk ete týsti. Basqagha qaydam, búghan qaq tóbege qoyyp qalghanday әser etti. Anghardyng auzyn bógese, bókterdegi Ghalidyng ziraty sudyng astyna ketedi ghoy... "O, Jaratqan, búl bayghúsqa endi bir uys topyraqty da qimayyn deding be. Jahan dýniyede jan iyesi bop jasaghanynan bir belgi qalmay iz-týzsiz joghalghany ma? Anda-sanda kelip qúshaqtap kóz jasyn aghytyp alatyn shókimdey tómpeshikti de kóp kórgening be? Endi, bauyrymnyng jatqan jeri dep men qayda kelemin? Ákemning jatqan jeri dep Ermek qayda keledi?!"

Jany jannatta bolghyr, Bekmúhamet marqúm ol uaqytta tiri edi. Óz betimen oqyp-toqyghany mol tәuip adam bolatyn. Dәriger jaza almaghan keybireulerding sol kisige qaralyp, qúlantaza sauyghyp ketkenin óz kózimen kórgen. Qariya adam ghoy, ne aqyl qosar eken dep, jany qysylyp soghan keldi.

- Aruaqqa qúrmeting dúrys, shyraghym! - dedi qariya jarqyraghan keng mandayyn arly-berli sipap otyryp. - Óli aruaqty, tiride bir-birin syilamasa, adamda ne adamshylyq qalmaq. Qay zamanda da elin-jerin jaudan qorghaghanda ata-babamnyng sýiegi jatyr, taptatpaymyn, qorlatpaymyn dep arpalysyp keldi emes pe. Pende bop dýniyege kelgen song ólu - haq. Erte me, kesh pe - bir tóbede tómpeshik bop jatasyn. Artynda qalghan bar belging sol. Úrpaghyng soghan qarap ata-babam dep esine alady. Arly-berli ótkender ayatyn oqyp, betin sipaydy. "Jaryqtyq, bir kezde búlar da jer betin alshang basyp, esip-shalqyp jýrdi-au. Kýni erteng biz de óstip jatamyz ghoy" dep, tirliktegi baya-shaya qyrqyljyngha bas shayqap, esi bary, bir sәt bolsa da, tәubege keler. Al, sayda - sany, qúmda izi joq, әr tóbening basynda bir qalsa, aram ólgen qoydy iyis-qonys shyqpasyn dep kóme salghannan nesi artyq... Mynanday bir anyz bar el auzynda kele jatqan: Bayaghy jaugershilik zamanda aghayyndy eki jigit qolgha týsipti. Aghasy oqqa úshyp, inisi qútylyp ketse kerek. Qaterge qaramay jigit týndeletip kelip ólik­ti úrlap әketedi. Aghasynyng sýiegin jat jerde qal­dyrmayyn degeni ghoy. Kýn ystyq, jer shalghay. Jayau arqalap jýre al­maghan son, etin sylyp tastap, sýiekti qorjyngha salyp alypty. Talay kýn, talay týn aryp-ashyp jol jýrip, agha­synyng sýiegin tughan jerine әkep kómgen desedi... Al óz topyraghynda jatyp, basynda bir qarayghan belgi bolmay, ayaq asty bop iz-týzsiz joghalsa, onyng obaly mýldem qiyn. Ólgennen keyin de artynda joqtaushyng bolsyn degen osy. Niyetine rizamyn, qaraghym... - Qart keudesine tógilgen aq saqalyn uystap túqyrayghan kýii sәl ýnsiz otyrdy da nazaryn qaytadan tiktedi:

- Kindiginen bala bar ma edi?

- Bar.

- Endeshe býrsigýni balany zirat basyna alyp kel.

Uәdeli kýn Ermekti ertip әkelgen. Qariya zirattardyng betin ashqan eken, ananday jerde aq shýberek jayyp, ýstine sarghayghan jeti jambas sýiekti qatar-qatar tizip qoyypty. Ermekting sausaghynyng úshyn uqalap, sózge ainaldyryp túrdy da, bәkimen shetip qaldy. Balanyng búlqynghanyna qaramay enkeytip, dirdektegen qandy sýiekterge tamyza bastaghan. Alghashqy ýsh jambasqa tamghan qan tastyng ýstine tamyzghanday týk ózgerissiz dóngelene dirildep úiyp qaldy. Tórtinshi sýiekke tamghan qan, qúdanyng qúdireti, sәlden keyin joq boldy da ketti. Sol jerge taghy tamyzyp edi, ony da sinirip aldy. Ornyndaghy qarayghan daq dóngelenip jayylyp barady. Áytse de, topyraq soryp keuek bop qalghan song sinip jatqan shyghar dep, búl әdepkidegi tandanysyn kýdikke jendire bastaghan. Sony týsingendey ile qariya óz sausaghyn shetip, jambasqa qanyn tamyzdy. Singen joq. Búrshaqtay bop domalanyp túryp aldy. - Mine, - dedi qariya ózi ashqan keremetke ózi qayran qalyp. - Bir qan, bir jannan jaratyldy degen osy. Bala - bauyr eting dep tegin aitqan ba. Óz betinshe qybyrlaghan tirlik iyesi demeseng ol - sening denenning bir bóligi. Osy qan jeti atagha deyin úrpaq boyynan ýzilmeydi. Qazaqtyng jaqynnan qyz alyspaytyny sondyqtan. Bәiterekti týbinen qyryqsang tamyrynan jas shybyq kóktep shyqpay ma. Sol qyltiyp ósken jana órken mynau! - Qariya anandayda әlde neni shúqylap, tas ýstinde shoqiyp otyrghan balagha qaray iyek qaqty. - Aghannyng ózi ólgenmen kózi tiri, shyraghym. Kishkentay sәbiyding tamyrynda býlkildep soghyp túrghan sonyng qany...

Ekeui zirattyng ýstin jauyp qoyghan berzent jamylghyny aldy. Sartap bop saudyrap jeti qanqa qatar jatyr. Keybirining ayaq jaghynda shirigen etikting últany qarauytady. Qariya jambastardy ret-retimen óz ornyna qoydy. Dәl ortadaghy qanqanyng ainalasyn topyraqtan arshyp jatyp:

- Jas kezinde mertigip, synghan jeri joq pa edi? - dedi.

- Ong jaq iyghyna oq tiyip jaraqattanghan.

- Mine!

Endi ne der ekensing degendey quaqylana qaraghan qarttyng qolyndaghy ortasy shor bop qisaya bitken búghanany kórgende ilanbasqa sharasy qalmap edi. Qariya qanqany týgel aq shýberekke orap qapqa saldy. Ziratty qayta japqan song qolyn juyp keldi de, qúbylagha qaray shart jýginip, tóbe qúiqany shymyrlatar zarly maqammen qayta-qayta qayyryp úzaq qúran oqydy. Zirat basyndaghy quang tartqan qalyng seleu sudyr-sudyr etip, qonyrayghan kýzgi jym-jyrt dala qosa kýnirenip túrghanday.

Inir qaranghysynda iyghyna qapty arqalap, qoltyghyna kýrek-sýimenin qysyp, qyr basyndaghy ziratqa kelgen. Qyzyl berishti tyqyrlatyp týni boyy qazdy. Shókken narday tómpeshikting shetine jýrelegen kýii: "Keshir, kóke, qolymnan bar kelgeni osy boldy. Ákeng men sheshenning qasyna әkelip qoydym. Kesh te bolsa, sening de tilegindi oryndadym, apa... Óligine de tynyshtyq bermey qorladyq-au, jaryqtyghym. Keshir!.." - dep, dúghasynyng ayaghy kenkilge úlasyp, qyzyl shie bolghan qos alaqanyn betine aparghanda aspannyng shyghys jaq etegi sheldegen teridey aghara bastap edi.

Bireu ólse tayly-tayaghy qalmay baryp topyraq salatyn ayaday auylda kimning qayda jatqany bes sausaqtay belgili emes pe. Ayaq astynan payda bolghan búl neghylghan qabir dep, júrt kópke deyin an-tang bolyp jýrdi. Bas qosa qalghan jerde aitatyn әngimesi sol. Biri:

- Bireudi óltirip, kómip ketken shyghar, milisiyagha habarlau kerek! - dep óneshtese:

- E, óltirse, mine, kórinder dep, beyitke әkele me? Say-salanyng quysyna zytyrmay ma! - deydi ekinshisi qolyn siltep. Myng qúbyltyp, san-saqqa jýgirtedi. "Joghalyp ketipti" ne "óltirip ketipti, sýiegin taba almay jýrmiz" degen alys-jaqynnan sybys shyqpaghan son, aqyry bastaryn shayqap-shayqap qoyghan.

Endi mine, ta­lay jyl yntyq qylghan qúpiyanyng syry ashylyp, tandayyn qaghatyndar tandayyn qaghyp, jaghasyn ústay­tyndar jaghasyn ústaytyn boldy. Bә­ri­nen búryn Ermekting quanyshy qoynyna syimas. Kishkentay kezinde "Tóbesine qyzyl júldyz qadap, kókemning basyna ýlken kýmbez ornatam deushi" edi, basqa bolmasa da búl armany oryndalatyn kýn tudy mine. Habar tiyse erten-aq jetip keler alyp-úshyp. Suyq týspey basyn kótergeni jón. Áne, Sabyrhannyng balalary әkelerine qanday ghyp zirat túrghyzdy - appaq kirpishten órgen kýmbezi aq otauday jarqyrap, kýndik jerden kóz tartady. Sonday etip belgi qoysa. Jas ozyp, tәn tozyp, kәrilikke boy aldyra bastaghandiki me, o dýniyening qamyn kóbirek oilaytyn bolyp jýr. Búrynghyday qyrat basyndaghy qalyng molagha ýrke qaramaydy. Pende bop jaratylghan son, bolmay qoymas tirlik zanyn moyyndaghanday. Tipti, jatar orynyn kórsetip, erte bastan bala-shaghasyna qúlaq qaghys qyp qoymaq ta oiy bar. Qalay qoyyp, qanday belgi ornatu kerektigine deyin ósiyet qyp ketpek. Birer jyl ótpey qabyrghasy qúlap, auyldyng qoy-eshkisining túyaghyna taptalyp jatsa, ólige de, tirige de syn emes pe... Zeyini bar qazaqtyng qora-qopsysy qoqsyp jatsa da, ata-babasyna asqaqtatyp kýmbez salugha tyrysatyny sondyqtan. Zirat - aruaqtyng azdy-kópti ghúmyryndaghy qadyr-qasiyetining belgisi bolumen qatar artyndaghy úrpaqtyng adamshylyq óresin, paryq-parasatyn tanytatyn ólshem siyaqty bolyp kórinetin búl ýshin. Enseli bir kýmbez kórse, "Jaryqtyq, ózi de kisining tóresi edi, osynday kýmbezdi búghan salmaghanda kimge salady" deumen qatar, "Tusan-óstip tu, naghyz azamat eken ghoy ózi" deytin enbek iyesine sýisinip. Tipti onyng keybir pendelik osaldyqtaryn da úmytyp ketetin. Qanday kýnәsi bolsa da osy bir ghana enbegi sony juyp-shangha jaraghanday... Endi mine, sonday bir syn múnyng da aldynda túr. It basyna irkit tógilip jatqan zamanda jalghyz aghasyna kýmbezdep belgi túrghyza almasa nesine jer basyp jýrmek.

Qaladaghy úlynyng túnghyshy әzirge qolynda. Kishkene de bolsa es bolyp qastarynda qarayyp jýr. Erteng mektep bitirisimen oqimyn-toqimyn dep qalagha zytsa, ne әskerge ketse, qúlaq-múryn keskendey tym-tyrs bop qalatyn shyghar. Oryssha hat jazyp, telefonmen oryssha sóilesip, qala jaqtaghy ýrim-bútaghymen eki aragha tilmәsh bolyp otyrghan sol. Byltyr әkesi: "Milisiya maza berudi qoydy, qaydaghy bir qaghylghan-soghylghandargha erip búzylyp ketetin týri bar" dep, kózin jyltyratyp әkep tastaghan. Bayaghyda "Bizge berinder, bauyrymyzgha salyp alayyq" degende, ólgende kórgen jalghyzynday, shirik neme, kelinge bir auyz sóz aitugha jaramay, jer shúqylap otyryp alyp edi. Olargha tompighan betinen anda-sanda bir sýigizip qoyyp, ózi oqyp, ózi oinap, qaq-soqsyz tompandap jýre beretin quyrshaq kerek qoy. Qaramasa, baqpasa óz betimen ketpegende qaytedi. Endi "búzyq bala" kerek bolmay, qútylghansha asyghyp, әkep tastaghandary mynau. Shynashaqtay neme búzyq bop ne býldirdi eken? Múnda kelgeli sóleket eshtenesin kórgen joq. "Ata", "apa" dep lypyp túrghany.

Tanerteng shay iship bolghan song nemeresine aityp, jan-jaqtaghy bala-shaghasyna telegramma salghyzdy. Júmystan jibermey qoyar degen eseppen "tez jetinder" dep jazghyzghan.

Jәisiz týs kórse de "ólgeli jatyrmyn" dep telegrammamen tópeleytin múnyng minezine syralghy qaladaghy oqymysty úl elp etip birden túra shappay, anys baqqan synayy bolu kerek, keshtetip telefonmen ózi habarlasty. Salghan jerden:

- Timur aman ba ózi? - dedi, basqalaryng aram qatsandar da meyli degendey apalaqtap. Áke-sheshesin auyzgha almay aldymen balasynyng amandyghyn súraghangha qityghyp qalghan búl basyna batpanmen úrghanday bylsh etkizip bir boqtayyn dedi de, ainalasynda qaghaz shúqylaghanmen ne der eken dep eki qúlaghy osy jaqta bop otyrghan poshtashy qyz-kelinshekterden ynghaysyzdandy. Sonda da kókirekke lyqsyp kelgen ashudyng aldyn tejey almay:

-Ói, shirik iyt! - dedi yzbarlanyp. - Balajanyn búnyn. Qausap otyrghan әke-sheshenning amandyghyn nege súramaysyn?!

Ol da qu, bolymsyzdan ilik tauyp aqtalghan bop jatyr:

- Sóilesip, dauysynyzdy estip otyrghan son, sau-salamat ekeninizdi bilip túrmyn ghoy. Siz kelgen song Timurgha birdene bop qaldy ma dep...

- Balandy jep qoyghamyz joq. Túr ghoy mine, qúlaghy qalqayyp... Ói, misyz shirik!..

- Oibay, kóke, úrysqaly keldiniz be, uaqyt ótip barady ghoy. Aytsanyzshy, ne bop qaldy?

Nyqyrtyp alatynday qasynda túrghan joq, shala-púshyq zekigenge aiyzy qanbay amaly qúryp, sanyraudyng qúlaghynday qalqayghan qara trubkagha ojyraya bir qarap aldy da, Ghalidyng aqtalghanyn, aqyldasyp basyna kýmbez túrghyzbaq oiy bar ekenin aitty. Anau "E, qúday-ay, sol ma, tәiiri" degendey jәy "dúrys eken" degeni bolmasa, qolq etip onsha yqylas bildire qoyghan joq. Sochy dey me, sugha týsip, qúmgha aunaytyn bir jerge tabanynan tausylyp jýrip qaghaz alyp qoyghan kórinedi. Kelin ekeui soghan barmaq. Tanys salyp, bedel satyp enteleytin ol ne qylghan su, ol ne qylghan qúm? Jastaryna jetpey qúyang qúrystyryp, terileri qúrttap bara jatsa, aunaytyn myna ózimizding Aqsuattyng iyen-tegin qúmy men suy túrghan joq pa! Syrghaqsytyp kelip sózin "keyin kelermizben" bitirgen.

Erteninde týs aua audan ortalyghymen eki aragha qatynaytyn domalaq sary avtobustan shy qalpaghy qoqyrayyp Ermek týsti. Bir qolynda - chemodan, bir qolynda - býiiri búltighan ýlken qara sómke, artynyp-tartynyp, kýrkildep jýrgen kóksau shaldyng saudasy bitti dep jetse kerek. Esikten attay bere qazandyq jaqta pyshaq qayrap otyrghan búny kórip, "ói, kóke, tiri me edin" dey jazdap baryp túryp qalghan, kelesi sәtte kemsendey úmtylghan kempir-shal jarysa bas salyp, solqylday jónelgende eki kózi odan sayyn atyzday boldy. Jayghasyp otyrghan son, janaghy kempiri ekeuining qosyla byrqyldaghan berekesiz byldyr-batpaghynan dúrystap eshtene týsinbedi-au degen oimen, baptanyp әngimening mәn-jayyn aita bastaghan. Esi shyghyp shyr-pyr bolar degen Ermegi bylq etse kәne. Jastyqqa shyntaqtaghan kýii irgede jatqan jyrtyq gazetti alyp tesile qalypty. Anda-sanda alaqan syrtymen auzyn qalqalap esinep-esinep qoyady.

- Áy! - dedi búl kýiip ketip. - Saghan aityp otyrmyn ba, dalagha ýrip otyrmyn ba, nege qúlaq týrmeysin?

- Estip otyrmyn ghoy.

- Estiseng - nege quanbaysyn?

- Nemenege quanam? - dedi Ermek qabaq shytyp. Qolyndaghy kere ústaghan gazet jel dirildetkendey sytyr-sytyr etti. - Óltirip alyp, pәlen jyldan keyin, oibay, aq eken, taza eken - quanyndar degenge quana salu kerek pe. Joq, men óitip quana almaymyn. Qayta jylaghym keledi. Osy kýnge deyin kinәsi bar bolsa, bar shyghar dep oilap, sol ýshin kórgen qorlyghymnyng birin de qiyanatqa sanamap edim. Halyq jauynyn, satqynnyng balasyna ong kózimen qaramady dep ókpeleu adamnyng da, qúdaydyng da zanyna tompaq siyaqty bop kóringen. Endi, mine, osynsha jyl jazyqsyz zardap shegip kelgenimdi týsingende ishim it jyrtqanday irip, ómirimde túnghysh ret enirep túryp jylaghym kep otyr.

- Osy kýnge deyin óksigening de jeter, qaraghym, - dedi búl basu aitqanday bәseng ýnmen. - Biteu jaranyng auzyn tyrnap qaytesin. Kesh bolsa da jaqsy aty qaytyp oralghangha shýkirshilik eteyik.

- Endi odan ne payda?

- Adamnyng ózi myng jasamaydy, úrpaghymen myng jasaydy, qúlynym, - dedi arydan qozghap. - Ghalidyng jasamaghan jasy, ghúmyrynyng jalghasy - sensin, anau ýsh nemeresi. Endi jasqanbay, jaltaqtamay óz әkenning atyna jazylasyn. Balalar da atasynyng atyn iyemdenedi. Pәlenshening nemeresimin, pәlenshening shóberesimin dep atyndy shygharar úrpaghyng ónip-ósse - tastan da berik belgi sol!

Ermek oilanyp irkilgen joq:

- Joq, familiyamdy ózgertpeymin! - dedi júlyp alghanday. - Bolary bolyp, boyauy singen nәrseni janghyrtyp keregi ne!

Bireu tóbesinen qos qoldap qoyyp qalghanday Ály qarttyng miy zenip jýre bergen. Kekeshtenip baryp әzer til qatty:

- Oibay-au, ómir boyy ótirik familiyanda jýre bermeksing be?

- Men emes, ótirik aitqyzghan uaqyt kinәli.

- Sonda óz әkenning atyn bir jola óshirmekpisin?

Shegedey qadalghan shegir kózden jasqanyp tómen qaraghan kýii Ermek "qaydan bileyin" degendey iyghyn qaqty. Ezuine temeki qystyrdy. Qorapqa sýikey tartqan shyrpysy qayta-qayta synyp, qoly qaltyray әzer tútatty.

- Ol da tughan úlynday ósirip jetkizdi. Sol kisining atyn jamylyp institutqa týstim, partiya qataryna óttim. Áytpese ol kezde halyq jauynyng balasyn partiyanyng manyna jolatar ma edi. Jamandy-jaqsyly osy kýnge jetkenim - sol kisining arqasy. Endi kep, "esegim sudan ótti - kereging joq" dep jalt búrylghanym adamshylyq pa! Tapqan - ana emes, baqqan - ana demey me, - dep, shaldyng aldy-artyn orap, qarsy daudy buynsyz jerge pyshaq úrghanday ghyp tastady.

Ály qart men-zeng kýii tәltirektep syrtqa shyqty. Ymyrt pa, týn be be - aiyryp túrghan joq, qara perde tútqanday kóz aldy qap-qaranghy... "Úrpaghy bar adamnyng óldim deui beker deushi edim. Joq, Ghali, sen shynymen ólgen ekensin. Zamanyng seni shynymen óltirgen eken! - dedi qaranghygha tesireygen qalpy sybyrlap. - Óz qanynan jaralghan úrpaghy jat bop bezse, oty óship, atausyz qalsa, iz-týzsiz joghalghany emey nemene. Meyirimsiz taghdyr seni jalghyzynnyng jýreginen júlyp tastapty!.."

Yshqyna soqqan kýzgi yzghyryq túla boyyn qaltyratyp, ashyq qalghan kóilegining ónirinen qandauyrdyng úshynday qadalyp túr. Aspanda eteginen múp-múzday tamshy sorghalap tuyrlyqtay qara búlt bayau kóship barady.