Qara qyldy qaq jaratyn, elining yghyn tabatyn,

kópti úiytatyn әdil biydi arqa tút.

Qarasay batyr

«Sizder bәrin kórdinizder,

Sizder bәrin berdinizder,

Sizder bәrine sendinizder,

Sizder alpysqa keldinizder!» - dep aqiyq aqyn Múqaghaly aghynan aqtarylghan eken. Múqannyng lirikalyq keyipkeri ispetti kórgeni kóp, týigeni mol, jyldardan alghany da jeterlik, uaqytqa bergeni de qisapsyz  Adaybek Shonqúlúly degen  aghamyz alpystyng asqaryna shyghypty.

Zymyrap zulap ótip jatqan uaqyt. Ádekenmen aralasyp, aghaly-inidey syilasqanymyzgha da  jiyrma jylgha juyq uaqyt bolypty. Kenes Odaghynyng ydyray bastaghan kezi. «Almaty-Tashkent» әue jolynda tanystyq. Mamandyghy zanger, kóptegen jyl kórshiles ózbek elinde prokuratura salasynda qyzmet istep, Qaraqalpaq avtonomiyalyq respublikasy Joghary sotynyng sudiyasy dәrejesine deyin kóterilipti. Qyryqtyng qyrqasyna jana shyqqan qyrqyljyng qyrma saqal. Dulat aqyn aitqanday, «jigerim bolsa jetemde, elime baryp úl bolam, jigersiz bolsam jetesiz, qoyyn jayyp qúl bolam» dep jer tebinip, qúlshynyp túr. Oiy - Ata júrtynda  biyik taudyng basy bolmasa da, bauyryndaghy tasy bolu.

Qara qyldy qaq jaratyn, elining yghyn tabatyn,

kópti úiytatyn әdil biydi arqa tút.

Qarasay batyr

«Sizder bәrin kórdinizder,

Sizder bәrin berdinizder,

Sizder bәrine sendinizder,

Sizder alpysqa keldinizder!» - dep aqiyq aqyn Múqaghaly aghynan aqtarylghan eken. Múqannyng lirikalyq keyipkeri ispetti kórgeni kóp, týigeni mol, jyldardan alghany da jeterlik, uaqytqa bergeni de qisapsyz  Adaybek Shonqúlúly degen  aghamyz alpystyng asqaryna shyghypty.

Zymyrap zulap ótip jatqan uaqyt. Ádekenmen aralasyp, aghaly-inidey syilasqanymyzgha da  jiyrma jylgha juyq uaqyt bolypty. Kenes Odaghynyng ydyray bastaghan kezi. «Almaty-Tashkent» әue jolynda tanystyq. Mamandyghy zanger, kóptegen jyl kórshiles ózbek elinde prokuratura salasynda qyzmet istep, Qaraqalpaq avtonomiyalyq respublikasy Joghary sotynyng sudiyasy dәrejesine deyin kóterilipti. Qyryqtyng qyrqasyna jana shyqqan qyrqyljyng qyrma saqal. Dulat aqyn aitqanday, «jigerim bolsa jetemde, elime baryp úl bolam, jigersiz bolsam jetesiz, qoyyn jayyp qúl bolam» dep jer tebinip, qúlshynyp túr. Oiy - Ata júrtynda  biyik taudyng basy bolmasa da, bauyryndaghy tasy bolu.

Algha qoyghan maqsaty oryndalyp, baghy janyp, Ádekeng Almaty oblystyq prokuraturasyna qyzmetke ornalasyp, ekeumiz bir kensede qyzmet istedik. Biz ghaziz aghamen alghashqy kýnnen-aq tonnyng ishki bauynday aralastyq ta kettik. Qarym-qatynysymyzda «bes jas - bel qúrdas, on jas - ol da qúrdas» degen qazaqy qaghidany ústanyp aldyq.

Birde Ádekennen tórt-bes jas kishiligi bar qyzmettes inisining ol kisige «sen» dep sóilegenin kórip, ol azamatqa «búl kisining jasy ýlken emes pe?..» degenimde, Ádekeng kýlimsirep, ózine tәn qiynnan qiystyra biletin tapqyrlyghymen: «Auyl iytining qúiryghy qayqy keledi ghoy» dedi sypayy ghana.

Ádekeng turaly әngime bastasaq ólennen, útymdy uәjden, jarasymdy әzilden ainalyp óte almaymyz.

Birde  әriptester әrneni әjik-gýjik sóz etip túrghanymyzda Ysqaqov Onghar degen azamat sóz arasynda tergeu bólimi prokurorynyng qyzmetinde jeti jyl  otyrghanyn aityp edi. Ázir jauap, sóiler sózge múqtajy joq Ádekeng sol jerde suyryp alyp:

«Sybys shyqsa tyndaymyz qúlaq týrip,

Óskenindi tileymiz jylap túryp.

Bir orynda jeti jyl otyrypsyn,

Apyrmay, búl ne degen túraqtylyq!» demesi bar ma. Kelesi kýni Onghar aghamyz respublika prokuraturasyna auysyp ketti.

Kóp úzamay, jyl-jyl jarym uaqyttan son, mereyi artyp,   Ádekeng Almaty oblystyq әdilet basqarmasy bastyghynyng birinshi orynbasary qyzmetine auysty. Birde maghan telefon soghyp, Úighyr audanyna issaparymen bara jatqanyn aityp, Qaliakperov Talap degen әriptes aghama ne sәlemim bar ekenin súrady. Toqsanynshy jyldardyng basyndaghy dýken sóreleri qanyrap qalghan kez. «Ne sәlem aitushy edim, bir qoy berip jibersin» dedim. Ádekeng barsa, Tәkeng auylda joq eken, hatshy qyzynan qaghaz, qalam súrap alyp,

«Assalaumaghaleykým, Talap agha!

Talay birge jýrip ek tamashada.

Dýkenning kók etine kóndige almay,

Jas etti ansap jýr ghoy bala - shagha.

Bir qoy berip jibershi mýmkin bolsa,

Dúghay - dúghay sәlemmen ining Isa!» - dep, sol jerde qolma - qol óleng jazyp tastap ketipti.

Ádekenning boyyndaghy taghy bir ýlken qasiyeti, ol әnge әuestigi, kýige qúmarlyghy. Óner dese ishken asyn jerge qoyady. Birde Atyraugha maghan telefon soghyp, aman-saulyq, elding janalyghyn súrasqannan keyin, Iliya Jaqanov aghamyzdyng merey toyy ótip jatqanyn estip, biraz uaqyttan song qayta telefon soghyp sol sәtte shygharghan ólenin oqydy.

Ileke, jýrsing әr kez jortuylda,

Aruaqtar jýr ghoy qoldap qoltyghynda.

Qanday ghajap, kelesing bar qazaqty

Terbetip «Edil - Jayyq» tolqynynda.

Talghan jan әueninnen esin jinap,

Aq shaghala Kaspiyding tósinde oinap.

Ár auylgha kelesing aq niyetpen,

Jaydary «Jaylaukólding keshin» syilap.

..................................................................................................

Batyr degen baraq iyt,

Eki doly qatynnyng biri tabady.

By degen bir búlaq

Qatynnyng ilude biri tabady.

Tóle biy

Ádekeng   abyroyly   qamqorshyl  әke  bola   bilgen   jan.  Týtin týtetkenderine 37 bolghan Banu jengemiz ekeui   eki  úl,  ýsh qyz  tәrbiyelep,  barlyghyn   qútty  oryndaryna   qondyrdy.  Áke   jolyn   qughandary  da   bar,   Janary   sudiya,   Asqary   qarjy  polisiyasynyn  mayory.   Adaybek  aghanyn  úrpaghynyn   qay-qaysysy  bolmasyn, әdilettin   aq   jolyn   qughan   abzal   jandar.   Ádeken  men   Banu   jengemizdin   bar   baqyty   osy   shyghar. Ózinin   kindik   qany   tamghan  sonau   Qaraqalpaq  elinin  taghy  bir   tas  týlegi  belgili  qazaq  aqyny  Tólegen  Aybergenov    bylay  deushi  edi: -

«Qajet  jerinde  qatygezdik pen  qataldyq  kerek  desekte,

Adamnyng zanghar  úlylyghyn  saghynyshyng men  esepte».

Sizding de  asqaraly  alpysynyzdy   osynday   saghynyshpen   qarsy  aldyq, agha...

Dulat Babatayúlynyn

«By men bekting sәni joq,

Elin qorghay almasa,

Tura jolgha salmasa,

Ystyghyna kýimese,

Suyghyna tonbasa»- degen sózderi býgingining Ádekeng siyaqty azamattaryna arnalyp aitylghanday. Kemel shaghyn, ónegeli ómirin  sot júmysyna arnap, onyng «otymen kirip, kýlimen shyghyp» jýrgen  Ádekeng qaraghan talay kýrdeli ister zandy sheshimderin tapty. Ol isterding basym kópshiligi auyr jaghdaylarda qasaqana kisi óltiru siyaqty ólim jazasy kózdelgen asa auyr jәne kýrdeli qylmystar edi.

Toqsanynshy jyldardyng basynda  «reket» degen úry-qarynyng úiymdasqan toby júrtqa ylang saldy. El ishi azan-qazan, u da shu. «Tartyp әketti», «úryp әketti», «júlyp әketti», «óltirip ketipti», «atyp ketipti», «asyp ketipti». Búl әlgi «jau jaghadan alghanda bóri etekten aladynyn» keri boldy. Ekonomikalyq eksperiymentterden qarasha halyq esengirep qalghan shaq. Qoghamnyng ózi qay baghytty betke alaryn bilmey sarsylyp túr. Qysqasy әlgi qútyrynghan topqa qúryq salu mýmkin bolmay bara jatqan. Sol kezde qolgha týsken ýlken bir top jetekshisining isin qarau Almaty qalalyq sotynyng sudiyasy Adaybek Beyimbetovke tapsyrylghan edi. Búl jerde qalalyq sot basshylyghy sudiyanyng tәjiriybesin, bilimdiligin, salmaqty da sabyrly,  salihaly minezin eskergeni sózsiz.

Zakon isi kótermeytin keybir tótenshe әreketterding tabighatynan әleumettik tensizdikting nyshanyn angharu qiyn emes. Búqara halyqtyn  buyrqanghan minez tanytatyny da osy әleumettik mәselelerden tuyndaydy. Sonday isti qarau - zang qyzmetkeri ýshin azappen ten.

Búdan ýsh jylday uaqyt búryn qoghamda rezonans tughyzghan óte auyr qylmystyq isti úzaq uaqyt qaraghan kezinde Ádekenning qinalghanyn da, sharshaghanyn da kózimmen kórdim. Sudiya júmysynyn  eng auyrlyghy da, eng qiyndyghy da isti múqiyat qarap,

dúrys sheshim qabyldauynda. Al zangha sýiene otyryp qabyldanghan sheshim -  adamdardyng taghdyry. Osy syndardan Ádekeng sýrinbey ótip keledi. Endeshe, Almaty qalalyq sotynyng sudiyasy Adaybek Beyimbetov aghamyz turaly әngimemizdi aqyn Kәkimbek Salyqovtyng myna bir óleng joldarymen týiindesek bolady eken:

«Alpys degen er jigitke dym emes,

Beu, qúrbylar! Jóndi sózge qylma eges.

Alpysymnan kórinip túr taltýsim,

Býgingi alpys - ol bayaghy jiyrma bes».

Alpysta alqynbay alghan asularynyz biyiktey bersin, agha.

Isa Mombaev