Bizding biylikting bizneske degen peyili beseneden belgili. «Ashsam - alaqanymdasyn, júmsam - júdyryghymdasyn!». Ári qaray jalghastyrsaq, «Qarsy shyqsang - qapastasyn, iymenbeseng - Interpoldasyn!». Osydan birer kýn búryn Aqordada preziydentting óz basqaruymen ótken otandyq biznes ókilderimen kenes osy ashy da abyroy bere qoymas aqiqattyng rastyghyn taghy da taygha tanba basqanday kórsetti.

Keneste biraz nәrse aityldy. Ishinde qyzyghy da bar, shyjyghy da bar. Kýlkisi de bar, tura súraqtardan jaltarghan týlkisi de bar.

Sóz joq, shetel investorlarymen júmys jóninde túraqty organ qúryp, olarmen ay sayyn birneshe mәrte saghynysa kezdesip túratyn Aqordanyng otandyq bizneske formalidy bolsa da, osylaysha bet búrghanyna qúba-qúp. Ári tәuba. Kezdespese, ne ister edik?

Onyng ýstine, qúlaqqa jaghymdy, kónilge qonymdy tezister de tizile, tógilip jatty. «Sheneunikter bizneske qysym jasamasyn», «Shaghyn jәne orta bizneske (ShOB) beriletin ne­siye­ning payyzdyq mólsheri  tómen­de­tilsin», «Tiyisti zannama bizneske dan­­ghyl jol ashatynday bop, ózger­tilsin», «Qúqyq qorghau organdary ShOB nysandaryn tekserudi meylin­she azaytsyn». Preziydentting osy jәne basqa da tújyrymdaryna qalay­sha ilanbassyn?

Preziydent biznes qauymdastyghyn ekonomikalyq daghdarystan ýsh týrli sabaq alugha shaqyrdy.

Bizding biylikting bizneske degen peyili beseneden belgili. «Ashsam - alaqanymdasyn, júmsam - júdyryghymdasyn!». Ári qaray jalghastyrsaq, «Qarsy shyqsang - qapastasyn, iymenbeseng - Interpoldasyn!». Osydan birer kýn búryn Aqordada preziydentting óz basqaruymen ótken otandyq biznes ókilderimen kenes osy ashy da abyroy bere qoymas aqiqattyng rastyghyn taghy da taygha tanba basqanday kórsetti.

Keneste biraz nәrse aityldy. Ishinde qyzyghy da bar, shyjyghy da bar. Kýlkisi de bar, tura súraqtardan jaltarghan týlkisi de bar.

Sóz joq, shetel investorlarymen júmys jóninde túraqty organ qúryp, olarmen ay sayyn birneshe mәrte saghynysa kezdesip túratyn Aqordanyng otandyq bizneske formalidy bolsa da, osylaysha bet búrghanyna qúba-qúp. Ári tәuba. Kezdespese, ne ister edik?

Onyng ýstine, qúlaqqa jaghymdy, kónilge qonymdy tezister de tizile, tógilip jatty. «Sheneunikter bizneske qysym jasamasyn», «Shaghyn jәne orta bizneske (ShOB) beriletin ne­siye­ning payyzdyq mólsheri  tómen­de­tilsin», «Tiyisti zannama bizneske dan­­ghyl jol ashatynday bop, ózger­tilsin», «Qúqyq qorghau organdary ShOB nysandaryn tekserudi meylin­she azaytsyn». Preziydentting osy jәne basqa da tújyrymdaryna qalay­sha ilanbassyn?

Preziydent biznes qauymdastyghyn ekonomikalyq daghdarystan ýsh týrli sabaq alugha shaqyrdy.

Birinshisi - kórpege qaray kósilu. «Búrynghyday astynda «Lend-Kruzer», janynda 10 adam kýzet alyp, jalghandy jalpaghynan jalghyz basyp jýrgendey boludy qoy kerek. Onday asyp-tasqandyqty kóktegi Alla taghala kórip túr. Shekten shyghugha bolmaydy», - deydi preziydent.

Alla taghala basqany da kórip túr. Yaghny múnday astamshyldyq tek qana keybir biznesmenderge ghana qatysty emes ekenin ol kókten kórip túr. El ishinde talaydan beri aty atalyp, týsi týstelgen, Aqordanyng esigin teuip ashatyn belgili personajdardyng búdan da soraqy qylyqtargha baryp jatqanyn ol shynymen de kórip túr.

Meninshe, osynday qatang talap qoyylghanda, jal­paqsheshey jalpylamalyqtyng keregi joq. Atausyz syn - abyroy bermeytin syn. Naqty adresattar kerek. Ásirese songhy kezde baspasózde jii aitylyp jýrgen, ózine tikeley qatysy bar adamdargha taghylghan auyr aiyptardan bastauy kerek edi Elbasy. Qazirde ekining biri minip jýrgen «Lend-Kruzer» emes, at shaptyrym yahtalar men jeke úshaqtarda taltandap jýrgenderdi auyzgha aluy qajet edi.

Sonda onyng bar sózine halyq imanday sener edi. Koldar edi. Biraz synshylarynyng auzyna qúm qúiylar edi...

Preziydentting ekinshi kenesi de oryndy sekildi, yaghny toqshylyq kezde bәrin ýnemdep, «shanandy jazda sayla» prinsiypimen alda bolar qiyn-qystau kezderge dayyn bolu. «Qazaqstanda eshkim eshteneni ýnemdep jatqan joq. Men búl turaly jii aityp jýrmin. Elektr quaty men jyludyn, janarmay men jagharmaydyng ysyrap bolyp jatqanyn kórip jýrmiz».

Biraq ta osynau talapty basqadan bastau kerek emes pe? Osy kezge deyin atqarushy biylik qabyldaghan qanshama ónerkәsiptik baghdarlamalardyng arty siyrqúiymshaqtalyp ketti! Aty - iygi, zaty - shiyki! Olargha budjetten bólingen qyruar qarjy qayda? Keshe ghana jekemenshik bankterge kómek retinde júmsalghan qyp-qyzyl aqshanyng taghdyry ne boldy? Olar el budjetine qaytaryla ma? Mәselen, AQSh-ta Barak Obama jeke bankterge kezinde berilgen jәrdemaqshany qayta óndirip jatyr emes pe?

Tiyndap, yaghny tirnektep jighanymyzdy nege milliardtap, yaghny shómishtep shashamyz? Mine, naghyz ýnemning kózi qayda jatyr?!

Jә, elektr quaty men jyludy ýnemdeu kerek delik. Ol da dúrys. Alayda nelikten ýnem baylyqtan basy ainalghan oligarhtardan emes, shaghyn ghana dýkeni men shashtarazysynyng arqasynda óz-ózin jәne manayyn asyrap jatqan ShOB ókilderinen bastalady?!

Preziydentting ýshinshi kenesi nesiyelerge qatysty boldy. Onysy tym kesh aitylghan sekildi. Keshe ghana ókimetting sol nesiyelerdi jatpay-túrmay maqtap әri qoldap, ayaghynda olar ayaldamalarda ýlestirilip jatty ghoy! Oghan kim: «Qoy!» - dedi? Sol kezde biylik nege eline: «Aqyryn jýrip, anyq bas», - dep aitpady? Memlekettik telearnalardan kýni-týni zar qaqsaghan sol jarnamanyng kesiri emes pe, osynyng bәri?

Óz ókimeti sol nesiyelerding tamasha ekenin nasihattap jatqanda, el de, biznes te oghan senbegende, kim senedi endi?!

Sondyqtan da osy keneste preziydent sol bankter men qarjy salasyna baqylau jasaugha mindetti lauazymdy adamdardy ornynan túrghyzghanda, jón bolar edi. Jazalamasa da, eng bolmaghanda, keleshekte dýiim júrtty orgha jyqqyzghan kelensizdikter qaytalanbauy ýshin.

Olay deytin sebebim - songhy kezde qarjylyq júmaqqa shaqyratyn jarnamalar taghy da telearnalardan kóbeyip ketti...

Alayda «quyrdaqtyng kókesin týie soyghanda kóredi» ekensin: aldymen kәsipkerlerdi qorghaugha tiyisti «Atameken» úiymynyng basshysy minbege kóterildi. Óz sózining ishinde ol Múqtar Ábilәzovting kim ekenin «ol turaly dym bilmeytin» júrtshylyqqa jayyp saldy! Qanday batyldyq! Ne degen ótkirlik!

Núrlan Smaghúlovqa preziydent shýilikkennen keyin Peruashevtyng «kózsiz batyrlyghynyn» sebebi de týsinikti bop qaldy.

«Onyng biraz dostary, onyng ishin­de sen de barsyn, maghan jazbasha ótinish jazdy, ant-su ishti jәne de jemqorlyq ýshin týrmege jabylghan Múqtar Ábilәzovke raqymshylyq jasanyz dep maghan kepildik berdi. Sender jazbasha týrde ol Otangha qyzmet jasaydy dep uәde berdin­der. Ol endi barlyq dostarynyng betine týkirdi. Olardyng aty-jónin atamay-aq qoyayyn. Endi sender sol ýshin jauap berulering kerek!». «Sol dostaryng turaly endi ne aitasyn?».

Meninshe, minbede túrghan biznesmen preziydentting osynday sózderin estip, mikroinfarkt alghan shyghar. Desek te, onyng jauaby myna túrpatta boldy: «Biz ekeumizding barrikadanyng eki jaghynda túrghanymyzgha men qapalymyn. Meninshe, ózing ósip-óngen elde tek qana jaghymsyz nәrseni kórmey... el bolashaghyn oilap, birge bolu óte manyzdy. Menin  múnday jayttargha kózqarasym óte kýrdeli».

Mine, osy dialogta Qazaqstandaghy biylik pen biznes arasyndaghy qarym-qatynastyng barlyq mәn-jayy ainadaghyday aina-qatesiz kórinis tapqanday.

Belgili bir jasyryn hattar ar­qyly sheshiletin zandylyq - ol ne zandylyq?! Preziydentting arhiyvinde osy ispettes basqa qanday hattar bar eken? Dosyna kepildik bergen azamattardyng jazyghy ne?...

Sóz joq, kez kelgen memleket ekonomikagha, onyng ishinde onyng eng jandy bóligi - bizneske ózining yqpalyn jasap otyrugha tiyis. Ásirese onyng budjet aldyndaghy mindetteri men qúqyqtyq túrghydan taza boluyn qamtamasyz etu ýshin. Búl aksiomanyng Qazaqstangha da tikeley qatysy bar. Sondyqtan Aqordany «biyz­nes­ke aralastyn» dep jazghyrudyng keregi joq shyghar.

Tәuelsizdik alghannan beri bizding elde biznes birshama damydy. 90 jyldardyng ortasynda tiyisti zandar qabyldanyp, jeke mýdde men menshikke, jeke iskerlik belsen­dilikke jol ashyldy. Áriyne, erkin zandardyng bar qyzyghyn biylikke bir-taban jaqyn at tóbelindey top qana kórgeni de ras. Olar keshegi halyq sharuashylyghynyng eng sýbeli bólik­terin jekeshelendirip alyp, ile-shala resmy milliarderler tizimine enip aldy.     Desek te, osynyng bәrine qaramastan, otandyq biznes óz betinshe órkendey bastady. Onyng baghyna qaray, jer baylyghyn iygeruden de basqa tirlik týrleri bar eken. Múnay men gaz, myrysh pen mys, aluminiy men hrom siyaqty qyzyqtardan qúr qalghan olar sauda-sattyq, bank pen qarjy, auyl sharuashylyghy ónimde­rin óndeu sekildi salalargha belsene kirisip ketti. Az uaqyttyng ishinde otan­dyq kapitalizm kókjaldary payda boldy. Esimde, naryqqa ashyq kóshken kezde bir tanysym aityp edi: «Bazargha bizden góri, ózbek aghayyn beyimdeu edi. Solardyng shylauynda ketpesek iygi edi...». Ózbekti de, óz­geni de qazaq jastary on orap aldy!

Alayda bir adamgha tәueldi sayasy jýie, uaqyt óte kele, sol biylikke týgelimen tәueldi biznes ortany qalyptastyrdy! Onyng ýstine, bayquatty biznesmen qarjysyn qoghamdyq salagha da júmsauy mýmkin ghoy. Mәselen, әrtýrli úiymdargha demeushilik, baspasóz qúraldaryna qúryltayshylyq degendey... Sayasy jýiede monopoliyagha daghdylanyp qalghan bizding biylik ýshin búnyng bәri - azarda-bezer bolar jayt! Qarjyly qarsylastan qoryqqan biylikke qos kórinbeydi, tórt kórinedi!

Biznes sekildi shýbәli ispen ainalysugha kóringen adamnyng jýregi daualay bermeydi. Ol da, adam tirshiligining kez kelgen salasy sekildi, belgili bir talanttardy qajet etedi. Eti tirilik, adamdarmen til tabysa bilu, bilimdilik pen biliktilik, kerek deseniz, qulyq qajet ol ýshin. Olarmen qarym-qatynas jasauda biylik­ting eki joly bar: ya sanasu, ya túqyrtyp ústau. Meninshe, Aqorda ekinshi joldy tandap alghan.

«Qasqyrdyng auzy jese de - qan, jemese de - qan». «Qaltaly baydyng qaltarysy kóp». Mine, qazekenning osy eki maqaly bizdegi biznesting jýris-túrysyn anyqtap bergendey. Bәlesinen aulaq degen prinsippen ol da syzdy jerdi basqysy kelmeydi, biri biylikpen til tabysady, al joly bolghandar - auyz jalasady...

Sóz joq, egerde Múqtardyng shynymen de sonshama milliardty úrlaghany ras bolsa, ol búrynghy sinirgen enbegine qaramastan, mindetti týrde jauapqa tartylugha tiyis. Alayda bizding qúqyq qorghau organdary men sottyng beyshara jaghdayy olardyng ýkimine senimsizdikpen qaraugha tolyq qúqyq beredi. Eger Múqtar sonday bolsa, onymen birge bir zandarmen әreket jasaghan basqa bankter sýtten aq, sudan taza ma, sonda?

Sonymen birge Múqtardyng kezin­de DVK sekildi myqty úiymnyng qúrushysynyng biri bolghanyn da el biledi. Sol ýshin týrmege de otyryp shyqty. Taza sayasat emey ne, búl sonda?

Preziydentting myna sózine nazar audarayyq: «Memlekettik qoldau sharalaryna qol jetkizuding bir sharty - biznes sayasatqa aralaspaugha tiyis! Oghan jol berilmeydi. Bankter ýshin sayasatqa baru ziyandy, óitkeni olar sodan song ghayyp bop kete­di... Biznespen ainalysasyng ba, ainalys. Saghan memleket kómek berip jatyr ghoy: joq, memleket jaghday jasaydy, olar aqsha tabady - onyng bәri olargha az, basqa jaqqa basy aua­dy!».

Mine, kenesting kýn tәrtibindegi eng basty jayt - osy! Biylikke býireging búrsa ghana, tasyng órge domalaydy. Kerisinshe bolsa, obalyng joq.

Eng bastysy, bizding biylik pen biznes arasynda o bastaghy  bir ýlken qarama-qayshylyq bar. Adam neghúrlym bayyghan sayyn, boyyn tik ústap, ózin erkin әri tәuelsiz sezingisi keledi (men tek qana materialdyq baylyqty aityp túrghan joqpyn, ruhany baylyqty da múnda qosamyn). Sondyqtan ózin baqylau men qysymda ústaghysy keletin kez kelgen biylikke ol ishtey qarsy.

Mine, kez kelgen totalitarlyq jýiening erte me, kesh pe, tyghyryqqa tirelip, aqyrynda, qúrdymgha kete­tinining bir sebebi osynda!

«Obshestvennaya pozisiya»

(proekt «DAT» № 09 (46) ot 3 marta 2010 g.