«Kórmeyin desem, kózim bar» degendey, ýndemey-aq qoyayynshy dep oilasam da, boy bermey sóileter jәitke tap bola beremin. Ásirese, zamandasym, otyz bes jyl boyy tanysym, Jazushylar odaghymyzda on jyl qyzmettes bolghan Oljas Sýleymenovting (surette) «arqasynda». Ázirshe songhy mysal - onyng «Egemen Qazaqstan» gәzetindegi (12. 03. 2010 j.) súhbaty. «Shekspiyri joq elding Niutony da bolmaydy» dep atalghan shalqyma sózining bir túsynda:

«Kórmeyin desem, kózim bar» degendey, ýndemey-aq qoyayynshy dep oilasam da, boy bermey sóileter jәitke tap bola beremin. Ásirese, zamandasym, otyz bes jyl boyy tanysym, Jazushylar odaghymyzda on jyl qyzmettes bolghan Oljas Sýleymenovting (surette) «arqasynda». Ázirshe songhy mysal - onyng «Egemen Qazaqstan» gәzetindegi (12. 03. 2010 j.) súhbaty. «Shekspiyri joq elding Niutony da bolmaydy» dep atalghan shalqyma sózining bir túsynda:

«Sonau 1984-jyly Jazushylar odaghynda qazaq tilin qorghaugha arnalghan eng birinshi jiyndy úiymdastarghan Oljas Sýleymenov emey, kim edi? Oghan qatysqan adamdar, qúdaygha shýkir, aramyzda jýr ghoy» depti. Búl - eng birinshi bolugha qúmartyp jýretin aqynnyng kezekti bir jelpinisi. Búlay deu sebebim: qazaq tilining kýsh-quaty, baylyghy, tazalyghy, mәrtebesi haqynda maqala jazu, jiyn ótkizu bastalghanda Oljas búl jaryq dýniyege kelmegen de eken. Onyng bәrin tizbey, bertingi bireuin ghana eske salsam: sóz zergerimiz Ghabit Mýsirepov 1969-jyly «Qazaq әdebiyeti» gәzetinde «Avgiyding atqorasynan bastayyq!» degen maqala shygharyp, sonyng ayasynda qazaq tili jóninde keninen pikir alysu boldy, kóptegen maqala jariyalandy. Sol Ghaben, eger janylmasam, 1973-jyly  qazaq tilining hal-ahualy jóninde Jazushylar odaghy basqarmasynyng arnauly plenumyn ótkizuge múryndyq bolyp, plenumda ózi bayandama jasady. Ol eki oqighagha kuә qalamdastardyng biri men, qúdaygha shýkir, әzirshe barmyn. Qazaq tilining tarihynan habardar kisi Ghabenning ol enbegin  úmytpasa kerek-ti!

Oljastyng osy qylyghy onyng búrynghy artyq-auys pikirlerin esime taghy týsirdi, biraq olaryn  tergilemey, qara shanyraghymyz - Jazushylar odaghyna,  irgeli әdebiyetimizge qatysty bir-ekeuin aityp ótpey bolmas.

1. Qashanda «Svoboda slova» gәzeti arqyly sóileytin aqynnyng búl pikirin sondaghy týpnúsqasynsha keltirsem, ol bylay dedi: «...Za gody raboty vydelil bolee treh soten kvartir chlenam toliko nashego Soiza. Y ne vse byly dovolino. Odin stal vragom za to, chto emu dostalasi kvartira na pervom etaje».

Jazushylar odaghymyzda Oljas 1983 - 1991-jyldary birinshi hatshy boldy. 1983-jyly jazushylarymyzdyng jalpy sany tórt jýzdin,  al 1991-jyly bes jýzding o jaq, bú jaghy. Sonda ol basshylyq etken kezde «bolee treh soten» qalamgerimiz balalaryn, tipti nemerelerin jetektep, ýisiz-kýisiz sendelip jýrip pe edi? Joq! Búl bir. Ekinshiden, qalalyq atqaru komiytetining óz kýshimen túrghyn ýy saluy - óte siyrek bolatyn is, ol, zang boyynsha, jalpy pәter mәselesin basqalar salghan túrghyn ýilerding on payyzyn alu jolymen sheship otyrady. Sol jolmen 1983 - 1991-jyldary ýsh jýz pәter aluy (fantastika!) mýmkin bolsa da, sonyng bәrin týgeldey Sýleymenovke bere saluy (superfantastika!) mýmkin emes, eger óiter bolsa, pәter aludyng kezeginde 10-15 jyl boyy túryp kele jatqan júrtqa ne betin aitady? Aqyn ýsh jýzdi kózdemey-aq, 30-35 pәter dese de az bolmas edi. Ýshinshiden, KSRO Ádeby qorynyng Qazaq bólimshesi 1979 - 1980-jyldary qyryq pәterli túrghyn ýy saldy. Mәskeudegi Ýlken Ádeby qordyng qarjysyna. Isting basy-qasynda bólimshe diyrektory retinde men jýrdim. Sóitip, bizding jazushylar pәtermen týgel qamtamasyz etildi. Biri janasyn alsa, ekinshisi odan bosaghan pәterge kirip degendey. Birazynyng otau tikken balalaryna da pәter berdik. Eng sonynda jylu jýiesi ghana joq eki bólmeli pәterdi, ózimizden alushy shyqpaghan son, qalalyq «Sonzpechatitin» bizding ghimaratqa ornalastyrylghan gәzet-jornal jaymasynyng satushysy Valyagha siladyq (familiyasy esime týspedi, mýmkin Oljastyng esinde shyghar)

Pәter birinshi qabattan búiyrghan jas jazushy M. Q-nyng jinalysta namystana sóilegeni esimde (tek ol Marat Qabanbaev emes!), biraq onyng odan keyingi uaqytta, әli kýnge deyin, Oljasqa soqtyqqanyn kórgen de, estigen de emespin. Demek, ózine bir auyz syn aitqandy «stal vragom» deui  «ghajap».

Atap ótuim kerek jәne bir jәit: qyryq pәterliden ýsh jyl búryn Odaq (birinshi hatshy bolghan Ády Shәripovting kýshimen) respublika qarjysyna on alty pәterli ýy saldyryp alghan bolatyn.

2. Oljas taghy sol «Svoboda slovadaghy»  bir súhbatynda: «V kazahskoy liyterature net ny odnoy strochky o golode 1932-1933 godov» dedi. Bilmeytinin bilip bolghanday tújyryp aitty.  Kózi qaraqty qazaq ol zúlmat kezeng jayynda yza-naza toly ólen, әngime, dastan, hikayalar jazylghanyn jaqsy biledi. Tipti belgili aqyn Jaqan Syzdyqov «Ály qarttyng әngimesi» atty batyl da shynshyl shygharmasy ýshin shyrghalangha tap boldy emes pe?!.. Qazaqsha oqymaytyn Oljas  sonyng bәrin bir-aq sóilemimen joqqa shygharyp baqty, qazaghynyng әdebiyetine qara soyyl júmsady. Jaraydy, «bilmegen u ishedi» deyik, alayda publisist  jazushymyz Valeriy Mihaylov «Hronika velikogo djuta» degen naqty zertteu hikayasyn shyghardy ghoy? Oljasqa kerek orys tilinde. Biraq aqyn odan da beyhabar eken...

Jalpy...

-Jalghan sóileuden jalyghugha bola ma?

-Bolady.

-Ol ýshin ne isteu kerek?

-Jalghan sóilemeu kerek!