Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 5283 0 pikir 6 Sәuir, 2010 saghat 03:36

«Dintanu negizderin» OSYLAY «TANU» KEREK PE EDI?!

Juyrda akademik Gharifolla Esim bastaghan bir top avtordyng «Dintanu negizderi» dep atalatyn oqulyghy Almatydaghy «Bilim» baspasynan jaryq kóripti. Osy salanyng janashyry bolghan song «oqulyq shyqty» degendi esty sala Almatygha bara jatqandargha ótinish aityp, kitapty aldyryp, qarap shyqtyq. Alayda nәtiyje biz kýtkendegidey bolmaghanyn kórdik. Oqulyqtyng qogham mýddesi men qajettiligi ýshin eshqanday paydasy joq ekendigine qatty qarnymyz ashty.

Juyrda akademik Gharifolla Esim bastaghan bir top avtordyng «Dintanu negizderi» dep atalatyn oqulyghy Almatydaghy «Bilim» baspasynan jaryq kóripti. Osy salanyng janashyry bolghan song «oqulyq shyqty» degendi esty sala Almatygha bara jatqandargha ótinish aityp, kitapty aldyryp, qarap shyqtyq. Alayda nәtiyje biz kýtkendegidey bolmaghanyn kórdik. Oqulyqtyng qogham mýddesi men qajettiligi ýshin eshqanday paydasy joq ekendigine qatty qarnymyz ashty.

Eng aldymen atalmysh enbekti jazghan avtorlar orta mektepterge «Dintanu» pәnin engizuding sayasiy-әleumettik sebepterin týsinbegen be dep qaldyq. Óitkeni, syrttan kelip jatqan dini, ruhany ekspansiya memlekettik qauipsizdikke qater tóndirip, el ishinde diny baghyty әrtýrli toptardyn, tipti diny ekstremistik úiymdardyng payda boluyna әkelip otyr. Mine, jana pәn jas jetkinshekting tanym kókjiyegin keneytip qana qoymay, jat diny aghymdar yqpalynan qorghanysh immuniytetin sinirse qúba-qúp. Maman retinde óz basym oqulyqty osynday ýmitpen qolyma alghan edim. Ókinishke qaray, «Dintanu» pәni mektepterge engizilgenimen, óz maqsaty men mindetin әzir orynday almaytyn siyaqty. Óitkeni, pәnge arnalghan oqulyq qazirgi uaqyt talabyna say emes. Sózimiz jalang bolmas ýshin oqulyqty paraqtap kórelik.
Kez-kelgen oqulyq mektepke arnap jazylghanda shәkirtting belgili bir bilim salasyna degen kózqarasyn qalyptastyrudy maqsat etip qoyady. Alayda, búl mәsele atalghan oqulyqta mýldem úmyt qalghan. Osynyng kesirinen búl enbek oqulyq emes, dýniyejýzindegi dinder jayly, ol dinderding senim negizderi men tarihy turaly maghlúmat beretin anyqtamalyq (spravochniyk) dengeyinde qalghan. Oqulyqtyng birinshi tarauynda «Din» úghymyna berilgen anyqtamanyng ózi oqulyq avtorlarynyng әli kýnge markstik metodologiyadan ajyray almaghanyn kórsetedi. Mine, osy kózqaras avtorlargha dinning bolmysyn tolyq ashugha mýmkindik bermegen.
Oqulyqtyng ekinshi tarauy «Din bastaulary men tarihy týrleri» dep atalady. Búl tarau «Alghashqy qauymdyq senimderding formalary» degen bólimnen bastalyp, «Yudey dini» degen bólimmen ayaqtalady. Kólemi 70 bettik búl tarauda dýniyedegi barsha din turaly maghlúmat tәptishtep jazylghan. Múnda da materialdar sol eski evrosentristik kózqaras pen markstik dýniyetanymdy negizge alghan. Oghan qosa búl bólimde qazaqtyng dәstýrli diny tanymyndaghy keybir mәseleler totemdik nanym qataryna qosylghan!
Oqulyqta «Totemdi qúrmetteu - ony qasiyet sanap, qúlshylyq etushilerding bәrin qasterleu degen sóz. ...Osyghan qaray búl taypanyn, halyqtyng ózindik ghúryptary men salttary qalyptasady. Qazaqtar jylqynyng iyesin - Qambar Ata, týiening iyesin - Oisyl Qara, siyrdyng iyesin - Zengi Baba, qoydyng iyesin - Shopan Ata, eshkining iyesin - Shekshek Ata dep ataghan» (23 bet) delingen. Al, búlardyng totemdik senimge esh qatysy joqtyghy, islamdyq-sopylyq joldyng úghymdary ekenin oqulyq avtorlary tipti esepke almaydy. Tórt týlik iyelerine qatysty pikir oqulyqtyng 83-i betinde taghy da qaytalanady.
Osy taraudyng «Týrik dýniyetanymyndaghy - Tәnirlik» dep atalatyn bólimindegi myna pikirge nazar audarmasa bolmaydy. Onda bylay delingen: «Týrkilerding (sonyng ishinde qazaqtardyn) diny nanymynda adamnyng jany mәngi jasaydy, olar aruaq beynesinde tirilerding әreketine aralasyp otyrady, zamanaqyrda adam keypinde qayta oralady. Týrkilerding islam qaghidalarynan aiyrmasy, islam dini tyiym salatyn, ólgen adamdardyng ruhyna bas ii. Osydan týrkilerde erlik jasap qaza bolghan adamdar ruhyna balbaldar ornatu salty qalyptasqan» (83 bet). Búl pikir aruaqtardy qúrmetteu tek Tәnirlik dininde bar, islamda joq degen oidy qozghap otyr. Búl shyndyqqa say kele me? «Áruaq» sózining negizinde arabtyng «ruh» sózi jatqandyghy, «әruaq» - «ruh» sózining kópshe týri ekendigin kez-kelgen arabshadan sauaty bar adam týsinedi. Demek, búl әruaqty syilau tek tәnirlik dinde ghana emes, islamda da bar degendi bildiredi. Islamda da ruh óledi degen týsinik joq. Onday týsinik bolsa Abay atamyz:
Aqyl men jan - «men» ózim, tәn - meniki,
«Men» menen «menikinin» maghynasy eki.
«Men» ólmeske taghdyr joq әuel bastan,
«Meniki» ólse, ólsin, oghan beki - dep aitpaghan bolar edi. Demek, ruh islam dininde de ólmeydi. Jalpy islamda, týrkilik dýniyetanymda ruh - mәngi tiri. Oghan Qúran ayattary men Payghambar hadisterinen kóptegen dәlel keltiruge bolar edi. Mysaly, Múhammed Payghambardyng (s.gh.s.) «Men qaytys bolghan song qabirimdi ziyarat etken kisi Menimen tiri kezimde jolyqqan kisimen teng bolady» degen hadiysi búl sózimizding dәlelsiz emestigin kórsetedi. Demek, Payghambar (s.gh.s.) Ózin óldige sanap túrghan joq. Al, «Anbiya» sýresining 107 ayatynda bylay delingen: «(Ey, Múhammed) rasynda Biz seni barlyq әlemderge tek qana rahmet etip jiberdik». Búl ayat ta Payghambardyng (s.gh.s.) mәngilik túlgha ekendigin bayandaydy.
Oqulyqtyng ýshinshi tarauy «Álemdik dinderge» arnalghan. Búl tarau oqulyq kólemining shamamen ýshten birin qúraydy. Múnda da әlemdik dinderding әrqaysysyna jeke-jeke toqtalyp, onyng senim negizderine, tarihyna, tarmaqtaryna jan-jaqty taldau jasalghan. Búl da shekten tys, 9-synyp oqushysy ýshin auyr desek artyq aitpaymyz.
Búl taraudyng 11 bólimi «Islam» dinine arnalghan. Búl bólimde Islam dini turaly keng kólemde, jan-jaqty sóz bolghan. Islam dinining tarih sahnasyna shyghu kezeni, Múhammed Payghambardyng (s.gh.s.) ómiri, imannyng sharttary, islamnyng paryzdary, Qúran turaly, Qúran men ghylym arasyndaghy baylanys, islam dinindegi mazhabtar, Islam dinining ghylym men mәdeniyetke yqpaly, sopylyq t. b. mәseleler qamtylghan. Búghan qosa oqulyqtyng «Qazaqstandaghy diny jaghday» dep atalatyn tórtinshi tarauynda Qazaqstandaghy islam dini turaly, islam dinining taralu tarihy, islam dinining ghylym men mәdeniyetke әseri, «Qazaq memlekettiligining qalyptasuyndaghy Islamnyng roli» siyaqty mәseleler qarastyrylghan. Islam dinining tarihymen tanys emes kisige búl oqulyqta qamtylmaghan mәsele qalmaghan bolyp kórinui de mýmkin. Alayda, Týrkistan jerine islam dinining kelui, islam dinining týrki halyqtarynyng ruhani, mәdeny bolmysyna, qazaq halqy men Qazaq memlekettigining qalaptasuyna yqpaly jayly berilgen materialdar tarihy shyndyqqa say kelmeydi.
Qazaq halqynda islam dinining ómir sýru formasy - Yasauy joly. Odan bas tartu - halyqtyng songhy toghyz jýz jyl boyyna jinaqtaghan ruhani, mәdeny qúndylyqtarynan bas tartu bolyp tabylady. Ókinishke oray, oqulyqta búl turaly eshnәrse aitylmaghan. Onyng esesine qazaq halqynyng dýniyetanymyndaghy keybir týsinikter, әdet-ghúryp, salt-dәstýrdegi erekshelikter islamgha jat, islamdyq senimmen ýilespeytin nәrse retinde kórsetiledi. Demek, búl oqulyqta qamtylghan islam dinine qatysty materialdar oqushynyn, jas jetkinshekting qazaq halqynyng ghasyrlar boyy ústanghan ata-babasynyng dәstýrli dini turaly týsinik, tanymyn qalyptastyra almaydy. Olay bolsa, onday oqulyqty mektepte oqytudyng qajeti bar ma? Múnday oqulyq negizinde bilim alghan, óz halqynyng dәstýrli dini turaly týsinik-tanymy qalyptaspaghan, kerisinshe, qazaq halqynyng dәstýrli diny tanymyna kýdikpen qaraudy ýirengen oqushynyng syrttan kelgen basqa diny aghymdardyng qúryghyna týspeuge shamasy bar ma? Joq.
Oqulyqtyng besinshi tarauy «Dәstýrli emes diny kulittar» dep atalady. Búl tarauda berilgen materialdardy saralaghanda, hristiandyq baghyttaghy «IYegova kuәgerleri», «Sayentologiya» siyaqty baghyt ókilderi men «Krishna sanasy qoghamy» men «Birigu shirkeui» siyaqty diny úiymdardyng qyzmeti turaly az-kem týsinik alugha bolady. Al, islam atyn jamylyp, jastardyng sanasyn ulap, jihadqa shaqyryp jatqan diny aghymdar turaly materialdar bir betke de jetpeydi. Kerek deseniz, olardyng attary da atalmaydy. «Olar kim, artynda kim túr, nesimen qauipti?» degen mәseleler mýlde qarastyrylmaghan. Qazirgi kýni elimizde islam atyn jamylghan  «salafiylerdin», olardyng shekten shyqqan bólikteri -«tәkfirshiler» men «jihadshylar» siyaqty toptar men momaqan bolyp kóringenimen jastardy shetelderge aparyp, oqytyp, sanasyn ulap jatqan «tablighy jamaghat» ókilderi turaly, «halifat qúramyz» dep býlik salyp jýrgen «hizb ut-tahriyr» turaly bir auyz sóz joq. Ótken jyly jazda Janaózen qalasynan Daghystangha attanghan bes jastyng Resey әskelerining oghyna úshyp, qúrban boluy astarynda qanday iydeologiya jatyr? Nelikten qazaq jastary dini-ekstremistik toptardyng qaqpanyna onay týsedi? Onday diny aghymdardyng qazaqtyng dәstýrli diny tanymynan qanday ózgesheligi bar? Senim negizinde qanday erekshelikter bar? Jalpy syrttan kelgen diny aghymdardyng qazaq halqynyng bolashaghyna yqpaly qanday? Búl súraqtardyng eshqaysysyna búl oqulyqta jauap joq. Onyng esesine adam balasy dýniyege kelgennen bastap, býginge deyingi dinder turaly maghlúmat ayamay berilgen. Toghyzynshy synyp oqushysyna basqa dinder turaly sonshalyqty tereng týsinik, tanymnyng qajeti bar ma? Mektep baghdarlamasyna «Din tanu» pәnin engizudegi maqsat - elimizding bolashaghyn, jas jetkinshekti ózge, syrttan kelgen diny aghymdardyng yqpalynan qorghau emes pe edi? Búl oqulyqta ol talaptyng biri de oryndalmaghan.

Zikiriya JANDARBEK,
tarih ghylymdarynyng kandidaty, dintanushy, Týrkistan qalasy

«Ýsh qiyan» gazeti, 31-nauryz, 2010 jyl

 

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1466
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3241
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5384