Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 3042 0 pikir 7 Sәuir, 2010 saghat 04:30

PREMER-MINISTR MÁSIMOVKE HAT

Qadirli Kәrim Qajymqanúly!

Respublikamyzdaghy 50-den asa qoghamdyq úiymdardy, partiyalardy jәne baspasóz oryndaryn biriktiretin «Tәuelsizdikti qorghau» halyqtyq-demokratiyalyq qozghalysynyng atynan ózinizge senbi kýni, 03.04.2010 j., jolyghyp, songhy kezderi el, últ bolashaghy ýshin alandaytyn adamdardy erekshe tolghandyryp jýrgen Kedendik odaq turaly tórt saual qoydym. Olar mynalar:

1. Qazaqstannyng Resey Federasiyasymen jәne Belarus Respublikasymen birge Kedendik odaqqa enui memleketimizding tәuelsizdigine eleuli dengeyde qauip tóndiretini jayly 2010 jyldyng 18 nauryzynda ziyaly qauym ókilderi men qarapayym azamattardyng arnayy mәlimdeme jasaghanyn bilesiz. Osy kýdikti problemadan tuyndaytyn súraqtyng biri - Resey, Belarusi, Qazaqstan Respublikalary aralyghyna ortaq valuta engizu josparlanghan ba?

2. Keybir Resey basylymdary jazyp jýrgendey Kedendik odaq negizinde bolashaqta ýsh memleketting halqyna ortaq tólqújat boluy mýmkin be?

3. Reseymen, Belarusiyamen shektesetin shekaralarda Qazaqstannyng jeke kedendik qyzmeti saqtalady ma?

4. Kedendik odaqqa engen Qazaqstanda osy elder shekaralarynda memlekettik til tek orys tili bolatyny jóninde de baspasóz betterinde әngime órbidi. Búghan qanday jauap qayyrasyz?

 

Qadirli Kәrim Qajymqanúly!

Respublikamyzdaghy 50-den asa qoghamdyq úiymdardy, partiyalardy jәne baspasóz oryndaryn biriktiretin «Tәuelsizdikti qorghau» halyqtyq-demokratiyalyq qozghalysynyng atynan ózinizge senbi kýni, 03.04.2010 j., jolyghyp, songhy kezderi el, últ bolashaghy ýshin alandaytyn adamdardy erekshe tolghandyryp jýrgen Kedendik odaq turaly tórt saual qoydym. Olar mynalar:

1. Qazaqstannyng Resey Federasiyasymen jәne Belarus Respublikasymen birge Kedendik odaqqa enui memleketimizding tәuelsizdigine eleuli dengeyde qauip tóndiretini jayly 2010 jyldyng 18 nauryzynda ziyaly qauym ókilderi men qarapayym azamattardyng arnayy mәlimdeme jasaghanyn bilesiz. Osy kýdikti problemadan tuyndaytyn súraqtyng biri - Resey, Belarusi, Qazaqstan Respublikalary aralyghyna ortaq valuta engizu josparlanghan ba?

2. Keybir Resey basylymdary jazyp jýrgendey Kedendik odaq negizinde bolashaqta ýsh memleketting halqyna ortaq tólqújat boluy mýmkin be?

3. Reseymen, Belarusiyamen shektesetin shekaralarda Qazaqstannyng jeke kedendik qyzmeti saqtalady ma?

4. Kedendik odaqqa engen Qazaqstanda osy elder shekaralarynda memlekettik til tek orys tili bolatyny jóninde de baspasóz betterinde әngime órbidi. Búghan qanday jauap qayyrasyz?

 

Siz óz sózinizde, búl problemalar tónireginde jan-jaqty tolghanghandarynyzdy, Kedendik odaqqa engen ýsh memleket arasyndaghy ortaq valutagha, ortaq tólqújat iyelenuge jol berilmeytinin aittynyz. Sonymen qatar, respublikamyzda búrynnan júmys istep kele jatqan keden beketterining saqtalatynyna jәne onda memlekettik til qazaq tili óz kýshinde qalatynyna sendirdiniz.

Búghan qosa men Sizding nazarynyzdy mynanday súraqqa búrdym: «Osydan edәuir uaqyt búryn Astanada ótken bir jiynda Sizden «Memlekettik til» turaly zandy biyl qabyldatugha uәde beresiz be?» dep súraghanmyn. Sol ótinishimdi taghy da qaytalaghym kelip túr?!» degenimde Siz: «Qaytken kýnde de biyl, 2010 jyly memlekettik til turaly zandy qabyldatugha kýsh salamyz» dediniz. Jasyratyny joq, búl jauabynyzgha riza boldym. Ekeumiz osyghan qol alystyq.

Áriyne, aramyzda bolghan qysqa ghana súhbat ekeuara әngime dengeyinde ótti. Búl Kedendik odaq turaly basty mәselelerding betashary ghana edi. Bizding negizgi talaptarymyz Preziydentke, qos palataly Parlament basshylaryna jәne ózinizge joldanghan ashyq hatymyzda jan-jaqty bayandalghan-dy. Sol hatqa jәne odan keyin de aldymyzdy oraghan mynaday kýrdeli súraqtargha ózinizden jazbasha jauap alghandy jón sanap otyrmyz. Qozghalys mýsheleri aqyldasa kele osy sheshimge toqtadyq. Endi bizding sol súraqtarymyzgha den qoysanyz.

Birtútas kedendik tarifting 92%-y Qazaqstandikinen 2-3 ese joghary Reseyding tarif baghamyna negizdelgen. Búl bizdi qanaghattandyrmaydy. Sarapshylardyng baghalauynsha, Reseyding ishki sauda jýiesi ózara ýilestirilgendikten, ol Qazaqstan ekonomikasyna mýldem sәikes kelmeydi. Búl boygha shaq emes beshpent kiygenmen para-par!

Resey Kenes Odaghynyng ekonomikalyq әleuetinen dayyn ónim óndiretin kәsiporyndardy oljalap qaldy. Resey ýkimeti memlekettik proteksionizmdi qoldana otyryp, zauyttar men onyng iyelerin qorghau ýshin dayyn importtyq ónimderge tym joghary baj salyghyn belgiledi. Sonymen qatar Belarusi eli de  egemendikting alghashqy jyldarynda bizde mýlde joyylyp ketken ózderining búrynghy kolhozdary men sovhozdaryn jәne zauyttaryn saqtap qaluy arqasynda býginde keng auqymda dayyn tauarlar óndirude.

Qazaqstanda tәuelsizdikting songhy 18 jylynda dayyn ónim sektory sol qalpy qúrylmady, al tam-túm ghana shaghyn jәne orta biznes ólmesting kýnin keshude. Sondyqtan Reseylik tauar óndirushilerdi qorghaytyn Keden Odaghynyng qymbat salyghy qarapayym qazaqstandyqtardyng qaltasyn qaqqannan basqa el ekonomikasyna eshqanday payda әkelmeydi.

Biz sonymen birge Keden odaghyndaghy kózge úryp túrghan taraptar tensizdigine de kelispeymiz. Resey Keden odaghy komissiyasyndaghy býkil dauystyng 57%-yn ózine bekitti, al Qazaqstan men Belarusiyanyng ýlesine 21,5%-dan-aq tiyip otyr. Eger komissiya sheshimdi 2/3 mólsherindegi dauys artyqshylyghymen qabyldaghan kýnde de, Reseyding Belarussiyany óz jaghyna tartyp, Qazaqstannyng ýstinen sheshim qabyldaugha, Qazaqstanmen birigip Belarussiyanyng qúqyghyn elemeuge mýmkindigi bar. Al, Qazaqstan men Belarussiya birlesip dauys berse de Reseyding kelisiminsiz komissiya qorytyndysyna ózgeris engize almaydy. Tendik qayda? Múnday jaghdayda qalaysha memleket mýddesin qorghap qalmaqsyzdar?

Sizder múnday dauys alshaqtyghyna Keden odaghyna mýshe elderding ekonomikalyq әleuetin esepke alu nәtiyjesinde bardyq dep otyrsyzdar. Mine, osynyng ózi-aq bizding memleketter arasynda teng qúqyly Odaqtyng bolmaytynyn (bolmaghanyn jәne bola almaytynyn) rastap otyr. Óitkeni, olar әr týrli ekonomikalyq jәne demografiyalyq quatqa iye. Resey ekonomikasy jaghynan Qazaqstannan 14 ese, demografiya boyynsha 10 ese kýshti. Búl - «pil men qandennin» odaghy ispetti.

Europalyq odaqtaghy 27 memleket ekonomikalyq jәne demografiyalyq quatty birneshe eldermen tarazy basyn teng ústap otyr. Onda birde-bir memleket qay mәselede bolsyn artyq dauysqa ie emes. Sondyqtan europalyq shaghyn elder әleuetti kórshilerining jútqynshaghynda ketuden qoryqpaydy.

Biz әli myqty últtyq ekonomika qúryp ýlgermedik, berik memlekettik instituttar men dәstýrler qalyptastyrmadyq, tipti kýni keshe sanamyzgha singen qúldyq psihologiyadan da arylmadyq. Qazaqstanda demokratiyalyq instituttardyn, azamattyq qoghamnyng qalyptasuy tejelip túr, sonyng saldarynan jemqorlyq memlekettik qúrylymdardy ishtey shiritude.

Bizge tez arada tәuelsizdigimizdi jan-jaqty nyghaytumen ainalysuymyz kerek. Olay bolmaghan jaghdayda myqty demokratiyalyq jәne qúqyqtyq memleket qúrudyng tarihy mýmkindigin joghaltamyz.

Biz ózara tiyimdi jәne tenqúqyly halyqaralyq әriptestikti jaqtaymyz. Sonymen qatar, búrynghy birjaqty Odaqtyq dengeydegi emes, dýniyejýzilik kólemdegi әlemdik qauymdastyqtargha qoldau kórsetemiz. Qazaqstan bolashaqta әlemning 150 eli siyaqty Býkilәlemdik sauda úiymyna mýshe boluy kerek dep esepteymiz. Biraq oghan Qazaqstan ózge memlekettin, tipti ol bizge dos pighyldaghy el bolsa da, onyng mýddesi ýshin emes, óz bolashaghy ýshin enui kerek. Biz búl túrghyda da Reseyding mýddesi algha shygha ma dep qauiptenemiz. Múny aityp otyrghan sebebimiz, Býkilәlemdik sauda úiymyna mýshelikke ótu ýshin Kedendik odaqqa mýshe elderding kelisimi boluy kerek degen resmy túlghalardyng mәlimdemesi jariyalanghanyn nege eskermeymiz?

BSÚ-nyng jarghysyna sәikes búl úiymgha odaq týrinde emes, tek jeke memleket retinde kiruge bolady. Sondyqtan Býkilәlemdik sauda úiymyna enu ýshin Qazaqstangha Kedendik odaqtan shyghugha tura keledi.

Búl óte manyzdy mindet jәne tәuelsizdigimiz ýshin әri balalarymyzdyng jarqyn bolashaghy ýshin jýzege asugha tiyisti sharua. Biz әr nәrsening basyn bir shalmay Qazaqstannyng Býkilәlemdik sauda úiymyna enuine baylanysty naqty júmystarmen ainalysqanymyz jón edi. Sondyqtan búl úiymgha enu ýshin qúrylghan júmysshy tobyna óz ókilimiz - Varshava uniyversiytetining magistri, ekonomika ghylymdarynyng kandidaty, halyqaralyq ekonomika salasyn jetik mengergen, memlekettik qyzmette jәne bizneste  tәjiriybesi bar Múhtar Tayjan bastaghan 5 mamandy tenqúqyly mýshelikke úsynamyz.

Ózderinizge belgili, 11 sәuir kýni Almaty qalasynyng Astana alanyna Qazaqstannyng demokratiyalyq jas qauymy Kedendik odaqtyng kelensizdigin týsinip jәne ony qoldamaytyndyqtaryn bildiru maqsatynda, әkimshilikting rúqsat beru-bermeuine qaramay, qarsylyq mitingisine shyqpaqshy. Búghan qosa 17 sәuirde «Azat» partiyasy da Kedendik odaqqa baylanysty mitingi ótkizbekshi. Biylikting oilanbay asyghys jasaghan shalys qadamy saldarynan qoghamdyq qarsylyqtyng dengeyi órship barady.

Jogharyda aitylghan jayttargha baylanysty biz Qazaqstannyng Keden odaghyna kiru mәselesin 5 jylgha shegere túrudy, búl uaqyt aralyghynda sayasy jýieni jetildirip, ekonomikany industrializasiyalandyrudy jәne Qazaqstandy BSÚ-na endiruge dayyndau júmystarymen ainalysudy úsynamyz.

Men sizden osy hatta kóterilgen mәselelerdi aqylgha salyp sheshuge kýsh tabady dep ýmittenemin jәne ózinizden jauap kýtemin.

 

Qúrmetpen,  M.Shahanov,

«Tәuelsizdikti qorghau»

halyqtyq-demokratiyalyq qozghalysy

úiymdastyru komiytetining tóraghasy,

Qazaqstannyng halyq jazushysy

 

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1468
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3241
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5394