Júmyssyzdar armiyasy artyp keledi
Kәsipodaq ókilderining boljamynsha, songhy eki aidyng ishinde Qazaqstandaghy júmyssyzdar sany 600 myng adamgha úlghayatyn týri bar. Sarapshy mamandardyng aituyna qaraghanda, qysqartu әreketi óndiris pen bank salasynda jappay jýrgizilip jatsa kerek.
Serik QÚMARGhALIYÚLY
Kәsipodaq federasiyasy tóraghasynyng orynbasary Qayrat Amandyqov myrzanyng aituynsha, elimizdegi júmyssyzdar qatarynyng kýrt ósui alandatarlyq jayty. Qazaqstan azamattarynyng enbekpen qamtyluy kýn sanap emes, saghat sanap tómendep barady. Jyl basynan beri júmyssyzdar armiyasyn 40 myng adam tolyqtyrghan. Býgingi kýni eki qolgha bir kýrek tappay sandalyp jýrgenderding esebi, shamamen, 600 mynday, nemese ekonomikalyq belsendi halyqtyng 7,4%-yn qúraydy. Kәsipodaq federasiyasy tayau arada taghy da 600 myng adam júmyssyz qalady degen qaupin jasyrmaydy.
Kәsipodaq ókilderining boljamynsha, songhy eki aidyng ishinde Qazaqstandaghy júmyssyzdar sany 600 myng adamgha úlghayatyn týri bar. Sarapshy mamandardyng aituyna qaraghanda, qysqartu әreketi óndiris pen bank salasynda jappay jýrgizilip jatsa kerek.
Serik QÚMARGhALIYÚLY
Kәsipodaq federasiyasy tóraghasynyng orynbasary Qayrat Amandyqov myrzanyng aituynsha, elimizdegi júmyssyzdar qatarynyng kýrt ósui alandatarlyq jayty. Qazaqstan azamattarynyng enbekpen qamtyluy kýn sanap emes, saghat sanap tómendep barady. Jyl basynan beri júmyssyzdar armiyasyn 40 myng adam tolyqtyrghan. Býgingi kýni eki qolgha bir kýrek tappay sandalyp jýrgenderding esebi, shamamen, 600 mynday, nemese ekonomikalyq belsendi halyqtyng 7,4%-yn qúraydy. Kәsipodaq federasiyasy tayau arada taghy da 600 myng adam júmyssyz qalady degen qaupin jasyrmaydy.
«600 myng júmyssyzdyng ýstine óz betimen kýn kórip jýrgen júrtty qosynyz. Olardyng sany 2,5 mln. adam, múnyng ishinde 1 milliony әzirge jan saqtap otyr, qalghan 1,5 mln. halyq tabys kózinen airyludyng az-aq aldynda. Bizding boljamymyzgha sәikes, eng kóp júmystan qysqartu ýrdisi mamyr jәne mausym ailarynda oryn almaq. Sonday-aq, qysqartular jyl sonyna deyin jýre beretini taghy anyq», - deydi Amandyqov myrza.
Maman keltirgen derekterge sýiensek, júmyssyzdar legi elimizding Shyghys Qazaqstan, Qaraghandy, Pavlodar jәne Aqtóbe oblysy siyaqty ónerkәsip aimaqtarynda basym kórinedi. Búl rette kedeyshilik tauqymetin kóp tartatyndar – tau-ken, metallurgiya jәne qúrylys salasy.
Amandyqov myrzanyng esebinshe, qazirgi uaqytta 627 kәsiporyn tolyqtay jәne birtindep óz júmysyn toqtata bastaghan. «Búl kompaniyalarda, shamamen, 83 myng adam mәjbýrli týrde jartylay júmys kýni boyynsha enbek etude, nemese júmysshylar aqysyz demalysqa jiberilgen», - deydi ol.
Jalaqy kólemi saqtalmay demalysqa ketken júmysshylar sany da ýzdiksiz artyp keledi. Sol siyaqty óz erkimen júmystan ketuge mәjbýrli týrde aryz jazatyndardyng qatary da kóbeye týsken.
«Búl jasyryn júmyssyzdyq. Júmys berushiler qarapayym demalys aqysyn, ótemaqy tólemeu ýshin osynday әreketke baruda», - deydi kәsipodaq jetekshisi.
Osyghan oray Amandyqov myrza, biyliktegilerding nazaryn eldegi júmyssyzdyq mәselesine audartu ýshin Kәsipodaq federasiyasy shama-sharqynsha kýsh salyp jatqanyn da tilge tiyek etti. Jәne ol ýkimette qolgha alynyp jatqan antikrizistik baghdarlamagha ýmit artatyndyghyn da eskertedi. Mamannyng aituynsha, kózdelgen jobany jýzege asyru maqsatynda ýkimet, shamamen, 350 myng júmys ornyn qúrugha uәde bergen.
«Biz atalghan kompaniyalarda istep, júmyssyz qalghan júrtty birden sonda jiberemiz. Eger, aitylghan jospar jýzege asyp jatsa, Qazaqstan ýshin jenil bolar edi», - dep ýmittenedi Amandyqov.
Búghan qosa Odaq basshysy, «júmyssyz qalghandardyng ishinde, әsirese, újymdyq kelisim-shart jasamaghan, kәsipodaqpen baylanysy joq qyzmetkerler kóp zardap shegedi» dep otyr. Mamannyng baghalauynsha, múnday sanatqa shaghyn jәne orta kәsipkerlik salasy, otbasylyq biznespen ainalysushylar jәne bank salasy jatady.
Beyresmy aqparattar boyynsha, qazirde Qazaqstan bankterinde júmystan jappay qysqartudyng ekinshi legi jýrip jatsa kerek. «Qazaqstan iskerine» senimdi aqparat kózi qúlaqqaghys etkendey, bankter men birqatar qúrylymdardyng tónireginde jappay júmystan shygharuyng birneshe legi bayqalghan.
«Býginde bank qyzmetkerlerin qysqartu amaldary aldynghy ótken 1,5 jylgha qaraghanda bәsensip qaldy», - deydi aqparat berushi. Aty-jónin atamaudy ótingen sarapshymyz, júmystan qysqartu jaghdayy әsirese negizgi aksioneri memleket bolyp tabylatyn BTA Bank pen Aliyans bank syndy qarjy instituttarynda qarqyndy týrde jýrgenin jetkizdi.
«Samúryq-Qazynanyn» keluimen búl mekemelerde qysqartu bastaldy. Aytalyq, Aliyans bank shtatty azaytu men jalaqy mólsherin tómendetu túrghysynan zardap shekti. Búl bankterding auqymyn esepke alsaq, múnyng saldary naryqta qatty bayqalyp túrdy», - deydi aty-jónin kórsetpeudi ótingen sarapshy.
Sonday-aq, beyresmy derek kózderine jýginsek, barlyq bankterde qosymsha bonus tóleu, әleumettik paket pen demalys aqysyn beru sharalary da úmyt bola bastaghan.
«Eger ótken jyly qatardaghy qyzmetkerler shtatyn kemitu kórinis berse, endigi kezek jetekshi mamandargha da kelip jetti. Jәne qysqartu bólimshelerge qaraghanda bankterding bas kensesinde keng etek jayghan. Búl týsinikti jayt, ortalyq basqarmada isteytin qyzmetkerlerding jalaqysy joghary dengeyde belgilengen, sondyqtan olardyng sanyn azaytu – qarjyny ýnemdeuge ýles qosady», - deydi senimdi aqparat kózi.
Búl kózqaraspen Qazaqstannyng Enbek konfederasiyasy preziydenti Serik Abdrahmanov ta kelisip otyr.
«Qazirde qoghamnyng әldeqayda bilimdi bóligi júmyssyzdyq qamytyn kiide. Qarjy sektory – búl búryndary ýnemi damu ýstinde kelgen sala, sol sebepti múnda atalghan problema ótkir bayqalady», - deydi ol.
Alayda, Zeynetaqy qorlary qauymdastyghynyng tóraghasy Aydar Álibaevtyng pikirinshe, bank salasyndaghy qyzmetkerlerdi júmystan qysqartyp, jalaqylaryn azaytu ýrdisi qatardaghy qúbylys.
«Bank sektory Qazaqstanda múnay óndirushilerden keyin ekinshi kezekte joghary jalaqymen qamtylghan. Sondyqtan, birqatar jalaqy birlikterin qysqartu býgingidey daghdarys kezeninde qarjy ýnemdeude taptyrmas tәsil. Búdan eki jyl búryn bank qyzmetkerlerining ailyq aqshasy enbek shyghynymen sәikes kelmeytin», - dep topshylaydy tóragha.
Óz sózinde Álibaev myrza, júmystan shyghyp qalghan qarjygerler, eger tәkapparlyq tanytpasa, jana qyzmet tauyp ala alady degendi qosady.
«Otandyq bank salasy asa erkeletip jibergen mamandar endi qazir kez kelgen jerde júmys istegisi kelmeydi. Olargha mәrtebesi tómendeu, jalaqysy azdau qyzmetter únamaydy. Múnday adamdar jaghday onalghansha ýide qol qusyryp otyrudy jón sanaydy», - deydi ol.
Qazirgi qarjy naryghynda qyzmetkerlerding shyghyn mólsherin azaytudyng eki tәsili bar degen uәjdi «Optimum» konsalting kompaniyasynyng biznesti damytu jónindegi diyrektory Dina Abylghojina hanym aityp otyr. Mamannyng esebinshe, birinshi tәsil, júmys istep jýrgen qyzmetkerlerding jalaqysyn tómendetpeydi, kerisinshe, endi qyzmetke túratyndargha 20-25% tómen ailyq úsynady. Ekinshi tәsil, qyzmetkerlerdi tolyq emes júmys uaqytyna almastyru.
«Múnday jaghdayda jalaqy kórsetkishi 40-50%-gha kesilip, esesine, júmys saghaty da azayady. Búl tәsil birqatar shaghyn kompaniyalarda keninen qoldanyluda. Bizding oiymyzsha, búl – dúrys sheshim, qyzmetkerler de múny týsinistikpen qabyldaydy, júmys berushi de óz qarajatyn ýnemdeydi», - dep týsindiredi kompaniya ókili.
Abylghojina hanymnyng aituynsha, búryndary qarjy naryghynda jalaqy mólsherin júmys izdeushi úsynghan-tyn, qazir jaghday kerisinshe.
«Eger búghan deyin bizge 100-150 týiindeme kelgen bolsa, endi onyng sany 600-ge deyin jetti. Ýmitkerlerding qatary óte kóp, sondyqtan olar tómen jalaqygha kelisuge mәjbýr. Eger, búryn top menedjerler 6 myng AQSh dollaryn súrasa, býgingi kýni olar 3-4 myng dollargha kelisip otyr. Antikrizistik menedjerler ghana berik qalpyn saqtap túr. Jalpy, izdeushilerding qarjylyq súrauy 20-30%-gha azaydy», - dep týiindeydi óz sózin әngimemizge pikir qosqan Dana Abylghojina.
«Qazaqstan Iskeri», №8 (28), 24-sәuir, 2009
