Qazaqstannyng Europanyng qauipsizdik jәne yntymaqtastyq úiymyna (EQYÚ) tóraghalyq etui elding syrtqy imidjine qolayly ekenine kýmәn joq. Deytúrghanmen, resmy tóraghalyq bastalmay jatyp-aq, qazaqtargha «qúrmet kórsetken» qojayyndardyng әreketi tandanys tudyrghan. Arada 100 kýni ótkenine qaramastan sol tandanys...  úlghayyp keledi.

Qanat Saudabaevtyng (surette) әrbir qadamyn andyghan jýz kýn de óte shyqty. EQYÚ men Qazaqstangha qatysty shetel baspasózindegi maqalalar Europadaghy qauipsizdik pen yntymaqtastyq haqynda emes, kerisinshe Qazaqstannyng óz ishindegi jaghdaylargha kóbirek oiysuda. «Qazaqstan әli kýnge deyin Madridte bergen uәdesin oryndamady. Sóz bostandyghy men adam qúqy ayaqqa taptalyp jatyr» degen pikirler kóbine AQSh gazetterinen men múndalaydy. Europalyq basylymdar, kerisinshe «Qazaqstan yadrolyq qarudy zalalsyzdandyrugha kýsh salyp, Qytaydyng batysy men Europanyng batysy arasyndaghy qauipsizdikke ýlken ýles qosa alady» degen ýmitimen bólisedi. Qazaqstannyng dәl osy úiymgha tóraghalyq etuine qatysty bergen baghasyna qarap, Vashington men Euroodaqtyng «demokratiya» degen sózge әrtýrli anyqtama beretini, әri eki elding arasyndaghy әlemdik geosayasattaghy talas-tartys terendep bara jatqany bayqaldy.

Qazaqstannyng Europanyng qauipsizdik jәne yntymaqtastyq úiymyna (EQYÚ) tóraghalyq etui elding syrtqy imidjine qolayly ekenine kýmәn joq. Deytúrghanmen, resmy tóraghalyq bastalmay jatyp-aq, qazaqtargha «qúrmet kórsetken» qojayyndardyng әreketi tandanys tudyrghan. Arada 100 kýni ótkenine qaramastan sol tandanys...  úlghayyp keledi.

Qanat Saudabaevtyng (surette) әrbir qadamyn andyghan jýz kýn de óte shyqty. EQYÚ men Qazaqstangha qatysty shetel baspasózindegi maqalalar Europadaghy qauipsizdik pen yntymaqtastyq haqynda emes, kerisinshe Qazaqstannyng óz ishindegi jaghdaylargha kóbirek oiysuda. «Qazaqstan әli kýnge deyin Madridte bergen uәdesin oryndamady. Sóz bostandyghy men adam qúqy ayaqqa taptalyp jatyr» degen pikirler kóbine AQSh gazetterinen men múndalaydy. Europalyq basylymdar, kerisinshe «Qazaqstan yadrolyq qarudy zalalsyzdandyrugha kýsh salyp, Qytaydyng batysy men Europanyng batysy arasyndaghy qauipsizdikke ýlken ýles qosa alady» degen ýmitimen bólisedi. Qazaqstannyng dәl osy úiymgha tóraghalyq etuine qatysty bergen baghasyna qarap, Vashington men Euroodaqtyng «demokratiya» degen sózge әrtýrli anyqtama beretini, әri eki elding arasyndaghy әlemdik geosayasattaghy talas-tartys terendep bara jatqany bayqaldy.

Osy aptada Vashingtonda Qazaqstannyng EQÚY-gha tóraghalyghynyng 100 kýni degen taqyrypta arnayy konferensiya ótpek. Qazaqstannan barghan ýkimettik emes úiym ókilderi osy otyrysta sóz bostandyghy men adam qúqyghyna qatysty óz oilarymen bólispek. Ári búl kezdesudi Soros qory NAZARBAEVtyng AQSh-qa sapary qarsanynda әzirleude. Open Society Institute úiymy Qazaqstan men Ortalyq Aziyada ashyq institut qúndylyqtarynyng qalay damyp jatqanyn, europalyq úiymgha tóraghalyq etude ne ózgergenin talqygha salmaq.

Djef GOLDSTEYN atalghan amerikandyq úiymmen tyghyz qatynastaghy Soros qorynyng blogynda: «Qazaqstan Europalyq úiymnyng yghyna kóndi me?» degen saualgha jauap izdepti. «Biyl Europa elderi arasyndaghy qarym-qatynasta adam qúqyghy negizgi mәsele dep bekitilgen Helisinky qújatynyng qabyldanghanyna 35 jyl tolmaq. Ókinishke qaray, 2010 jyly úiymnyng adam qúqyghy tújyrymdaryn elemeytin Qazaqstan tóraghalyq etip otyr» deydi ol.  Avtor dәlel retinde, postkenestik elderding ishinde 2007 jyly parlamenti jalghyz partiyadan saylanghan el Qazaqstan bolghanyn aitady. «Búghan Internetti shekteu turaly zang men tәuelsiz aqparat qúraldaryn túnshyqtyru zandaryn da qosynyz» deydi Goldsteyn.

«Qazaqtar, әriyne, mәrtebeli úiymgha tóraghalyq etip otyrghan túnghysh postkenestik el bolghanyna maqtanady. Búl jaytty qazaq baspasózi Preziydent Nazarbaevtyng sayasaty arqasynda Qazaqstandy әlem moyyndady dep nasihattauda» deydi AQSh baspasózi. Atalghan maqala avtory Open Society Institute úiymy Qazaqstan elindegi ishki jaghdaylardy jónge keltirmeyinshe (adam qúqy men demokratiyalyq qúndylyqtar), algha qoyghan mindetterine, jete almaydy degenge ilanady.

Al, endi Neurope saytynda Europanyng halyqaralyq qatynastar institutynyng preziydenti, professor Irnerio SEMINATORE: «Biz Qazaqstannyng Aughan shiyelinisin sheshudegi talpynysyn eskerusiz qaldyra almaymyz. Qazaqstan Aughanstanda túraqtylyq pen damudyng ornauyna, beybit ómirding qayta keluine mýddeli bolyp otyr» deydi. Europa elderindegi sayasy oi-pikirding alanyna ainalghan atalghan saytta (www.neweurope.eu), sonymen qatar, Kavkaz ben Ortalyq Aziyadaghy NATO-nyng arnayy ókili Robert SIMMONStyng da pikiri jariyalanghan. Ol da «Qazaqstan Ortalyq Aziyadaghy túraqtylyqtyng ornauyna birden-bir múryndyq, Aughanstannyng gýldenuine ýlesin qosady» dep aghynan jarylady. Europalyq basylymdardaghy osyghan úqsas bir jaqty pikrlerding kóptigin bir eseppen úiymnyng burokratiyalyq әdisterding kóptigimen, әri Qazaqstannyng Europalyq úiymgha tóraghalyq etui eshqanday da yntymaqtastyq pen qauipsizdik emes, sayasy oiyndardyng nәtiyjesi dep týsindiruge bolatyn shyghar.

Ghalamtorda, sonymen qatar, tәuelsiz jurnalister men sarapshylardyng da pikirleri bar. Tóraghalyqtyng 100 kýndigi túsynda registan.net saytynda Djoshua FAUST «Qazaqstannyng kózboyau zandary» atty maqala jariyalady. Ol: «AQSh qazir Qazaqstanda gazetter («Respublika» gazeti - red.) jabylyp jatyr, sóz bostandyghy qyspaqqa úshyrauda Qazaqstan Europalyq úiymgha tóragha bola otyryp, óz elinde demokratiyany túnshyqtyruda» degen sarynda aiyp taghuda. Biraq batystyng da sóz bostandyghyna qatysty kózqarasy eki týrli. Mәselen, avtor, «Ózbekstanda «jynystyq qatynas» degen sóz ýshin SPIYD-ke qarsy kýres baghdarlamasyn toqtatyp tastaghanyna kóz júmamyz. Reseyde jiyrma jyldan beri jyl sayyn jurnalisting oqqa úshyp jatqanyn kóre túryp, kórmeymiz» dep kýiinedi. «Áriyne, men Qazaqstandy aqtap otyrghanym joq. Biraq bizding arymyz óz aldymyzda taza ma?» degen saual tastaydy ol. Batys sóz bostandyghyn әldebir elge qysym jasaytyn qúral retinde paydalanyp jatqanyna osynday mysaldar keltiredi. Maqalasynyng sonyn: «Qazaqstannyng EQÚY-gha tóraghalyq etken 100 kýnin saraptap, ony synaghan sayyn biz, kerisinshe, búl elde avtoritarly rejimning berik ornauyna ózimiz de at salysyp jatqan tәrizdimiz» dep týiindeydi.

100 kýn boyy Qazaqstannyng әrbir qadamyn baqylaghan sheteldik basylymdardaghy maqalalar osylaysha Europa elderinde qanday ózgeris bolghandyghymen emes, Qazaqstan demokratiyagha qanshalyqty jaqyndady degen saualgha jauap izdeumen әlek. Búl orayda AQSh óz demokratiyasy ýshin alandasa, salqynqandy Europa qazirgi kemshilikterge kóz júmyp, Qazaqstannyng úiymgha tóraghalyq etuin kóbine úzaq merzimdi strategiyalyq sheshim túrghysynan qarastyrghany kórindi. Kelesi aptada Elbasy AQSh-qa barmaq. Barak OBAMAmen ne turaly sóileser eken?!

Maqsat AYaN

«QAZAQSTAN» aptalyghy, №12 (303), 8-sәuir, 2010