IYә, myqtysyng sen, myqtysyn, Manastyng Úrpaghy! Myqty ekenindi, mine, taghy bir dәleldedin!  Biylik basyna: «Elim! Halqym!» dep kelgeni elin, halqyn aldau bolghan, shyndyghynda elin tonaudy, halqyn qanaudy kózdegen ekinshi preziydentindi de kókek aiynyng 7-si kýni taqtan tónkerip tastaghanyng tarihy erlik boldy! Bәrekeldi! Jenisin  qútty  bolsyn!

Arghy ghasyrlardy aralamay-aq, bergige jýgingende: «Manas» dastany kóne qyrghyzdyng әdeby múrasy ekenin Frunze qalasynda bolghan býkilodaqtyq jiynda búltaqay әsirebilgishterdi búqtyryp dәleldep bergen Múhtar Omarhanúly Áuezovting shәkirti Shynghys Tóreqúlúly Aytmatov tanytqan myqtylyqty iysi qazaq úmyta qoymas, әste úmytugha tiyis emes! 1991-jyldyng kýzinde  Mәskeude,  KSRO halyq deputattarynyng qúryltayynda sóilegen sózinde aruaghynnan ainalayyn Shyqang qazaqtyng da tauqymetti kóp tartqan halyq ekenin, kerenau basshylardyng kesirinen 1986-jylghy jeltoqsanda taghyda qasiret shekkenin batyl aita kelip: - Qazaqty óz ýiinde búryshqa túrghyzghandy  toqtatu kerek, jetedi! - demedi me?!.

IYә, myqtysyng sen, myqtysyn, Manastyng Úrpaghy! Myqty ekenindi, mine, taghy bir dәleldedin!  Biylik basyna: «Elim! Halqym!» dep kelgeni elin, halqyn aldau bolghan, shyndyghynda elin tonaudy, halqyn qanaudy kózdegen ekinshi preziydentindi de kókek aiynyng 7-si kýni taqtan tónkerip tastaghanyng tarihy erlik boldy! Bәrekeldi! Jenisin  qútty  bolsyn!

Arghy ghasyrlardy aralamay-aq, bergige jýgingende: «Manas» dastany kóne qyrghyzdyng әdeby múrasy ekenin Frunze qalasynda bolghan býkilodaqtyq jiynda búltaqay әsirebilgishterdi búqtyryp dәleldep bergen Múhtar Omarhanúly Áuezovting shәkirti Shynghys Tóreqúlúly Aytmatov tanytqan myqtylyqty iysi qazaq úmyta qoymas, әste úmytugha tiyis emes! 1991-jyldyng kýzinde  Mәskeude,  KSRO halyq deputattarynyng qúryltayynda sóilegen sózinde aruaghynnan ainalayyn Shyqang qazaqtyng da tauqymetti kóp tartqan halyq ekenin, kerenau basshylardyng kesirinen 1986-jylghy jeltoqsanda taghyda qasiret shekkenin batyl aita kelip: - Qazaqty óz ýiinde búryshqa túrghyzghandy  toqtatu kerek, jetedi! - demedi me?!.

Oyda joqta búiyrghan tәuelsizdigining dizgin-shylbyryn qyrghyz halqy, onyng úly perzenti Shyqang da senip tapsyrghan Asqar Aqaev sol qyrghyz halqyna tilin emizip, tәtti-tәtti sóilep, aqyrynda elding berekesin ketirip edi. Aqaev sudyraghan kóp sózining birinde elding túrmys jaghdayy jaqsarghanyn elde pәlen de týglen supermarket salynghanymen «dәleldegen» bolatyn. Qarapayym kópshilikke supermarket ataulynyng qajeti besh tiyn ekenin, olar  mandayy terlep kórmegen baylardyng mýlki ekenin eskermedi. Halyq ýshin emes, qanaushy top ýshin jasalyp jatqan ózgeristerdi maqtan etti. Sóitip, ózine sengen júrtty jútatty. Onyng kópekórineu solaqaylyghyna narazy bola bastaghan kópshilikti Qúrmanbek Baqiyev bastap shyqty, Aqaevtyng qatelikterin terip, onyng bәrin de týzete alatynyn aitty. Júrt oghan da sendi. Biraq, «baqsaq, baqa eken» degendey, Baqiyevtyng  kózdegeni preziydenttik biyik taq qana eken. Qoly biylikke jetisimen ol da ózin jәne ózining jemtiktesterin qolpashtaushylardy jarylqaugha kiristi, halyqty kerek etpedi, ol ýshin de «tobyr» boldy.

Aqaevtan qalghan auyrtpalyqty Baqiyev ýstey týsti. Qarapayym qyrghyz túrmystyq ezgiden túnshyqqannyng ýstine túnshygha berdi. Tәuelsizdik tәtti sóz qalpynda qalyp, tirshilik narqy qanaudyng qara soyylyna ainaldy - halyq jerinen, nәpahasynan aiyryldy, qymbatshylyqtan kóz asha almaytyn boldy. Biylghy maghlúmatqa ghana jýginsek, mysaly, elektr men jylu tólemi eki ese, ystyq-suyq  su tólemi bes ese artty! Múnyng qanday qiyamet ekenin basymyzdan ótkerip otyrghan biz jaqsy bilemiz.

Bizge tanys jәne bir jәit: Baqiyevtyng ókimet pen ýkimet qúzyryndaghy jyly-júmsaq oryndargha halyqtyng ókilderin emes, inileri men balalaryn, ózining ókilderin jayghastyryp qoyghany. Mәselen, Maksim Baqiyevty Damu, investisiya jәne inovasiya jónindegi respublikalyq agenttikting tóraghasy kreslosyna qonjitty. Ol - Qyrghyzstangha shetten keletin milliondaghan, milliardtaghan dollardy balasynyng qolyna ústatty degen sóz. Qansha qarjynyng qaydan týsip jatqanyn bizdegishe halyqtyng qúlaghy estise de, kózi kórgen joq. Baqiyev pen baqiyevshylardyng sonday soqyr-kereng óktemdigine Manas Úrpaghy nege, qashanghy  shydasyn?! Kókek aiynyng 6-7-si kýnderi dauyldy dariyaday tolqydy da, baqiyevtardy janqasha laqtyrdy! Q. Baqiyev                 A. Aqaevtyng ayaghyn qúshty. Ol da anda-mynda «at shaldyryp»,sodan song shet elderding birine tayyp túratyn shyghar? Ábden mýmkin! Onyng ózining de, úldary men kelinderining de, qyzdary men kýieubalalarynyng da Angliya men Fransiyada, Shveysariya men Ispaniyada...  ondaghan, jýzdegen million-evrogha satyp alyp qoyghan koroli men prins saraylary joghyna kim kepil? Ózi de, ózgeleri de qadirlep kórmegen, mensinbegen, qanaghan, tonaghan  halyqtan týpting týbinde qoryqqan obyrlar erteng túra qashpasyna bolmaytyn jaza kýni tughanda baryp tyghylatyn apanyn nege dayyndap qoymasyn!

Qysqasy: ua, Manas Úrpaghy! Jenising bayandy bolsyn! Endi saqtana bil, taghy bir tajalgha tap bolyp jýrmeudi  oila!

Tónkeris ataulynyng «әtten-ayy» bolatyny - ókinishti zandylyq. Eski men jananyng kýresine shyqqandargha ushyqtyrushy, arandatushy aramzalar jasyryn ilese ketedi de: «Biring ólip, biring qal!» degen pasyqtyghyn qaru etip, adamgershilikke kereghar qareket, qylmys jasaydy. Biz ony jastarymyzdyng 1986-jyldyng jeltoqsanyndaghy tolquynda bilgenbiz, kórgenbiz. Alanda automәshinderding órtelgeni, jiyndy taratugha júmsalghan milisiya men әskerge tas, kirpish, múz laqtyrylghany - jymysqy arandatushylardyng isi. Ol ol ma, biylik  júmysshylargha temir tayaq ústatyp, jastargha qarsy aidap salyp, ashyq arandatu jasady. Keyin anyqtalghanynday, biylik alangha araq aparyp taratypty da.  Senderding  tolqularynda da sonday zalymdyqtyng bolghany sózsiz. Dýkendi tonaghandar, ýidi órtegender - arandatushylar. Bizdegishe senderde de qanshama adam qaza bolsa, ol - baqiyevshil biylikting senderge oq atugha búiryq bergen ashyqtan-ashyq arandatushylyghy, jauyzdyghy!

Halyq mýddesi ýshin qúrbandyqqa úshyraghan bauyrlarymyzdyng topyraghy torqa bolsyn!

Aghayynyng Ghabbas  QABYShÚLY,

jornalshy, jazushy