Kezinde kenestik iydeologiyada «din - apiyn» degen sóz bolushy edi. Sol «apiynnyn» әseri songhy jyldary qogham ómirin mendey bastaghan siyaqty.

Ol әsirese jastardyng sanasyna qatty әser etkeni sonday, juyq on jylda din taqyryby Qazaqstannyng eldik mәselesine, bәlky problemasyna ainaluy mýmkin degen joramal bar.

Al oqyghan-toqyghan jastardyng osy taqyryp tóniregindegi pikiri qanday? Osy saual jayynda sóz qozghau ýshin, bizding tilshimiz Júqamyr Shóke jas jazushy Qanat Ábilqayyr men jurnalist-zertteushi Arman Áubәkirdi pikir almasugha shaqyrghan edi.

Júqamyr ShÓKE: Sonymen, jigitter, býgingi qogham ómirindegi islam dinining jastar arasyndaghy orny men qanday da bolsyn róli turaly әngime-súhbat órbiteyik. Jastardy dinning dendeui - jaqsylyq pa, joq әlde órkeniyetke úmtylghan elding bolashaghy ýshin qateri kóp jaghday ma? Din men últtyq dәstýr degen úghymdardy tarqatyp kóre­yik.

Kezinde kenestik iydeologiyada «din - apiyn» degen sóz bolushy edi. Sol «apiynnyn» әseri songhy jyldary qogham ómirin mendey bastaghan siyaqty.

Ol әsirese jastardyng sanasyna qatty әser etkeni sonday, juyq on jylda din taqyryby Qazaqstannyng eldik mәselesine, bәlky problemasyna ainaluy mýmkin degen joramal bar.

Al oqyghan-toqyghan jastardyng osy taqyryp tóniregindegi pikiri qanday? Osy saual jayynda sóz qozghau ýshin, bizding tilshimiz Júqamyr Shóke jas jazushy Qanat Ábilqayyr men jurnalist-zertteushi Arman Áubәkirdi pikir almasugha shaqyrghan edi.

Júqamyr ShÓKE: Sonymen, jigitter, býgingi qogham ómirindegi islam dinining jastar arasyndaghy orny men qanday da bolsyn róli turaly әngime-súhbat órbiteyik. Jastardy dinning dendeui - jaqsylyq pa, joq әlde órkeniyetke úmtylghan elding bolashaghy ýshin qateri kóp jaghday ma? Din men últtyq dәstýr degen úghymdardy tarqatyp kóre­yik.

Qanat ÁBILQAYYR: Allanyng bar ekeni - haq shyndyq! Men múny joqqa shyghara almaymyn. Jәne búl jayynda osy súhbat barysynda kereghar pikir aitqaly otyrghan joqpyn. Degenmen býgingi kýni dinde últtyq dәstý­ri­mizge qay­shy keletin jaghdaylar oryn aluda. Mәselen, juyrda eki jas­tyng ýilenu toyyn basqarghan asaba: «Adam Alladan bas­qa eshkimge bas iymeui kerek», - dep, qazaqy dәstýrdi tәrk etip, jas kelinge sәlem saldyrmapty. Múnysy endi adasqandyq qoy! Kelinning sәlem saluy - qazaqy salt boyynsha jana týsken kelinning «ant qabyldau» rәsimi siyaqty. Óitkeni sәlem salghanda, әulet­tegi adamdardyng attary ret-retimen atalady. Ol kimning jasy, joly, qadiri ýlken ekenin aiqyndaydy. Qysqasy, jas kelinge eldi, rudy, otbasy mýshelerin ta­nys­tyru jәne jón-josyqty týsin­diru әbestik emes. Sonymen birge betasharda kelinge tilek, tәlim‑tәrbie aitylady.

Sol siyaqty, ólgen adamgha joqtau aittyrmau kerek degen sóz shyghyp jýr. Joqtau - baghzydan kele jatqan últtyq dәstýrimizding bir týri. Joqtau arqyly ólgen adamnyng jaqsylyghy aitylady. Múnday dәs­týr­­le­rimizdi joqqa shygharudyng astarynda bóten maqsat, bógde kýshter bar boluy әbden mým­kin. Payghambarymyzdyng ózi din taratu ýshin jolgha shyqqan sahabalargha: «Eger dindi alyp barghan jerlerindegi halyqtyng dәstýri dinge qayshy kelmese, onda olardyng salt-dәstýrine, ústanymyna tiyispender», - degen eken.

Arman ÁUBÁKIR: Qazir biz­ding zamandastarymyzdyn, yaghny din tútyp jýr­gen jastardyng boyynda bir jaman qasiyet payda bol­ghan. Yaghny kóp jaghdayda diny senim­deri, bilimderi tolyq qa­lyp­taspaghan jastar ózinen ýl­ken kisilerge aqyl aitady. Mә­selen, ózderine paryz retinde syrttan aitylghan diny qaghidalardy óz­deri jete týsinbey jatyp, bas­qagha nasihattaydy. Ne­me­se oryn­daugha shart retinde aitady. Olar: «Mynany oryn­da­masang tozaqtyq bolasyn, jannatta bo­la almaysyn», - degen siyaq­ty ózderi tolyq týsin­beytin «erejeler» aityp, adasyp jatady.

Din qorqynyshtyng qúraly bolmauy kerek. IYә, din jolyna týsip, pendelikten tazarghan dú­rys. Biraq shala dindarlar Qú­daydy aitu arqyly qarapayym adamdardy qorqytady. Olar tozaqty, aqyrzamandy algha tartyp, jamaghatty dinnen ózderi bezdirip jýrgen siyaqty. Dinde imandylyqty aitu jolymen izgilik­ti nasihattau qajet emes pe edi? Sonda ghana Allany shek­siz sýimes pe edik?

Dinde ishki mazmún men syrt­qy forma qabysyp túrugha tiyis. Mәselen, keybir jas­tardyng kóz­­­qarasy boyynsha, bes paryzdy ótep jýrgender ghana - músylman, al ony ótemegender músylman bola almaydy eken. Bәlkim, oramal tartqandardyng ózi aqsham namazyn ótep alyp, týngi klubtardyng sәni bolyp jýrgen shyghar?

Qazir bizding elde saqal qoyghan jigitterdi kórgende qorqynysh tuatyn boldy. Búl da - din­ning dúrys jolmen nasihattalmauy. Saqaldy adamdy kórgende: «Terrorister emes pe?» - degen oy keledi sanagha. Qazaq saqaldy qasiyetti sanaydy. Ruhany den­geyi kemeldengen, el taghdyryna ara týse alatyn aqsaqaldar ghana saqal qoyghan. Qazir kóldeneng kók atty saqal qoyyp, onyng qadi­rin ketirip jýr.

J.Sh: Saqaldy er azamattardy kórgende, jýrekte tuatyn qorqynysh islam memleket­terinde bolyp jatatyn terrorlyq pen zúlymdyqtardyng saldary emes pe? Islam memle­ketteri múnaydyng astynda otyryp, damuy jaghynan nege Europanyng shalymyna jete almaydy dep oilaysyzdar? Nege islam elderinde ghana ýnemi jarylys, qandy oqighalar bolady?

Q.Á: Dinning memleketti qúru, basqaru... jәne qúrtu qúraly ekeni - tarihtan mәlim jayt. Negizinde, dinde bolatyn bes taghan siyaqty memleketti basqarudyng da bes taghany boluy kerek. Dindegi bes taghan: iman, senim, qyzmet, qajylyq, zeket. Al mem­leketti basqarudaghy bes taghan: iman, senim, qyzmet, qala, salyq. Múny bylay týsindire keteyin.

Dindegi Allagha iman keltiru siyaqty memleketti basqaruda da Allagha degen imandylyq - biyliktegilerding bәrine ortaq. Al senimge kelsek, dindegi Allagha degen senimdilik siyaqty, memle­ketti basqaruda basshygha degen senimdilikting boluy - zandylyq. Mәselen, Týrkiyanyng bú­ryn­ghy basshysy Atatýrik qalay boldy? Tútas týrikter Atatý­rikting Týr­kiyany Europadaghy bedeldi el qataryna qosatynyna sendi. Sen­gen song artynan erdi. Ol týrik halqynyng se­nimi­nen shyqty. Mine, negizinde, bizde de solay boluy kerek edi. Yaghny tәuel­sizdikten son, Abylay handy últ túlghasy retinde kórsetip, halyqty ilanymnyng tóniregine toptastyruymyz kerek edi. Sonda ghana qazaqtyng ruhy oyanyp, ensesi tikteler me edi.

Endi ýshinshi taghan - qyzmet etuge kelsek, dinde islam qaghiy­dattary boyynsha, bes uaqyttyq namaz - paryz sanalghan. Mem­leketti basqarudaghy «qyzmet etu» dindegidey paryz bolugha tiyis. Eger men 2030 jyly Qazaqstan Aziyanyng barysy bolady degen sózge sensem, onda osy el ýshin mәngi óshpeytin enbek sinirip, qyzmet eter edim. Búl jospargha memlekettik iydeologiya sendirgisi keldi. Biraq sonysyna jete almay otyr. Biylikting sózinde jalghandyq kóp. Tórtin­shisi - qajylyq. Besinshisi - zeket. Búl ekeui memleketti basqarudaghy salyqtyng rólin atqarady. Qajylyq pen zeketten týsken qarjy Mekke-Mediyne­ni kórkeytuge júmsalsa, salyqtan týsken qarjy da óz qalalarymyzdyng damuyna ýles qosugha tiyis.

Din arqyly memleket ishinen memleket qúryp otyrghandar bar. Olar - sektalar. Mәselen, olar­dyng óz aldyna mektebi men instituty júmys isteydi. Olar­gha Qazaqstannyng tuynyng jel­birep, әnúranynyng asqaqtap túruynyng bes tiyngha keregi joq. Qaperine ilmeydi. Sonan song islamda: «Patshagha qarsy keluge bolmaydy», - degen sóz bar. Búl - býgingi bizding eldegi biylikting janyna jaghatyn uaghyz.

Birde elge tanymal aqsaqal Jaghda Babalyqúly kәdimgi torghaydyng erligi jayly әngime aityp, úyasyna týsken jylangha tor­ghaydyng kórsetken ólermen qarsylyghyn tamsana sóz etip:  «Qazaqtar balapany men úyasy ýshin ólimge barghan torghayekesh torghayday da bolmadyq qoy», - degen bolatyn. Rasy solay - el men jer, til men dil, dinimiz ýshin biz torghay qúrly erlik jasap jýrgen joqpyz.

A.Á: Bizding eldegi islam dinining maqsaty aiqyn. Ol - músylmandyq sayasat. Qazaqtyng tamyryn jong, últtyq dәstýrin úmyttyryp, mәngýrttendiru - músylmandyq iydeyanyng teris qyry dep bilemin. Músylmandar ýshin jeti shelpek pisirip, aruaq­qa qúran baghyshtamau kerek nemese ólimning artyn kýtip, qyrqyn, nәzirin ótkizu - qatelik. Múndaydy isteu Allagha serik qosqanmen birdey úghym eken.

«Arghy dýniyege barghanda últyndy súramaydy, tek músylman bolghanyng kerek», - deydi bir dinshilder. Negizi, Qúranda: «Alla adamdardy birin-biri tanysyn dep últqa, nәsilge, jynysqa bólgen», - degen sóz aitylady. Endeshe, búl arada da qatelik bar.

Injildegi Babyl múnarasy jayly anyzda mynaday әngime aitylady. Adamdar Babyl Mú­na­rasyn salyp jatady. Múnara biyiktegende, Qúday qúrylysty toqtatu ýshin, adamdardy әrtýrli tilde sóiletedi. Sóitip, adamdar birining tilin biri týsinbey, jú­mys toqtap qalady. Mine, Qa­zaqstandaghy din mәselesi de dәl osy Babyl múnarasynyng kýiin keshui mýmkin. Óitkeni basqa dindi aitpaghanda, islamnyng ózi ishinen qyryq qúraqqa bólinip jýr. «Bólip al da, biyley ber» degen - osy. Bizdi ruhany túrghyda jaulau óte onay. Yaghny biz din arqyly ruhany túrghyda otarlanyp bara jatyrmyz. Kezinde Angliya genetikalyq tútas bir halyq - ýndisterdi otarlaghanda eki týrli dinge bólip, Pәkistan men Ýndistangha aiyrdy. Bizding elde de osynday qauip boluy әbden mýmkin. Sondyqtan sanasy әli qalyptasa qoymaghan jastardy islamnyng dúrys jolyna salugha ýles qosuymyz kerek.

Din ústanghan qyz-jigit­ter ózara shýiirkelese qalghanda: «Sen qay mashabtansyn?» - dep súraydy. Búl - qay rudyng adamysyng degen siyaqty әngime ghoy, yaghny búl bólinu emey, nemene?

Dalalyq dәstýrge say din kerek

J.Sh: Islam dini bizding últtyq mýddemizdi, últtyq erekshe­ligimizdi joyyp bara jatyr degen pikirler aitylady. Osynyng aq-qarasy qanday? Sonymen birge dindegi «sopylyq ilim» turaly dau kóp. Bir qaraghanda, sopynyng sózi qazaqtyng tól tanymyna jaqyn siyaqty kórinedi. Nege?

A.Á: Qazaq dalasyna kelgen islam dinin biz ózimizding dalalyq mәdeniyetimizge, kóshpendi ómirimizge beyimdep qabyldadyq. Bizding últtyng dәstýrimiz islamgha ýilespese, onda biz ony qabyldamas edik qoy. Al búl - qazaqy bórik, kiymeshek, shapan islamda ýilesim tapty degen sóz.

Sóite túra, islamnyng qaghiy­da­laryn paydalanyp, qazaqtyng tarihtan syny ketpey jalghasyp kele jatqan dәstýrli ónerin joqqa shygharushylar kezdesip jýr. Olar ýshin әn aitu, dombyra tartyp, qobyzda oinau - jynnyng tirligi eken. Búl lo­giy­kalyq túrghyda kózge kórinip túrghan qatelik qoy. Sondyqtan ony zert­tep, oghan jauap qatudyng qajeti bolmas dep oilaymyn.

Q.Á: Qazaq óz tarihynda bizding dindegi dәl býgingi kýidi Qoja-Ahmet Yassauiyding túsynda bastan keshti. Eger men bar qazaqqa ortaq túlgha - Qoja Ahmet, Abay, Shәkәrimdi aitsam, men tarapynda «zikir­shi» degen úghym tumauy kerek. IYә, Qoja-Ahmet Yassauiyding ke­zin­de «sopylyq ilim» jaryqqa shyqty. Ony býkil týrik últ­shyl­dary ústandy. Bizge de «sopylyq ilim» tý­rik­terden keldi. Kóshpendi qazaqqa «sopylyq ilimnin» tez sinui dalalyq mәde­niyetimizge beyim bolghandyghynan shyghar dep oilaymyn.

J.Sh: «Sopylyq ilim» turaly qoghamda jaqsy pikir qalyptaspaghany anyq. Degenmen tarihy qalyptasqan mәdeniyetimizge, әleumettik túrmysymyzgha bir­shama say keletin osy baghytty joqqa shygharghysy keletinder­ding maqsaty ne boluy mýmkin?

Q.Á: Qazir halqymyzda qa­zaq retinde qanday erekshelik qaldy? Mәselen, kiygen kiymimiz últtyq belgimizdi bildirmeydi. Dinimizding jayy belgili. Sonda qazaqta últtyq túrghyda saqtalghan ne bar? Tili ghana eken. Basqa eshbir ereksheligimiz qalmapty. Osy últtyq ereksheligimizdi nasihattauda islam dini birshama júmys istep jatyr. Múny joq­qa shyghara almaymyz. Mәselen, qay meshitke barsanyz, ondaghy imam-moldalar qazaqy bas kiyim, shapan kiyip jýredi. Sharighatty da qazaqsha týsindiredi. Tәuelsiz el bolghaly 20 jyldan beri ýki­metting qay resmy otyrysy meshittegidey dәstýrde ótti? Joq! Demek, din osy jolda últtyq mýddemizge edәuir qyzmet etip otyr.

A.Á: Osy din jolynda jýr­gen bir azamattardan: «Qazaq hal­qy әieldi syilaudy islam di­ni kelgennen keyin ýirendi», - degen sózdi qúlaghym shalyp qaldy. Múny qalay týsinemiz? Saqtardy biylegen Tomiris patshayym kim edi? Áyel zaty ghoy. Sol tarihtan bergi jýzdegen-myndaghan jyldardyng qoyna­uynda qanshama qyzdarymyzdyng erligi, batyrlyghy, danyshpandyghy, erkekpen birge kenes qúr­ghan tendigi jatyr. Epostyq jyr­lardan da qazaq óz qyzdaryn qadir­legenin, olardy pir tútqanyn, tirshilikting tiregin Anagha tirege­nin bilemiz. Ejelgi jazbalar men tariyhqa sýiensek, qazaq halqynyng últtyq mәde­niyeti - islam dini keluden ilgeri qalyptasyp qoyghan.

Biylikte otyrghan azamattardyng basym múny - biylik pen aqsha. Olardyng biylikte úzaq uaqyt qom jinauy ýshin, halyqtyng mәngýrt bolghany tiyimdi. Halqy mәngýrt boluy ýshin, óz ishterinen alauyz bolghany abzal. Aqiqatynda halyq óz tamyryn bilip, ótken tarihyn tanysa, onda ruhy oyanuy mýmkin. Búl biyliktegilerge jaqpaydy.

Qazir mektepterde «dintanu» pәni oqytylghaly jatyr. Biraq odan qauiptenuimiz kerek. Óit­ke­­ni «dintanu» qay dindi tanytady? Maqsaty qanday? Búghan esh­kim jauap bere almaydy. Din ar­qyly jas úrpaq sanasyn ulau - jauyzdyq. Qay jaghynan alyp qarasanyz da, mektep qabyr­gha­syndaghy balalargha dindi oqytudy últ bolashaghyna qarsy iste­lip otyrghan qareket dep týsinu qa­jet.

Q.Á: «Dintanu» degennen shy­­ghady. Men mektepti Almaty qalasynda oqydym. Bizge «Samopoznaniye» degen sabaq oqy­tyldy. Yaghny «ózindi-ózing tanu» pәni. Keyin zerttep qarasam, sol pәn Saentologiya dinin jaryqqa shygharghan Ronalid Habbardtyng ilimi eken. Búl arada aitayyn de­genim - mektepterde «dintanu» pәni oqytylmay túryp, diny jobalar biraz jyldyng aldynda bas­talyp ketken.

A.Á: Dindi sauda-sattyqqa ainaldyru ýderisi de boy kórsete bastady. «Setevoy marketing» degen pәleket islamgha da endi. Tayauda basyn oramalmen túmshalap alghan bir qyz: «Taza әri naghyz músylman tauary», - degen son, tis pastasyn aldym. Maqtauyn jetki­zip aitty. Sóitsem, pastanyng jartysy - bos aua. Tazalap jarytqany da shamaly. Biz sol tauarlardy, yaghny búiymdar men hidjabtardy satyp alu arqyly belgili bir elding ekonomikasy ýshin qyzmet etip jatyrmyz.

Endeshe, óz últtyq ekonomikamyz qalay damidy? Oghan halyq ishinde súranys tudyratyn iydeologiya jetispeydi. Súranysqa oray halqymyzdyng tól kiyimderin shygharatyn óndiris oryndarynyng júmysy da jandana týser edi.

Júqamyr ShÓKE,

«D»

«Obshestvennaya pozisiya»

(proekt «DAT» № 10 (47) ot 10 marta  2010 g.