BÁKIYEVTING ÚLY REYDERLIK ÁDISPEN TARTYP ALGhAN ÓZ BANKIMDI QAYTARYP ALGhYM KELEDI

Bishkek. 15 sәuir. QazTAG - Dilyaram Arkiyn. Qyrghyzstanda kezekti tónkeris jalghasuda. Ázirge zansyz bolyp esepteletin jana ýkimetting alghashqy sheshimderining biri - klassikalyq shema boyynsha el qarjysyn baqylau turaly qauly shygharu boldy. Beysenbi kýni Qyrghyzstannyng últtyq banki bankterding kapitalyn baqylau jәne aktivterin saqtau maqsatymen respublikanyng bes kommersiyalyq bankine uaqytsha әkimshilik engizdi.

Kez-kelgen tónkeristing basqa bir ereksheligi menshik bólisu bolyp tabylady. Kórshi memlekette búl prosess qarqyn alyp keledi. Búl negizinen 2005 jyldaghy «qyzghaldaq» tónkerisi kezinde biylikke kelgenderding reyderlik basyp alu әreketterining úmytyla qoymaghanyna baylanysty degen pikir bar.

Sol kezde zardap shekkenderding kóbi bes jyl búryn joghaltyp alghandaryn qaytaramyz dep otyr, olar býgin biylikten alastatylghan Qyrghyzstan preziydenti Qúrmanbek Bәkiyevting kishi úly - Maksimning óz menshikterin reyderlik jolmen qalay tartyp alghanyn egjey-tegjey aityp beruge dayyn.

BÁKIYEVTING ÚLY REYDERLIK ÁDISPEN TARTYP ALGhAN ÓZ BANKIMDI QAYTARYP ALGhYM KELEDI

Bishkek. 15 sәuir. QazTAG - Dilyaram Arkiyn. Qyrghyzstanda kezekti tónkeris jalghasuda. Ázirge zansyz bolyp esepteletin jana ýkimetting alghashqy sheshimderining biri - klassikalyq shema boyynsha el qarjysyn baqylau turaly qauly shygharu boldy. Beysenbi kýni Qyrghyzstannyng últtyq banki bankterding kapitalyn baqylau jәne aktivterin saqtau maqsatymen respublikanyng bes kommersiyalyq bankine uaqytsha әkimshilik engizdi.

Kez-kelgen tónkeristing basqa bir ereksheligi menshik bólisu bolyp tabylady. Kórshi memlekette búl prosess qarqyn alyp keledi. Búl negizinen 2005 jyldaghy «qyzghaldaq» tónkerisi kezinde biylikke kelgenderding reyderlik basyp alu әreketterining úmytyla qoymaghanyna baylanysty degen pikir bar.

Sol kezde zardap shekkenderding kóbi bes jyl búryn joghaltyp alghandaryn qaytaramyz dep otyr, olar býgin biylikten alastatylghan Qyrghyzstan preziydenti Qúrmanbek Bәkiyevting kishi úly - Maksimning óz menshikterin reyderlik jolmen qalay tartyp alghanyn egjey-tegjey aityp beruge dayyn.

«Ystyq-kól» investbankining búrynghy basqarma tóraghasy Bolot Baykojoev - sol kezde birinshi bolyp zardap shekkenderding biri.  Qazirgi uaqytta ol Bishkekting audandyq sotyna Bәkiyevter әuletining ózine keltirgen moralidyq jәne materialdyq shyghynnyng ornyn toltyru turaly aryz berip, kommersiyalyq bankti tolyghymen ózine qaytarudy talap etti.

B. Baykojoev bankting ózinen qalay tartyp alynghany turaly QazTAG tilshisine aityp berdi. Agenttik búl oqighagha qatysty qarsy jaqtyng pikirin әzirge bile almay otyr. Agenttik osy súhbatty tarata otyryp, B. Bayqojoev aityp bergen derekter men qorytyndylardyng barlyghyn Qyrghyzstannyng qúqyq qorghau organdary tekseretinin atap kórsetedi. QazTAG qazirgi jaghdaydy paydalanyp, úqsas әreketter jasaugha tyrysuy mýmkin adamdargha osy súhbat eskertu bolar dep ýmittenedi.

- Memlekette biylik kýshpen auysqanda menshik bólisu bolatyny belgili. Qyrghyzstandaghy «qyzghaldaq» tónkerisi kezinde de osylay bolghan desek, jalghan sóz aitpas edik. Qazir sol turaly aitatyn kez kelgen siyaqty...

- 2005 jyly Bәkiyevter otbasy «qyzghaldaq» tónkerisi kezindegi halyqtyng narazylyghyn paydalanyp, adamdardyng biznesin ashyq týrde tartyp ala bastady.

Tónkeristen keyin Bishkek ýsh kýnge jәne ýsh týnge tonaushylardyng qolyna berildi. Sol tonaushylyqty Qúrmanbek Bәkiyevting úiymdastyrghany qazir týsinikti boldy. Bәkiyevting jaqtastary qylmystyq qúrylymdardyng qatysuymen biylikti basyp alyp, keyin olargha osylaysha aqy tóledi.

Biraq ashyq qylmystyq oqighalar da boldy.

2005 jyldyng 23 nauryzy qarsanynda Bәkiyevting inisi - Janysh Qyrghyzstan Últtyq bankining Jalal-Abadtaghy filialyn tonap ketkenin kóbi biledi. Shyghyn kólemi 22,5 mln somdy qúrady. Qogham búl mәseleni birneshe ret kóterdi, biraq preziydentting aghasyn jauapqa tartu ýshin kýsh jetpedi.

Ol kezde Janysh Bәkiyev jәne bolashaq ishki ister ministri Moldomúsa Kongantiyev Últtyq bankting Jalal-Abadtaghy filialynyng basshysyn óz kabiynetine shaqyryp, filialdyng qoymasynda saqtauly jatqan aqshanyng kólemine qyzyghushylyq tanytqan. Azaptau әdisimen olar ózderine qajet aqparatty alghan. 2005 jyldyng 23 nauryzyna qaraghan týni qylmystyq әlemning mýsheleri, IIM-nin, últtyq qauipsizdik qyzmetining (ÚQQ) qyzmetkerleri maska kiyip, bank ghimaratyna basyp kirdi. Dәnekerleushi apparattyng kómegimen bankting seyfteri ashylyp, úrlanghan aqsha «KamAZ» kóligimen әketildi. 2005 jyldyng 24 nauryzynda Qyrghyzstannyng ýkimet ýiin zorlyqpen basyp alu sharasyna qajet kriminal osy qarjy esebinen qarjylandyryldy.

Osy operasiyalardyng bәrin Janysh Bәkiyev pen Moldomúsa Kongantiyev basqarghan.

2005 jyldyng nauryzyndaghy oqighalardan keyin Últtyq bankting Jalal-Abadtaghy filialynyng búrynghy mengerushisi tonaushylyq turaly teledidar arqyly resmy týrde habarlady. Ol ózine qysym kórsetilgenin, tipti kózin qúrtpaq bolghandaryn, onyng ózin jәne otbasyn sәtti jaghday ghana qútqaryp qalghanyn aityp berdi. Ony óltiru turaly tapsyrys berilgen killer bankirding tanysy bolyp shyqqan, ol: «Qashyp, jasyrynugha tiyissin, qarandy kórsetpe. Bizge kuәgerler kerek joq» degen eken.

Al 2005 jyly preziydenttik saylaudan keyin Bәkiyev pen onyng otbasy memlekettik jәne jeke menshikti basyp alu proseduralaryna kiristi. Aqaevtargha tiyesili menshikting bәrin Bәkiyev әuleti men onyng jaqtastary tartyp aldy.

Bәkiyevter biylik qúrghan kezende jogorku keneshting birneshe deputatynyn, tanymal sayasatkerler men jurnalisterding kózi qúrtyldy. Jalghan qylmystyq ister boyynsha E. Bólekbaev, I.Isakov, S.Arghynbaevtar týrmege qamaldy. Kóp adam Qyrghyzstannan qashugha mәjbýr boldy. Jogharyda atalghan qylmystardyng bәrin preziydentting otbasy jasaghan.

Ol kezde birinshi bolyp mening investbankim - «Ystyq-Kól» zardap shekti. Maksim Bәkiyev biznesti tartyp aludyng dәstýrli әdisin paydalandy, ol «qaltasyndaghy» sot jýiesine jýgindi. Olar sot tәrtibimen meni dauys beru qúqyghymnan aiyrdy. Konstitusiyagha qarsy sot sheshimi mening qatysuymsyz, syrttay shygharyldy.

Keyin týnde bank ghimaratyna qylmyskerler, Bishkekting audandyq IIB bastyghynyng eki orynbasary kelip, esik-terezelerin búzyp, bankti basyp aldy.

Osy oqighadan keyin bankirler M. Bәkiyevke qarsylyq kórsetuden tartynyp, biznesterin óz erikterimen bere salatyn boldy.

- Múnday «erikti» týrdegi menshikten bas tartu nemen ayaqtaldy?

- Kommersiyalyq bankter Maksim Bakiyevting las aqshasyn juatyn kir jughysh mekemege ainaldy. Mysaly, tek «Tabylgha» investisiyalyq kompaniyasy 2009 jyly Qyrghyzstannyng naqty ishki jalpy óniminen asatyn ainalymyn kórsetti. Búghan ne deuge bolady? Maksim Bakiyevting barlyq jalghan firmalaryn tekserseniz, olardyng ainalysy Qazaqstan men Ózbekstan syndy memleketterding ishki jalpy óniminen de asyp ketui mýmkin. Múnday aqshamen 500 myng adamdy emes, býtindey armiyany ústaugha bolady.

Bankterdi reyderlik tartyp alu Qyrghyzstannyng Últtyq bankining lauazymdy túlghalarynyng aralasuymen jýrgizilgeni bizge belgili. Últtyq bank tóraghasy Marat Alapaev osy qylmystyq operasiyalargha qatysy bar. Ol Marat Bakiyevting jaqyn dosy. M. Alapaev «Bakay» bankining tóraghasy bolghan kezde kózge týsken bolatyn. Al onyng ústazy qazir qashyp ketken eks-premier Daniyar Ýsenov.

«Ystyq - Kól» bankin tartyp alghan song maghan qatysty qylmystyq is ashylyp, eshqayda ketpeytindigim turaly qolqat alynghan. Men qúpiya týrde oppozisiyamen kezdese bastaghanda, M. Bakiyev mening qyzymdy týrmege qamady. Ol banktegi operasiyalargha eshqanday qatysy joq, tek «Ystyq - Kól» investbankining diyrektorlar kenesinde bolghan.

- Sol kezderi Maksim Bakiyev barlyghy qansha jeke bankti reyderlik әdispen jaulap aldy?

- Jeti bankti. «Ystyq-Kól», «Promstroybank», «Amanbank», «Kyrgyzkrediyt», «Doskredo» jәne basqalar. Olardan basqa otbasynyng baqylauynda «Aziauniyversalbank», «Manas», «Akylbank» - is jýzinde respublikanyng barlyq bank jýiesi bar.

Osy bankterding qarajattary Bakiyevting úlynyng baúqylauynda boldy. Al otbasy tartyp ala almaghan bankterge ay sayyngha salyq salynyp túrdy.

Aytpaqshy, Bakiyev jalghyz júmys istegen joq, ol Belokoni, Gurevich, Berezovskiy syndy halyqaralyq alayaqtarmen birge qylmys jasady.

Mening bankim Gurevichting baqylauynda bolyp, ol odan qaytpaytyn 150 mln somdyq nesie aldy. Kommersiyalyq bankterding barlyq operasiyalary men qarajatyn Marat Alapaev bastaghan Últtyq bank baqylap otyrdy. Ol adamdardyng barlyghy ymyralasqan bolatyn. Sondyq men Últtyq bank basshysy sotqa tartyluy tiyis dep esepteymin.

Mening mәlimetterim boyynsha, kommersiyalyq bankter arqyly orasan zor Qyrghyzstan qarajaty offshorlyq aimaqtargha shygharyldy. Búl turaly jaqyn kýnderi kópshilikke belgili bolady.

Asqar Akaevtyng ketuimen saylanghan Bakiyev te halqyn tonau jolyna týsti. Úttyq bank te kriminaldanghan bolatyn. Últtyq bankting barlyq tóraghalary Bakiyevting aitqanymen jýretin.

Býgin Qyrghyzstan Últtyq banki, bank aktivteri mindetterinen asyp ketti dep mәlimdep otyr. Aktivterding sapasyn qarau kerek. Eger aktivter qaytpaytynday bolsa, Últtyq bankini de sotqa tartyp, elding bas bankining basshylaryn aqshalardy tóleuge mindetteu kerek.

- 7-shi sәuirdegi oqighalardan song «Ystyq - Kól» bankin kim basqarady?

- Qazir Últtyq bank birneshe kommersiyalyq bankterde uaqytsha әkimshilik engizdi. Onyng ishinde mening de bankim baqylanuda. 7-shi sәuirden keyin men de óz bankimdi alyp qoyuyma bolatyn edi. Biraq olargha úqsaghym kelmedi. Zandy syilaytyn azamat retinde Bakiyevke úqsaghym kelmedi. Men búl mәseleni zandyq jolmen sheshemin. Býginderi sot zangha bet búratyn shyghar dep oilaymyn. Sebebi kezinde kóp nәrseler solardyng qolymen jasalghan.

- Siz Qyrghyzstannyng uaqytsha ýkimetining alghashqy kýnderin qalay baghalaysyz?

- Men әzirge uaqytsha ýkimetting júmysyna «ýsh» degen bagha qoyamyn. Á degennen ol qatelikter jibere bastady. Ásirese kadrlyq dengeyde. Olardyng keybireuleri kezinde las tirlikpen ainalysqan adamdar.

Roza Otunbaeva - ótpeli túlgha. Ol eleuregen erlerding talasynyng jigin jatqyzady. Biraq sharuashylyq júmystarda ol әli ýirenui tiyis.

Uaqytsha ýkimet mýsheleri, halyq revolusiyanyng keleshegine degen senimin joghaltpas ýshin meylinshe jauapkershilik tanytuy tiyis.

- Al kezekti revolusiyadan song kommersiyalyq bankterdi tartyp alu súlbasy qayta istemeydi degen kepildik bar ma? Ol tehnologiyany qazir biylik basyna kelgen uaqytsha ýkimet oppozisionerleri qoldanbaydy ma?

- Oghan jýz payyz kepildik bere almaymyn. Uaqyt kórsetedi.

Eger janadan kelgen biylik Bakiyevting biyligindey bolatyn bolsa, onyng qúny bir tiyn. Qaytadan velosiyped oilap tabudyng qajeti joq. Biyikke kelgen ekensing - adal bolyp, ózinning tikeley mindetindi orynda. Osy jenis qanday qantógispen kelgenin este saqtau kerek.

Qazirgi uaqytsha ýkimetke Bakiyevti biz qúlattyq dep dauryghudyng qajeti joq. Ony halyq qúlatty! Halyq qazirgi uaqytsha ýkimet mýshelerin ÚQMQ abaqtysynan bosatty. Múny olar úmytpauy tiyis.

Mening jana biylikke aitarym - adamdargha ómir sýrip, júmys istep jәne aqiqatty aituyna kedergi keltirmenizder.