Ekinshi dýniyejýzilik soghysqa qatysqan Taraz qalasyndaghy qart maydangerlerding az shoghyry, arasynda baspasóz ben ýkimettik emes úiym ókilderi bar bir top belsendi jalpy qauymgha ashyq hat jazyp otyr. Hattyng qysqasha mazmúnyn bayandap beruge tyrysqan Larisa Shilina deytin bireu «Taraz qalalyq әkimshiligi bir oqpen eki qoyan atudy kózdepti» dep jazady. Taraz qalalyq әkimshiligi jalghyz oqpen atyp almaq eki «qoyannyn» biri qaladaghy «Jenis» sayabaghy eken de ekinshisi -  әigili Bauyrjan Momyshúlynyng eskertikishi eken. Jergilikti biylik tarazdyqtar ýshin tanymal dәstýrli demalys baghyna danqty batyrdyng atyn berip, eskertkish mýsinin túrghyzugha bel sheshe kirisip jatsa kerek. Jón-aq qoy. Biraq osy jayt ashyq hat jazyp alasapyran hәl keship jýrgenderge esh únamaytyngha úqsaydy. Ataghy aspan men jerdi alghan Panfilov atyndaghy diviziyanyng qatardaghy komandiyri Bauyrjan ekeng batyr ghoy, ol kózi tiri bolsa әkimiyattaghylardyng myna isin qoldamas edi dep, mәimónkeletkenderding týpkilikti niyeti -  baqqa batyr esimin bergizbeudin, eskertkishin qoyghyzbaudyng amaly ekeni aidan anyq kórinip túr. «Jambyl oblysyndaghy auyldarda  B. Momyshúly atyndaghy kósheler jetip artylady, eskertkishteri de az emes» deydi degishter. Sóitedi de, «Úly Otan» soghysynda jambyldyqtar erekshe erlik ýlgisin kórsetti, tyldaghy adamdar qanday beynet keshti, solardyng bir ghana sayabaghyn artyq kórgeni me biyliktegilerding degendi shegelep aitady.

Ekinshi dýniyejýzilik soghysqa qatysqan Taraz qalasyndaghy qart maydangerlerding az shoghyry, arasynda baspasóz ben ýkimettik emes úiym ókilderi bar bir top belsendi jalpy qauymgha ashyq hat jazyp otyr. Hattyng qysqasha mazmúnyn bayandap beruge tyrysqan Larisa Shilina deytin bireu «Taraz qalalyq әkimshiligi bir oqpen eki qoyan atudy kózdepti» dep jazady. Taraz qalalyq әkimshiligi jalghyz oqpen atyp almaq eki «qoyannyn» biri qaladaghy «Jenis» sayabaghy eken de ekinshisi -  әigili Bauyrjan Momyshúlynyng eskertikishi eken. Jergilikti biylik tarazdyqtar ýshin tanymal dәstýrli demalys baghyna danqty batyrdyng atyn berip, eskertkish mýsinin túrghyzugha bel sheshe kirisip jatsa kerek. Jón-aq qoy. Biraq osy jayt ashyq hat jazyp alasapyran hәl keship jýrgenderge esh únamaytyngha úqsaydy. Ataghy aspan men jerdi alghan Panfilov atyndaghy diviziyanyng qatardaghy komandiyri Bauyrjan ekeng batyr ghoy, ol kózi tiri bolsa әkimiyattaghylardyng myna isin qoldamas edi dep, mәimónkeletkenderding týpkilikti niyeti -  baqqa batyr esimin bergizbeudin, eskertkishin qoyghyzbaudyng amaly ekeni aidan anyq kórinip túr. «Jambyl oblysyndaghy auyldarda  B. Momyshúly atyndaghy kósheler jetip artylady, eskertkishteri de az emes» deydi degishter. Sóitedi de, «Úly Otan» soghysynda jambyldyqtar erekshe erlik ýlgisin kórsetti, tyldaghy adamdar qanday beynet keshti, solardyng bir ghana sayabaghyn artyq kórgeni me biyliktegilerding degendi shegelep aitady.

«Jenis» sayabaghy 1985 jyly Jambyl qalalyq atqaru komiytetining sheshimimen ashylghan kórinedi. Sodan beri maydangerler qala ortalyghyna soghysta kóz júmghan sarbazdargha arnap monument qoydy talap eteip kele jatyr eken.

« Agha úrpaq qúrmet tútatyn sayabaqtyng atyn Bauyrjan Momyshúlynyng atyna ózgertuge, Bauyrjan Momyshúlyna eskertkish qonggha qarajat tabylady, biraq keshendi monument salugha aqsha joq. Nege?» dep kýiinedi ashyq hattyng «astyndaghy» belsendiler. Naghyzyna kelsek, ashyq hatty jazyp ashyq kýnde aiqay sýreng tudyryp jýrgender «Pokoleniye», «Algha» siyaqty qozalys mýsheleri men Kommunister jәne «Info plus Taraz» gazetining jurnalisteri siyaqty. Óitkeni әlgi ashyq hatta olar «osy mәselege biz nazar audardyq» degendi jasyryp qala almapty.

Áriyne, keshendi eskertkish monument ornatu kerek delik, biraq Tarazdaghy «Jenis» parkine bahadýr Bauyrjannyng eskertkishi baryp túrsa, ol kimning qútyn qashyrghanday? Kimning jarasyna túz sepkendey?! Kimning janyn jýdetkendey?! Bir kezderi Mәskeu esil erge Batyr ataghyn qimay qiyanat jasap edi, endi myna beybaqtardiki ne? Búl qay qisyngha syyady?  Búl qanday әdilet joly? Almatydaghy iri sayabaq әli kýnge «Panfilovshylar parki» atalady. Iri megapolistegi ýlken sayabaqtyng aty nege búlay dep jatqan jan bar ma Almatyda? Qan maydannan jenis tuyn jelbiretip qaytqan tek Panfilov diviziyasy ghana emes qoy. Bәlkim búl park ekinshi dýniyejýzilik soghystyn, jer jahandy qyzyl qangha bóktirgen súmdyqtyng ayaqtalghanyn beybit ómirdi jaqtaushy adamzat atynan  pash etip Reyhstagke Tu tikken Rahymjan Qoshqarbaev atymen ataluy kerek shyghar...

Al  Qazaqstannyng qalalary men audan ortalyqtarynda adam balasyn qynaday qyrghan qyzyl qaraqshylardyng aty jónderi az ba? Mysalgha, Almatydaghy Furmanov kóshesi. Ol nege túr? Neni kýtip túr? Ne degen óshpeytin pәleket?

Aytpaqshy, ilgeride Lepsi dep atalghan (Qazan tónkerisinen keyingi jyldary Lepsi, Qapal qalalaryndaghy ýilerdi búzyp әkelip bolishevikter Almaty shaharynyng irgesin keneytken bolatyn - red. ) Furmanov kóshesi әldekimder ýshin óte qasiyetti meken, qasterli jol bolyp tabylady. Óskemen qalasynda, Botpay tauynyng basyndaghy Qazaqtyng tuy turalyp jatqan kýnderde Almatydaghy Furmanov eskertkishining aldyna bireuler alaulatyp gýl qoyyp ketipti (suretterge qaranyz). Tarazdan taralyp jatqan ashyq hattyng auany anau. Tәuelsiz el atanghan jiyrma jyldyng sheginde jiyn terin bola almaghan tirligimiz mynau. Búl tirligimiz biylikting tarapynan әsire әspetteletin birligimizdi әshkereley týsip kele me, qalay ózi? Qysqasy.  birlik kemdikpen emes, tendikpen bolatynyn (Qajyghúmar Shabdanúly) eskermegen esil kýnder ótip jatyr bizden...

«Abay-aqparat»