Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 3797 0 pikir 28 Mamyr, 2009 saghat 19:54

Qazaq kinosynyng túralap túrghany qarjy tapshylyghynan ba?

Qazaq kinosy túralap túr degenge bireu keliser, bireu kelispes. Degenmen kinomyz damyp, kinoóndirisimiz órkendep ketti dep aita almaytynymyz aidan anyq. Áyteuir, «qazaq kinosynyng dengeyi sәl-pәl kóterilip keledi» dep ózimizdi-ózimiz júbatyp qoyamyz. Aqiqatyn aitsaq, әlemdik dengeydi aitpaghanda, qazaq kinosynyng óz halqymyzdyng arasynda bedeli betegeden tómen bolyp túrghanyn moyyndauymyz kerek. Óitkeni kemshiligimizdi ózge bireu syrtymyzdan kýlip, betimizge basqansha, ózimiz bilip, týzetkenimiz jaqsy emes pe? Kýni keshe elimizde dýrkirep ótken «Shәken júldyzdary» bayqauynyng kezekti jýldesi sarapqa salyndy. Alayda óz elimizde ótken bayqauda jýldegerler arasynan qazaq filimderining qarasyn taghy da kóre almadyq. Álemdik daghdarysqa deyin de gýldenip kete qoymaghan qazaq kinosyna qazirgi qarjy tapshylyghy «synyqqa syltau» bolghanday ma, qalay? Álde qazaq kinosy qarjylyq daghdarystan emes, ruhany daghdarystan shygha almay túr ma?

 

Qazaq kinosy túralap túr degenge bireu keliser, bireu kelispes. Degenmen kinomyz damyp, kinoóndirisimiz órkendep ketti dep aita almaytynymyz aidan anyq. Áyteuir, «qazaq kinosynyng dengeyi sәl-pәl kóterilip keledi» dep ózimizdi-ózimiz júbatyp qoyamyz. Aqiqatyn aitsaq, әlemdik dengeydi aitpaghanda, qazaq kinosynyng óz halqymyzdyng arasynda bedeli betegeden tómen bolyp túrghanyn moyyndauymyz kerek. Óitkeni kemshiligimizdi ózge bireu syrtymyzdan kýlip, betimizge basqansha, ózimiz bilip, týzetkenimiz jaqsy emes pe? Kýni keshe elimizde dýrkirep ótken «Shәken júldyzdary» bayqauynyng kezekti jýldesi sarapqa salyndy. Alayda óz elimizde ótken bayqauda jýldegerler arasynan qazaq filimderining qarasyn taghy da kóre almadyq. Álemdik daghdarysqa deyin de gýldenip kete qoymaghan qazaq kinosyna qazirgi qarjy tapshylyghy «synyqqa syltau» bolghanday ma, qalay? Álde qazaq kinosy qarjylyq daghdarystan emes, ruhany daghdarystan shygha almay túr ma?

 

Satybaldy Narymbetov, rejisser:
«IYÁ»

– Qazaq kinosy túralap túr degenge kelispeymin. Túralap degen – mýlde joq, sharuasy tynghan degen sóz. Al elimizdegi kinonyng damuyna belgili bir mólsherde әlemdik qarjy daghdarysy kedergi jasap túr degenge kelisemin. Qazaq kinosy kinoteatrlardan kórsetilip jatpaghandyqtan ghana, kinolar turaly bilmegendikten ghana kópshilik auyzdy qu shóppen sýrtip, qazaq kinosyn synaugha dayyn túrady. Bizdi, rejisserlerdi, «nege ózbekter sekildi kino týsirmeysinder» dep jazghyryp jatady. Al bizding filimderimiz shetelden qansha jýlde alyp jatyr. Ol jýldelerdi shetelde qazaq rejisserlerining әdemi kózderi ýshin berip jatqan joq qoy, filimning sapasy ýshin beredi. Ózbekter men qyrghyzdar týsirgen kinolardyng shetelden jýlde alyp kelgenin estidinizder me? Al men estigen emespin.
Bizding bes filim bayqaugha qatyssa, ýsheui jýldeger atanady. Shetelderde ótetin bayqaulargha qúryghanda 20-30 elden filimder qatysady. Al ol jaqta filimderimiz jýldege iligu ýshin para da bermeymiz, óitkeni olar para alatyn qazaqstandyq MAY emes. Eger kópshilikting kózine sýiel bolsa, onda «Qazaqfilimdi» jauyp tastayyq!   «Japalaqty taspen úrsa, japalaq óledi, japalaqpen tasty úrsan, bәribir japalaq óledi» demekshi, qazaqqa qanday kino týsirseng de, jaqpaysyn. «Jibekti týte almaghan jýn etedi» deydi. Barlyq filimder jýz payyzgha keremet dep aita almaymyn. Degenmen әr filimning óz kórermeni bar, halyqtyng barlyghyna jaghu mýmkin emes qoy.  Tipti  Gollivud filimderining ózi elding bәrine jýz payyz únay bermeydi. Qazaqstanda kino týsiru, qazaq kórermenine jaghu óte qiyn. Tarihy kino týsirsen, erteninde әrbir ekinshi qazaq tarihshy bolyp shygha keledi. Jalpy, әlemdik dengeyde kino týsiretin rejisserler qay elde de óte az. Reseyde Nikita Mihalkov pen Aleksey German  ekeuinen basqa әlemdik rejisser bar ma? Jylyna 750 filim týsiretin Qytaydyng ózinde ataqty rejisser sanauly. Japoniyada jylyna týsiriletin filimder 300-den asyp jyghylady. Ataqtylary eki-ýsheu ghana. Rejisser joq eken dep ólemiz be? Songhy eki jylda búrynghygha qaraghanda, kino salasyna memleket kónil bóle bastady. Joghary jaqtaghylar kinonyng iydeologiyalyq myqty qaru ekenine endi kózderi jetkendey. Sondyqtan qazir qarjyny әjeptәuir bóluge tyrysyp jatyr. Alayda әlemdi jaylaghan daghdarys qazaq  kinosynyng damuyna azdap tejeu bolyp túr. Tek qazaq kinosy emes, әlemdik kino óndirisinde qarjydan taryghu bayqalady. Aytalyq, Gollivudta búryn jylyna 700 filim týsiriletin bolsa, qazir teng jartysy ghana týsirilip jatyr. Reseyde bir jylda 300 filim  týsirilse, býginde onyng 60 payyzy toqtap qaldy. Osy jyly «Qazaqfilimde» 15 filim týsiru josparlanghan edi, daghdarysqa baylanysty  qazir óndiriske tek bes-altauy ghana jiberildi.

 

Daniyar Salamat, rejisser
«JOQ»

– Qazaq kinosynyng damymay túrghanyn, kinoóndirisimizding túralap túrghanyn tek qarjy tapshylyghyna, әlemdik daghdarysqa әkep tirep qoyghanymyz artyqtau bolady. Sebebi qazaq kinosyn týsiru ýshin key jaghdayda asa bir qyruar qarjynyng qajeti de azdau. Aytalyq, әuesqoy rejisser Erkin Raqyshevting filimderi sonshalyqty qymbatqa týsirilmegen ghoy. Eng bastysy, qazaqy kesteli, qazaqy mentaliytetimizge, dýniyetanymymyzgha say filimderdi biz viydeoformatta-aq týsire beruimizge bolady. Sonday-aq búl kinolarymyzdy, eng aldymen, óz halqymyz kóre alatynday shaghyn kólemde prokatqa shygharugha bolady. Al búghan sonshalyqty kóp qarjy ketpeydi. Qazaq rejisserlerining óz últymyzdyng úghymyna say týsirgen filimderi elin sýietin úrpaq tәrbiyeleuge, últtyng mәrtebesin kóteruge, ótkenimizge ýniluge septigin tiygizer edi.
Viydeoformattaghy filimderding taghy bir paydasy – qazaqy bolmystaghy filimderdi kóptep týsiruge mýmkindik tuady.  Eger biz qazaq kinosyn tek plenkagha týsirip, ýlken kinonyng zandylyqtarymen halyqqa jetkizemiz desek, ol jansaqtyq bolady. Óitkeni bizde kinoprokat jýiesi dúrys jolgha qoyylmaghandyqtan, qyruar qarjy júmsap týsirilgen kinolar esh payda әkelmey jatqanyn kórip jýrmiz.  Payda әkelu ýshin bizde halyqtyng tyghyzdyghy jetpeydi. Sondyqtan, meninshe, dәl qazirgi kezde «Qazaqfilimde» bolsyn, «Qazaqstan» arnasynda bolsyn, ózimizding últymyzdyng tanym-týisigine, halqymyzgha arnalghan filimderding birlestigi bolu kerek sekildi. Osy birlestik sapaly әri halqymyzgha qoljetimdi viydeofilimder týsirse qúba-qúp bolar edi. Jalpy, osynday modelimen qazir Ózbekstan júmys istep jatyr. Ózbekter ózderining últyna, jergilikti halqyna arnalghan viydeofilimder týsirip, sonysymen ózderining últtyq ruhtaryn kóterip otyr. Dәl osynday kýsh bizge jetpey túr. Bizdegi «Qazaqfilim» kinostudiyasynda týsirilip jatqan filimder, ókinishke qaray, últtyq tanym, bolmys túrghysynan alghanda, ózimizden alystau bolyp túr. Múnyng da ózindik sebebi bar. Óitkeni osy uaqytqa deyin kino mamandary tek Mәskeude dayarlandy ghoy. Olar qazaqy tirshilikten sәl-pәl alshaqtau edi, tek asfalit mәdeniyetin ghana iygeruge mәjbýr boldy. Sonyng nәtiyjesinde, dýbәralau filimder ómirge keldi. Al múnday filimderden halyq ózining bet-beynesin kóre almaghandyqtan, әriyne, bas tartady. Al endi sheteldegi festivalidar ýshin týsirilgen filimder últ ýshin qúndy bolmasa da, psihologiyalyq tartys sekildi basqa da kategoriyalar arqyly eksheytindey erekshelikteri de, útymdy tústary da bar.  Ony joqqa shygharugha bolmaydy. Degenmen qazaq halqy derbes memleket qúryp, dýniyejýzindegi bәsekege qabiletti eldermen iyq tenestiruge talpynyp túrghan shaqta bizge últtyq bolmystaghy filimder qajet-aq. Búl ýshin dәl qazirgi tanda bizge eng jetispeytini – tanymy qazaqy kino mamandary. Ghajap tuyndylar tudyru ýshin qarjy – basty kedergi emes.

 

 

Beytarap pikir
Bauyrjan Nógerbek, kinosynshy:
– Kino – qyruar qarjyny qajet etetin ýlken óndiris. Sondyqtan kinogha, eng aldymen, iydeologiyalyq qaru jәne biznes retinde qarau kerek. Bizde osynday kózqaras qalyptaspaghan. Tek belgili bireuding mereytoyy bolghanda ghana  sol turaly kino týsiru oigha alynady. Kino týsiruge qarajat bólu jýiesi de dúrys qalyptaspaghan. Memleket tarapynan bólinetin qarjy birden berilmey, birneshege bólinip beriletin bolghandyqtan, bir filimdi týsiru 3-4 jylgha deyin sozylyp ketip jatady. Al shetelding tәjiriybesinde bir filimdi úzasa 4-5 ay ghana týsiredi. Kinogha degen kózqaras kenestik kezendegidey qalyp qoyghan. Kinony jasau bar da, taratu retke keltirilmegen. Jekemenshik kinoteatrlar kóp te, memleket qúzyryndaghy kinoteatrlar joq.  Sondyqtan osy mәselening barlyghy kino turaly zanmen rettelu qajettigi aitpasa da týsinikti. Sondyqtan bizge eng qajeti – kino turaly zan.
Ázirlegen Aynúr Senbaeva
«Alash ainasy» gazeti 23 mamyr 2009 jyl

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1466
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3240
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5379