Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 2537 0 pikir 28 Mamyr, 2009 saghat 19:58

Qazaq sayasatkeri Reseyding shashbauyn kótere me?

Qazaqstandaghy reseylik otandastargha baghyttalghan keybir sayttar alaqaylap, qazaqtyng sayasy qyzmetkerining auzynan úshqan sózdi dabyraytyp kórsetip, ghalamtordy shulatyp jatyr. Maqalalar taqyryby ýndes: «Qazaq sarapshysynyng oiynsha, Qazaqstan BAQ-taryndaghy Reseyge qarsy baghyttaghy birqatar materialdar alandaushylyq tughyzady»... Preziydent janyndaghy Strategiyalyq zertteuler institutynyng diyrektory Bolat Súltanovtyng auzynan shyqqan búl sóz otandyq sarapshylar men sayasatkerlerining narazylyghyn tughyzyp otyr.

Qazaqstandaghy reseylik otandastargha baghyttalghan keybir sayttar alaqaylap, qazaqtyng sayasy qyzmetkerining auzynan úshqan sózdi dabyraytyp kórsetip, ghalamtordy shulatyp jatyr. Maqalalar taqyryby ýndes: «Qazaq sarapshysynyng oiynsha, Qazaqstan BAQ-taryndaghy Reseyge qarsy baghyttaghy birqatar materialdar alandaushylyq tughyzady»... Preziydent janyndaghy Strategiyalyq zertteuler institutynyng diyrektory Bolat Súltanovtyng auzynan shyqqan búl sóz otandyq sarapshylar men sayasatkerlerining narazylyghyn tughyzyp otyr.
Búl tústa www.russians.kz saytynda berilgen aqparatqa sensek, Bolat Súltanovty «múhittyng ar jaghynda oilap tabylghan arnayy joba, yaghny Resey shekarasynyng býkil aumaghynda Reseyge qarsy «kordon» qúru mәselesi» qatty tolghandyrady eken. Óz kezeginde sayasattanushy: «Bizding biluimizshe, oghan Varshava kelisimsharty úiymy boyynsha bizding búrynghy odaqtastarymyz ben KSRO-nyng keybir búrynghy respublikalary kirdi. Búl ýshin alghashqylaryn Euroodaq pen NATO-gha qabyldady, al qalghandaryn qabyldaugha uәde berip keledi, óitkeni búl úiymdar sheksiz keng emes әri olardyng «qorytu» mýmkindikteri de shekteuli kórinedi», – depti. Reseyding basyna tóngen qauipke asa alandap otyrghan Bolat Súltanov múnymen shektelmey, Reseydi esirtki trafiyginen saqtau ýshin Qazaqstangha bauyrlas ózbek, qyrghyz, týrikmen elderimen aradaghy shekarany 2010 jylgha deyin jabudy úsynyp otyr. Búl óz kezeginde Ortalyq Aziya elderine taraytyn sayttarda jarysa berilip jatyr. Bir mysal, CA-NEWS saytynda: «Qazaq sarapshysy 2010 jyly Qyrghyzstan, Ózbekstan jәne Týrikmenstanmen aradaghy shekarany jabudy úsynady» dep habar taratqan. Maqalada Bolat Súltanovtyng sózi oiyp berilgen: «Osy arqyly biz Aughanstannan aghylghan esirtkining Ortalyq Aziya men Qazaqstan arqyly Reseyge ótuin dogharyp, Reseyding búl aradaghy alandaushylyghyn basar edik», – depti. Elimizding Ortalyq Aziya elderimen baylanysynan góri Reseymen aradaghy qatynasty joghary qoyghan sarapshynyng búl oiy kórshiles elder mamandarynyng da shymbayyna tiymesine kim kepil?! Al otandyq sarapshylar Bolat Súltanovtyng últtyq qauipsizdigimizdi qorghaytyn mekemening diyrektory әri sayasy qyzmetker retinde múnday mәlimdeme jasauy ózindik saldargha dushar etui mýmkin degen oida. Sayasattanushy Ázimbay Ghaly bylay deydi: «Birinshiden, әrbir adamnyng óz kózqarasy, tәrbiyesi, simpatiyasy, alghashqy mahabbaty men sýiikti orys әdebiyeti boluy mýmkin. Biraq memlekettik qyzmettegi adam, sayasy qyzmetker, onyng ýstine últtyq qauipsizdikke jauap beretin mekeme – QR Preziydenti janyndaghy Strategiyalyq zertteuler instituty, mening oiymsha, Qazaqstannyng últtyq qauipsizdigimen ainalysuy kerek. Al Qazaqstandaghy qazaq baspasózi – eng loyalidi, otansýigish baspasóz. Mening oiymsha, búl Bolattyng adasushylyghy shyghar. Búl onyng qyzmetine, jasyna jaraspaytyn nәrse» dey kele: «Ekinshi mәsele – Reseyge qarsy «kordon» qoyylady eken... Batys – jau bolsa, búl qyrghiy-qabaq soghysynyng qisyndary bolady-mys... Aynalayyn, qyrghiy-qabaq soghys bayaghyda bitken. Reseyding ózinde de qyrghiy-qabaq soghys joq deydi. Al bizding sonday lauazymdy qyzmetkerimiz tura keybir Reseyding kertartpa, imperiyashyl kózqarastaghy toptarynyng әngimesin aityp túrghan joq pa?» – deydi.
Sayasatker Dos Kóshim jalpy, bizge Reseyge qatysty kózqarasty naqtylap alu qajettigin jetkizedi. Búl orayda ol: «Mening oiymsha, biz otarsyzdyqtan bosap, erkindik alghannan keyin tәuelsizdikke kózqaras mýldem basqasha boluy kerek-tin. Biz ótkendi, tarihty esten shygharmauymyz kerek. Men qazir búrynghy jasandy baylanystarymyzdy aita beruding jaqsy jerlerin kóre almay túrmyn», – deydi.
Ázimbay Ghaly osynday mәlimdeme arqyly Qazaqstannyng ishki isterine Reseyding aralasuyna syltau berilip otyrghanyn ekshep aitady. Onyng ýstine kórshiles alyp memleketti esirtki tasymalynan saqtau ýshin Ortalyq Aziyamen aradaghy shekarany jabu bastamasyn syn tezine alady. «Ortalyq Aziyamen shekarany jabu kerek degeni ne?! Qazaqstan Ortalyq Aziyada kóshbasshy memleket boluymen qatar, EQYÚ-gha da tóraghalyq etpek. Búl – biz ýshin ýlken mәsele. Al Reseyding dýniyejýzindegi abyroyy tómen. Reseyding sózin sóilegen son, Belarusiting de bedeli týsti. Dese de, Belarusi orys baspasózin jauyp tastady. Al bireuding óz ishimizden shyghyp, ishten shalghany qolaysyz jaghday ghoy!» – deydi sarapshy. Búl orayda Ázimbay Ghaly andamay sóilegen sayasattanushyny aqylgha shaqyryp: «Keybireuler búl memleketting jana kózqarasy dep oilap qaluy mýmkin. Ortalyq Aziya elderi tarapynan da renish tumasyna kim kepil?! Ol óz kezeginde: «Búl diyrektordyng kózqarasy emes, búl mening jeke, qara basymnyng kózqarasy dep aituy kerek-tin. Búlay aitugha әli de kesh emes», – deydi.
Biz eki kýn boyy Bolat Súltanovtyng da pikirin bilu ýshin qabyldau bólmesi men qalta telefonyna habarlasumen boldyq. Biraq qonyrau baryp túrsa da, sarapshy telefon tútqasyn kótergen joq. Sirә, onsyz da kóp sóz aitylghan siyaqty. Al «Aytylghan sóz – atylghan oq» emes pe?!

Kәmshat TASBOLAT
«Ayqyn» gazeti 23 mamyr 2009 jyl

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1466
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3240
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5379