Tәuba, tәuelsizdik alghaly ALASh arystaryn tanyp biluge zor mýmkindik aldyq. Áytse de, osynau «zor mýmkindigimizdi» býginde tiyimdi paydalana aldyq pa? Kýni keshe «halyq jauy» dep aiyptalghan alashtyqtardyng aqtala bastaghanyna jiyrma jyldyng jýzi boldy. Jiyrma jyl bir adamnyng ómiri ýshin úzyn sonar uaqyt shyghar, al tarih ýshin qas qaghym sәt qana. Osy orayda Alash últshyldaryn qay dengeyde zerttep, zerdeledik degen zandy súraq tuyndaydy. Ghylymy túrghydan alghanda, belgili bir nәtiyjelerge jetkenimizdi moyyndau kerek. Al sayasy túrghydan qaraghanda, Alash arystary ózine layyqty túghyrdan kórine almay túr. Dúrysy, kórsete almay túrmyz.

ÁLIHAN JÁNE TIL

Arada bir ghasyrday uaqyt ótse de, Alash arys­tary kótergen mәselelerding kýn tәr­ti­binen týspeui - barlyghymyzdy qalyng oigha salady. Álihan Bókeyhan arasha týsken qazaq tilining mәseleleri әli kýnge deyin sheshimin tappay otyr. Ári-beriden son, qazaq tili «kense tili» bolmayynsha, óz ornyn ala almaytyny belgili bola bastady. Búl sózding auany biylik tizginin ústaghandar qazaq tiline tolyq moyynsúnbay, is nәtiy­jeli bolmaytynyn anghartady. Kebekbay sheshenning tilimen aitsaq, búlaqtyng basynan túnatynyn bizdegi «búlaq basy» - biylik­ting ózi bilmeydi.

Tәuba, tәuelsizdik alghaly ALASh arystaryn tanyp biluge zor mýmkindik aldyq. Áytse de, osynau «zor mýmkindigimizdi» býginde tiyimdi paydalana aldyq pa? Kýni keshe «halyq jauy» dep aiyptalghan alashtyqtardyng aqtala bastaghanyna jiyrma jyldyng jýzi boldy. Jiyrma jyl bir adamnyng ómiri ýshin úzyn sonar uaqyt shyghar, al tarih ýshin qas qaghym sәt qana. Osy orayda Alash últshyldaryn qay dengeyde zerttep, zerdeledik degen zandy súraq tuyndaydy. Ghylymy túrghydan alghanda, belgili bir nәtiyjelerge jetkenimizdi moyyndau kerek. Al sayasy túrghydan qaraghanda, Alash arystary ózine layyqty túghyrdan kórine almay túr. Dúrysy, kórsete almay túrmyz.

ÁLIHAN JÁNE TIL

Arada bir ghasyrday uaqyt ótse de, Alash arys­tary kótergen mәselelerding kýn tәr­ti­binen týspeui - barlyghymyzdy qalyng oigha salady. Álihan Bókeyhan arasha týsken qazaq tilining mәseleleri әli kýnge deyin sheshimin tappay otyr. Ári-beriden son, qazaq tili «kense tili» bolmayynsha, óz ornyn ala almaytyny belgili bola bastady. Búl sózding auany biylik tizginin ústaghandar qazaq tiline tolyq moyynsúnbay, is nәtiy­jeli bolmaytynyn anghartady. Kebekbay sheshenning tilimen aitsaq, búlaqtyng basynan túnatynyn bizdegi «búlaq basy» - biylik­ting ózi bilmeydi.

Óz zamanynda alashtyqtar baspasóz betterinde qazaq tiline baylanysty ýnemi maqalalar jazyp túrdy. Olardyng ishinde Á.Bókeyhannyng maqalalary eriksiz nazar audartady. Ol: «Qa­zaqtyng qaybir oblysynda ótken saylauda oryssha hat bilmeytin kisi bolys bolmaydy dep, qazaqtyng búrynnan bolys bolyp jýrgen qadirli kisisin joldan qaldyrady», - dey kele: «Qazaq bolysy oryssha hat bil­sin, oryssha hat bilmese, tas­qa týsuge jaramaydy degen zakon búl kýnge deyin joq. Sózin adam tyndamaytyn halyqqa qadirsiz sorly jastar «Men oryssha bilemin!» - dep, bolys bola qaldy», - dep keyistik bildiredi.

Múnday zang patsha ýkimetining zanynda mýlde joq ekenin Álihan Bókeyhan ashyna jazyp, jymysqy sayasattyng astarynan qauiptengen. Biylik basyna últ­tyq sanagha meylinshe kedey jas­tardy otyrghyzyp, qalauyn jýrgize berudi oilaghan patsha ýkimeti últsyzdandyrudy sol kezden bastap ketken-di.

Ahmet aghanyng osy pikiri býgingi kýni de óz manyzyn joyghan joq: bizding biylikting basynda da últtyq sanasy jútandar jortyp jýr. Ol kezde zanda kórsetilmegen talapty jýrgiz­gen patsha jarlyghy emes, sheneunikterding ózi bolatyn. Osynday derekterge nazar audaratyn bolsaq, patshalyq Resey­ding kez kelgen qyzmetkeri qazaqqa ýstemdik jýrgizgenin angharamyz. Ana tilimizding ayasyn taryltugha bilek sybana kirisken patshanyng shovinist sheneu­nikteri bekerden-beker erkin­sin­begeni belgili. Olargha jogharydan «osylay istender» dep búiryq berushiler boldy.

Á.Bókeyhannyng «Músylman siyezi» degen maqalasynda ana tilimizding sol kezdegi auyr hal-aqualyn angharugha bolady. Maqalada: «Kóp talastan keyin siyez ruhany mekeme qaghazy «tatar-týrik» tilimen jazylsyn dedik. Biz qazaq tili zakongha jazylsyn dep qarysa almadyq, býktemede qalatyn bolghan son...» - dey kele, oiyn ary qaray órbitedi: «Jyghylatyn bolghan son, «tý­rik» de­gen­ning ishine kirdik qoy dep toqtadyq», - degen ókinish bil­di­redi.

Atalmysh siyezde ruhany mekeme qaghazy «tatar-týrik» tili bolyp bekitiledi. «Qazaq tili bolsyn» dep Á.Bókeyhan men Jahanshah Dosmúhambetúly qansha talap etse de, úsynysy eskerilmey, býktemede qaluy - til kýresining býginnen bastalmaghanyn anghartady. Alayda múnyng syry auyr әri kýrdeli bolatyn. Sebebi, sol kezding ózinde qazaq tiline dәl býgingidey qarsy shyqqandar bolghanyn atalmysh maqala aighaqtap beredi. Mәselen, Á.Bókeyhan: «Baqytjan aghamyz qazaqta til joq dedi», - dep keyistik bildire túra, Baqytjan Qarataevty «agha» deydi. Búl minez qazaqtyng ýlkendi qúrmet­teytin izettiligin bildirse kerek. Áytse de, qazaqtyng tili joq dep basqa emes, qazaq aitqany óki­nishti. Degenmen búl sóz «qazaqtyng jauy - qazaqtar» degen orynsyz oidy bildirmeydi. Búl - jeke adamnyng jeke oiy.

Abay men Shәkәrimning jәne Mirjaqyp Dulatúlynyng ólen­derin eske ala otyryp, Á.Bókeyhan: «Osylarday aqyny bar, bir jerde tize qosyp otyrghan bes million qazaqtyng tili qalay joq bolady?» - dey kele: «Biz­ding qazaqtyng osy tilin tastap, tatargha mingeskeni adasqandyq bolar, biz, qazaq, tatar tiline shorqaqpyz, tatar tili degen til taghy bireu emes, Kavkaz, Qyrym auy­lyndaghy tatarlardy Qazan tatarymen sóilestirse, birin-biri úgha ma, júrtqa ynghayly boluy ýshin ruhany mekeme qaghazy әr oblysta әr júrttyng óz tilimen jazylsyn dedik Jahanshah ekeu­miz», - dep, tatar tilinen góri, qazaq tilining artyq ekenin emeurinmen bildirip ótedi. Mәselen, Altay men Atyrau nemese Qytay men Mongholiya qazaghy bir-birin erkin týsinedi emes pe? Últy bir bolsa da, tili birneshe últtar kóptep kezdesedi. Birin-biri úghyspau mәselesi tek tatarlargha ghana tәn emes, sonymen qatar dýniyedegi kóptegen últtargha qatysty. Osy jayttardan habardar Á.Bókeyhan ana tilimiz­ding birtútastyghyn menzep otyrsa kerek. Oghan: «Anyq tý­rik zatty halyq tili bizding qazaqta» degen oiy dәlel bola alady.

Alash arystarynyng basym bóligi bilimdi tatar tilinde aldy. Bir sózben aitqanda, ol kezde bolashaq qazaq ziyalylaryna tatar tilining yqpaly basym boldy. Alayda soghan qaramastan, olar býgingi orys tilinde bilim alghandar siyaqty últsyzdanyp ketpey, últshyldyghyn saqtap qalghan bolatyn. Alashtyqtardyng basty ereksheligi - oqu-bilimdi jattan mengere túra, qazaq mýddesine júmys istey bilgendigi dep oilaymyn.

Álihan Bókeyhan tilge baylanysty tolghamyn bylay qorytyndylaydy: «...Týbinde bizding qazaq tili bizben til túqymy bir ózge músylmandy bayytpasa, bir-birimizge qonsy qonbaymyz ghoy. Ghúmyr jýzinde qazaq tili óz bәigesin alar: Abay, Ahmet, Mirjaqyp, Shәkәrim, Targhynnan hәm ózgelerden búl kórinip túr ghoy», - deu arqyly tilimizding keleshegine senim bildiredi.

ÁLIHAN

JÁNE DIN

Qasiyetti Ramazan aiynda joldasym ekeu­miz Alashtyng aduyn­dy aqyny Múhtar Shahanovqa arnayy sәlem bere bardyq. Bizding oraza ústaghanymyzdy bilgennen keyin Múhtar agha: «Sender mynaghan jauap berin­dershi. Dinge bet búryp, namaz oqyghan jastardyng kóbisine últ kerek emes. Nege olar til, últ mәselesine bastary auyrmaydy?» - dep, bizderge tosyn, degenmen oryndy súraq qoydy.

Aqyn aghamyzdyng búl súraghyna naqty jauap beru mýmkin emes edi. Óitkeni elimizde dinge bet búrghan birqatar jastar ghana emes, sonymen qosa keybir aqsaqaldardyng da is-әreketi ýrey tughyzatyn. Birde jasy alpystan asqan aqsaqalgha: «Aytysqa barmadynyz ba?» - degen súraghyma adam tanghalarlyq jauap aldym. Ol kisining payymdauynsha, aityskerler ótirik aitady jәne sonymen qoymay, halyqty adastyrady eken. Qysqasy, namaz oqyp, Alladan basqany oilamau kerek degen sóz aitty.

«Elimizde týrli sektalardyng emin-erkin júmys jasap jatqany - din turaly zanymyzdyng әlsizdiginen», - deydi últ ziyalylary. Olardy jiystyryp qoyyp, ózimizding ata dinimizdegi kelen­siz­dikterge qysqasha kóz jýgir­tip ótsek.

Jastardyng islam dinine búrylyp, namaz oqyghanyn jaqsylyqqa joryp jýrmiz. Áytse de, kóbisining synarjaq kózqa­ras­ty boylaryna sinirip jatqany turaly jaq ashpaymyz. Aqiy­qa­tyna keler bolsaq, islam di­nin­­de jýzdegen, tipti myndaghan pikir qayshylyqtary tuyndap otyr. Solardyng «nebәri» altauyn jan-jaqty tarazylap óte­yin.

Birinshisi - qazaq qyzynyng qara hidjabqa oranuy. Bir qaraghanda, mening búl pikirim baz-bireu­lerge únamauy mýmkin. Áyt­­se de, jәudiregen qara kóz әpke-qaryndastarymyzdyng «qa­ra jamyluy», qazaq kózqarasymen qarasaq, tym oghash. Búl pi­kirge qarsy әldebireuler: «Hidjab kii ashyq-shashyq jýr­gen­nen jaqsy ghoy», - deui bek mým­kin. Joghary oqu oryndarynda jәne basqa da qoghamdyq oryndarda hidjab kiygen qyzdy mýiizdep, jartylay jalanash sanyn jaltyratyp jýrgenderge últtyq kiyim kiygendey qaraytyndar barshylyq.

Búl arada eki jaqty da aqtap alugha bolmaydy. Hidjab kiygen keybir qyzdarymyz últtyq merekelerimizge múryn shýiire qaraydy. Mәselen, úlystyng úly kýni Nauryz merekesin qomsynyp, islam dinindegi Qúrban jәne Oraza ait merekelerinen bas­qany elemeuge tyrysady. Bir namaz oqushy jigit aghasy: «Qa­zaq dindi ózgeler siyaqty qy­lysh­pen emes, jýregimen qabyl­daghan. Sondyqtan arabtardyng yqpaly az boldy. Al hidjab kiyip jýrgen últtar dindi kýshpen moyyndaghan», - degen edi. Me­nin­­she, osy pikir kónilge qonymdy siyaqty. Qazaq ejelden әiel zatyna hidjab emes, kiymeshek kiygizgen. IYә, әrbir әiel zaty ózi­ning qazaq ekenin úmytyp ketpeytindey kiyingeni jón.

Ekinshiden, jastar arasynda ózining qazaq bolghanyna arlanyp, arab bolmaghanyna ókinetinder boy kórsetude. Olardyng aituynsha, qazaq yrym-tyiymgha tym sengish eken. Arabtardyng ja­hiyl­dik zamanda qyzdaryn tiri­dey jerge kómgeni belgili. Ol kezde býgingi qazaqtyng týp atasy - týrkiler qyzdaryn jerge tiridey kómdi me? Joq. Kerisin­she, әiel zatyna qúrmetpen qarady. Mәselen, týrki saharasynda әiel zorlaghan erkek esh oilanbastan ólim jazasyna kesiletin bolghan. Osy zanymyzdy Qytay halqy ózine ýlgi tútqanyn tarihy derekter rastaydy.

Ýshinshiden, keybir «dinshil­der» jana týsken kelinning betin ashugha qarsy. Olar «adamgha tәu etuge bolmaydy» degen oidy algha tartady. Qazaq bir-birine izet­pen qaraghan. Jana týsken kelin adamgha jalbarynbay, tek sәlem jasaytynyn olar úghynbasa kerek. Bet ashugha qarsylyq óz missiyasyn birtin-birtin oryndap keledi. Jaqynda shanyraq kó­ter­gen bir jigit kelinshegining betin ashtyrmady. Neke zanynda әr últtyng ózine tәn erek­shelikteri bolady. Betashardy solardyng biri dep úqqan jón.

Tórtinshiden, meshitte taltayyp nemese eki qolyn keude­sine (әieldershe) qoyyp namaz oqiy­tyn jastardy bayqaghan shygharsyz. Olardyng týsindirui boyynsha, iyq pen ayaqtyng arasy birdey boluy kerek. Ózderinizge belgili, Astanada nemese elimiz­degi basqa da qalalarda júma namazy kýni meshitke adam syimaydy. Osynyng saldarynan músylmandardyng kóbisi suyq kýnde dalada namaz oqugha mәj­býr. Al әr adam taltayyp namaz oqy beretin bolsa, meshit ishine әdettegiden az adam minәjat etetini belgili. Múndayda ózderi mensinbeytin qazaq: «Kónil syisa, bәri syyady» dep adamshylyq tanytushy edi. Ári-beriden son, óziniz qúrmetteytin ata-ananyz nemese basqa da syily adamdardyng aldynda taltayyp túrmaysyz ghoy. Ol azamattyq etikagha da jat. Jaratushy Alla taghala aldynda taltayyp túru degendi óziniz tarazylay beriniz.

Besinshiden, keybireulerding aituynsha, músylman emes kәpirlerdi óltirse «týk te kýnә emes» eken. «Negizgi diny maghlúmattar» degen kitaptan islam dinin jete mengergen músylman kómekshisine qoy soydyryp: «Etting bir bóligin kórshilerime tarat, aldymen músylman emes­terinen basta», - degenin oqyp edim. Sonda әlgining músylman emesterdi óltirmek týgil, olargha qúrmet kórsetip túrghanyn bayqaysyn. Al jastar jaghy shala-sharpy mengergen ilimining azdyghyn eskermey, uaghyz aitugha әues.

Altynshydan, erkekter men әielderdi oqshaulau. Namaz oqyp jýrgen jigit qyzgha qarasa, imany әlsireydi eken. Qyzgha bir qaraghannan-aq imany júr­day bolatyn bolsa, onyng basqalardan aiyrmashylyghy qaysy? Qazaqtyng búrynghy ómir salty, tynys-tirshiligine kóz jýgir­tetin bolsaq, qyz ben jigitti alshaqtatpaghanyn bayqaymyz. Mәselen, altybaqan tebu, aq­sýiek oinau - bile bilgenge qyz ben jigitti tanystyrugha baghyttalghan birden-bir jol.

Qazaq qoghamynyng diny ahualyndaghy «әttegen-aylargha» nazar audara beretin bolsaq, mysaldar kóptep kezdesedi. Osy orayda Álihan Bókeyhan qanday kózqarasta bolghan degen zandy súraq tuyndauy mýmkin.

Álihannyng qyz ben jigitting qarym-qatynasy turaly aitqan sózine nazar audarsaq, erler men әielderdi alshaqtatpaghanyn angharamyz. Mәselen, ol: «Baqytsyz Jamaldy» oqyghangha belgili, Ghaly men Jamal jasyryn qosylghan. Sharighat jolynda múnyng ekeuine de jýz tayaqtan dýre bar dey kele, oiyn bylay sabaqtaydy: «Jigitpen oinadyng dep, qazaq qyzyna dýre sala ma? Jigit pen qyzdyng oinaghany qazaq rәsiminde kýnә ma?» - dep, oryndy súraq qoyady. Á.Bókeyhannyng tilinde aitylghan «jigit pen qyzdyng oinaghanyn» basqasha týsinbeu qajet. Avtor búl jerde shynayy mahabbatqa, yaghny eki ghashyqtyng qosyluyna tilek­shi bolyp otyr. Qazaq qyzynyng teris qylyqqa salynuyn Á.Bó­keyhan qosh kórmese kerek.

Óz maqalasynda Álihan Bókeyhan: «Sharighat úrynyng qolyn kesip tasta depti. Qay qazaq úrynyng qolyn kesip alyp tastamaq? Búl úrynyng qolyn bizderge kim kestirmek? Úrynyng qolyn kesse, múnan qazaqqa qansha baqyt shyqpaq?» dep oily saual tastaydy. Qazaq dalasynda abaqty bolmaghany mәlim. Elde tentektik tanytqandargha aiyppúl salyp, qylmysyna qaray jaza búiyrghan. Ghalymdar jazany neghúrlym qatandatqan sayyn, qylmys soghúrlym órshelene týsetinin aityp jýr. Á.Bókeyhan qoldy kesip tastaudy auyr jaza dep, óz narazylyghyn bildirip túr.

Á.Bókeyhan qazaq tynys-tirshiliginen dindi bóle jara qaramaghan. Áytse de, qazaq jo­ly­ men din jolyn salystyra kele, keyde últtyq mýddeni bәrinen joghary qoyghan. Búl «Á.Bókeyhan dinsiz bolghan» degen sózge erik bermese kerek. Mәselen, ózderin «dinshilmin» dep jýrgen sabazdar qay ayattyng qay sýrede jazylghanyn biler me eken? Al Á.Bókeyhan óz maqalasynda әr ayattyng qay sýrede aitylghanyn jalpylama emes, naq­tylap atap ótken.

Jana derekterge nazar audaratyn bolsaq, Qara teniz jaghasynda Álihan Bókeyhan qajygha bara jatqan Tóleubay aqsaqal­gha: «Jat júrttyng beysharalarynan búryn, әueli qazaqtyng qalyng jarly-jaqybaylaryn toydyrmadynyz ba?!» - dep reni­sh bildiripti. Qajylyqqa barghannan góri, qalyng qazaqty toydyrghandy qosh kórgen Álihan oiy, qay jaghynan alsaq ta, oryndy. Sebebi, últyng taryghyp jatqanda esh oilanbastan qajylyqqa baru degendi óziniz tarazylay beriniz...

Islam turaly tosyn oilaryn Álihan óz janynan shyghar­ghan joq. Onyng osy pikirde boluy - Abay salyp ketken jәdiyt­tik baghytty jan-jaqty menger­gendiginen. Alashtyqtar Abay Qúnanbayúlyna qarap boy týzegenin kózi qaraqty oqyrman bilse kerek. Ol turaly Túrsyn Júrtbay: «Qadymdyq jәne jәdittik baghytqa ymyrasyz jiktelgen músylman qauymynyng Abay atap ótken «naqyly ókilderi» Á.Bókeyhannyng búl pikirin barynsha teris týsinip, ony: «Kәfirding kәfiri, dinsiz­derding dinsizi! Músylmandar! Oghan jolamandar! Artynan ermender! Itting ýrgenine aspandaghy aidyng núry ketpes!» - dep, «Ygh­lamnama» jariyalady», - deydi «Úranym - Alash» әfsanasy kitabynda. Ata dinimizde ol tipti músylman bolmasa da, «Kә­fir» dep aiyptau auyr kýnәlardyng biri sanalady. Qadymdyq, yaghny eskishil kózqarastaghylardyng shetten shyghuy (kәfir deui) olardyng islam dininen sauatsyz ekenin aighaqtamay ma?

Álihan Bókeyhannyn: «Biz shyghystyng sәldesimen, sarttyng ala shapanymen, moldanyng mәsisimen órkeniyetting tabaldyryghyn attay almaymyz. Din isi memleketten bólingen, últtyq-demokratiyalyq qoghamdy qúrugha úmtyluymyz kerek», - deui Múhammed payghambardyng hadiy­sindegi: «Zamanmen qosa damyndar», - degen ósiyetimen ýndesedi. Al «Din isi memleketten bólin­gen...» degen sózine keletin bolsaq, búl jerde Álihan Bókeyhan býgingidey kópdindilikti kóksemegen. Mәselen, alashtyng birtú­tas últtyq iydeyasy bes týrli tújyrymgha negizdelgen bolatyn. Sonyng tórtinshi tújyrymdamasynda: «Qazaq memleke­tinde memleket qúraushy últtyng til, din, dil ýstemdigi boluy kerek» dep qadap aitqan. Al qazaq últynyng negizgi dini búryn da, qazir de, Alla qalasa bolashaqta da islam dini bolatyny belgili. «Din ýstemdigi» degendi iys­­lam dinining ýstemdigi dep týsingen jón.

Baba qazaq: «Altau ala bolsa - auyzdaghy ketedi, tórteu tý­gel bolsa - tóbedegi keledi» de­gen maqaldy jii tilge tiyek etedi. Jogharyda keltirilgen alty mysal bolashaqta alty alashtyng alauyzdyghyn tudyra ma degen qauip bar. Óitkeni últtyq ereksheligimizdi eskermey, uaghyz taratyp jýrgender - últqa tanymal azamattar. Halyq olargha senedi, qauiptenbey, aitqanyn aitqanynday qabyldap jatyr.

Qoryta kelgende, әr qazaq ózining dinde adasqannyn sezse, әueli Á.Bókeyhan taghylymyna jýgingeni jón. Sebebi, Álihan taghylymy әueli últshyl, sonan song dinshil boludy ýndeydi.

Serik JOLDASBAY,

altyalash@mail.ru

«Obshestvennaya pozisiya»

(proekt «DAT» № 16 (53) ot 21 aprelya 2010 g.