Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 7345 0 pikir 23 Sәuir, 2010 saghat 04:57

«Qazaqtyng jauy...» kim? (Jalghasy)

Qazaqtyng jauy, arygha barmayyq, bergi bir zamandarda, qalmaq bolghan. Odan búryn jәne keyin - ózbek. Sony - qyrghyz, shýrshit. Aqyry eng myqtysy orys bolyp shyqty. Sovettik әdebiyet tilimen mipazdasaq, halyqtardyng ózi emes, biyleushi taby, basqynshy memlekettik qúrylymy, t.t. Biraq eshbir biyleushi basqa jaqtan әsker әkelmegen, sol, ókimindegi halqynan jasaqtaghan. Qyrylsa, sol halqy qyrylyp, jeniske jetse, sol halqy iygiligin kórgen. Bar tarihta, barlyq uaqytta solay. Aghylshyndar men fransuzdar ózining úzaq ghúmyrynyng belgili bir kezeninde ghana jýz jyldan astam soghysty. Arabtar men romeyler - bes jýz, әlde jeti jýz jyl... Songhy, HH ghasyrda - jappay qyrqysqan dýnie jýzilik soghystar. Eng ýlken jau - nemis bolypty-mys. Oilap túrsanyz, osynyng bәri, tipti, jaulyq jýz jylgha sozylsa da, ótkinshi qúbylys eken. Aghylshynnyng ilkidegi bir úly qayratkeri aitty degen lepes: «Úly Britaniyanyng mәngilik jauy da joq, mәngilik dosy da joq, mәngilik mýddesi ghana bar!». Búl - derbes tu kóterip bekigen barlyq elge, qanday jaghdayda otyrsa da, ýlkendi-kishili barlyq últqa qatysty sóz. Áne, Europa júrtshylyghy kýni keshe ghana ekige bólinip jaulasyp, ot pen týtinge oranyp, birining qanyn biri dariya qylyp aghyzdy, al býgin birtútas ekonomikalyq qana emes, eshqanday shekarasyz, tuystas, yqpaldas, tileules tatulyqta kýn keship jatyr.

Qazaqtyng jauy, arygha barmayyq, bergi bir zamandarda, qalmaq bolghan. Odan búryn jәne keyin - ózbek. Sony - qyrghyz, shýrshit. Aqyry eng myqtysy orys bolyp shyqty. Sovettik әdebiyet tilimen mipazdasaq, halyqtardyng ózi emes, biyleushi taby, basqynshy memlekettik qúrylymy, t.t. Biraq eshbir biyleushi basqa jaqtan әsker әkelmegen, sol, ókimindegi halqynan jasaqtaghan. Qyrylsa, sol halqy qyrylyp, jeniske jetse, sol halqy iygiligin kórgen. Bar tarihta, barlyq uaqytta solay. Aghylshyndar men fransuzdar ózining úzaq ghúmyrynyng belgili bir kezeninde ghana jýz jyldan astam soghysty. Arabtar men romeyler - bes jýz, әlde jeti jýz jyl... Songhy, HH ghasyrda - jappay qyrqysqan dýnie jýzilik soghystar. Eng ýlken jau - nemis bolypty-mys. Oilap túrsanyz, osynyng bәri, tipti, jaulyq jýz jylgha sozylsa da, ótkinshi qúbylys eken. Aghylshynnyng ilkidegi bir úly qayratkeri aitty degen lepes: «Úly Britaniyanyng mәngilik jauy da joq, mәngilik dosy da joq, mәngilik mýddesi ghana bar!». Búl - derbes tu kóterip bekigen barlyq elge, qanday jaghdayda otyrsa da, ýlkendi-kishili barlyq últqa qatysty sóz. Áne, Europa júrtshylyghy kýni keshe ghana ekige bólinip jaulasyp, ot pen týtinge oranyp, birining qanyn biri dariya qylyp aghyzdy, al býgin birtútas ekonomikalyq qana emes, eshqanday shekarasyz, tuystas, yqpaldas, tileules tatulyqta kýn keship jatyr. Syrttan ton piship qalay aitsanyz da, ótkendegi alalyq ta, býgingi birlik te ainymas últtyq mýddeden tuyndaghan. Osy túrghydan alghanda, býgingi bizge orys jau ma, ózbek jat pa? Jau emes, jat emes. Últtyq múrattan tuyndaghan aiyrym maqsattar boluy mýmkin. Mýmkin emes, anyq bar. Qaytkende de, pәlen júrt - jau dep úran kótere almaysyz. Biraq Reseydegi, qyzyldan qonyrgha ainalghan imperiyalyq shovinizm tuyn kóterushiler keshe ghana sovettik bolghan qapqaz túrpatty kisilerdi, syrttan oqugha, júmysqa kelgen qara óndilerdi, jalpy aziat, qonyr halyqty týgel jpu dep jariyalady. Ayaq astynan payda bolghan qúbylys emes, búryn jasyryn ghana jýrgizilgen, endi syrtqa jaryp shyqqan bayaghy sovettik fashizmning әdepki kórinisi ghana. Zang da, zaman da ózimdiki, kýsh te mende degen senim. Al sorly qazaqta qanday senim, qanday kýsh bar? Sovetten qalghan, qaybir isten de әldekimning astyrtyn jaulyghyn izdeytin soqyr sana ghana. Sonda endigi jauyng kim bolmaq? Reseydegi myqtylar siyaqty, bizdegi bar pәle - anau júrttyn, mynau júrttyng kesiri dep belsenip shyghugha shama joq. Al әldenening qiyspay, әldenening býlinip jatqany ras. Endeshe... bәrine jazyqty - qazaqtyng ózi. Jay ghana jazyqty emes, jau! Sóitip, kókten týsken tәuelsizdikke bir jyl tolmay jatyp, jalyndy úran kóterildi: «Qazaqtyng jauy - qazaq!»

Men últtyng tamyryna balta shabatyn, úrpaqty azdyratyn búl jәdigóy úrandy syrttaghy bireu qalyptady, múnyng astarynda anau bar, mynau bar dep bas auyrtpaymyn. Eshqaydan kelgen joq, óz ishimizden, qazaqtan shyqty jәne eshqanday maqsatty zúlymdyghy joq. Paryqsyz esalandyq qana bar. Misyz, irigen auyzdan әldeqalay shyqqan shirigen, sasyq sóz. Últsyzdyq kórinisi ghana. Osyghan oray, az-maz últtyq sanasy bar qazaq týgel jiyrense kerek edi. Olay bolmady. Pәrmendi, jappay úrangha ainaldy.

Búl tarapta últtyq tilin ghana emes, ruhany qazynasyn da qorghaugha tiyis, eldik sana ýshin kýrespek «Ana tili» gazeti (bas redaktory Jarylqap Beysenbaev, orynbasar redaktory Baqyt Sarbalaev, keyinirek Marat Qabanbaev) airyqsha belsendilik tanytty. Jana úrpaqty jana qalyptaugha tiyis «Jas alash» (bas redaktorlary Uәlihan Qalijan, Núrtóre Jýsip) on myndaghan taralymymen býkil dalany dabyldatty. Sahnagha shyqqan әrtis jattandy rólinen tys sóz arasynda «Qazaqtyng jauy - qazaq!» dep úrandaytyn boldy. Eng ayaghy, mektep múghalimderine arnalghan tәrbiye-әdistemelik «Qazaq tili men әdebiyeti» jurnaly (bas redaktory Zeynebek Shildebaev) «Qazaqtyng jauy - qazaq» degen arnayy taqyrypta sabaq ótkizuge baghdar berdi. Aqyry, «Qazaqtyn  jauy - qazaq!» degen keseldi úran kýndelikti gazet, ailyq jurnal betinen, aptalyq teatr sahnasynan ozyp, halyq arasy keninen tarady. Talassyz aksioma retinde qabyldanyp, auyzeki mәtelge, әdepki qaghidagha ainaldy. Áldenege keyigen qazaq atauly «Qazaqtyn  jauy - qazaq!» dep sóileytin boldy. Últymyzdy birjola azyp-tozugha bastaytyn búl júqpaly lepes әsirese,  90-jyldardyng orta sheninde airyqsha pәrmendi estildi.Qazir búrynghymen salystyrghanda sәl-pәl bәsen. Biraq búl - aldamshy ghana kórinis. Sýiekke sinip, talassyz shyndyq retinde qabyldanghan naqyl, sondyqtan, qalay jәne qansha aitylsa da, qúlaqqa búrynghyday tosang estilmeydi. Mine, jetken jerimiz!

Bayaghyda, zamannyng tar kezinde, ómirden qajyghan, dýniyeden týnilgen kolhozshy qazaq arbagha jekken ógizi jýrmese de, búzauy ashtan ólgen jalghyz siyrynan sýt shyqpasa da, eng ayaghy, oshaqtaghy oty byqsysa da qúdaydy qarghaytyn: senim ghana emes, qarsylyqtan tughan sharasyz beypildik. Qazir, dәl osy kinәli dep biletindey, eshkim de qúdaygha senbeydi. Sondyqtan әr qazaqtyn, baqytsyz demeyik, sәtsiz demeyik, órge baspay jatqan (men nege keshegi әne bir aram partokrat siyaqty әkim emespin nemese tanys, beytanys әldebir jebir, alayaq siyaqty millioner bolmay qaldym degen tәrizdi) syrqat oi, kýiki isine bar qazaq kinәli eken. Sol qazaqtyng óz tilimen syrlap aitsaq, ózining soryn, ózining zoryn, kórshining baylyghyn, kóshening laylyghyn, bazardyng narqyn, zamannyng qalpyn - bir sózben qayyrghanda, jalghannyng bar tauqymetin qazaqtan kóredi. «Qazaqtyn  jauy - qazaq!» -

deydi qúnsyz sorly!..

«Qazaqtyn  jauy - qazaq!» Jer-dýnie jaratylyp, ru, taypa, úlys degen әrqily sypattaghy derbes qauymdar qalyptasqannan beri eshbir halyqtyng oiyna kirip, týsinen shyqpaghan ghalamat janalyq. Ras, Batysta «Adam - adamgha qasqyr» degen kep bar eken, «burjuaziyalyq moralbdyng kórinisi» dep úghyndyrghan bizge sovetter zamanynda. Mýmkin, Batysta ghana emes, barlyq jerde әli kýnge aitylyp jatuy. Adam - adamgha qasqyr... «Aghylshyn - aghylshyngha qasqyr», «Fransuz - fransuzgha qasqyr», «Ispan - ispangha qasqyr...» dep aitylmasa kerek. Búl jerde sóz - últtyq sypat emes, jalpy adamzat boyyndaghy ózimshil, jaramsyz minez turaly. Bizding әlgi, «shynayy әri naqty » mysalymyzgha kelsek, «Aghylshynnyng jauy - aghylshyn!» dep kim ónmendepti? «Fransuzdyng jauy - fransuz!» dep kim attandapty? Kýni keshe ghana nemis eki bólinip otyrdy, sol zaman tilimen aitsaq, kapitaldy Federaldy Germaniya jәne sosialistik Demokratiyalyq Germaniya. Biri NATO qúramynda, biri Varshava paktisi jaghynda. Temir torly shekara, bir Berlinning ózi ekige bólinip, eki taraptaghy әskerding sansyz tankteri zenbirekterin týiistirip, qarama-qarsy arbasqan kezderi bolghan. Soghys órti tútana qalsa, eki jaqtyng da ottyghynyng úshynda túrghan eki nemis birin-biri óltiretin edi. Mine, sol kezde qay nemis: «Nemisting jauy - nemis!» dep úran kóteripti. Vietnam júrty ekige bólindi: Soltýstik - sosialistik, Ontýstik - kapitalistik (nemese sol baghdardaghy). Neshe jyl boyy qyrghyn boldy. Eki jaqtyng esebinde tu syrtyndaghy amerikandar men qytaylar ghana soghysqan joq, vietnamgha vietnam oq atty, birin-biri ayausyz tópeledi. Sonda «Vietnamnyng jauy - vietnam!» degen úran kóterildi dep estigen bar ma? Endi Qiyr Shyghystaghy korey halqyn alsaq, olar da Ontýstik, Soltýstik; 50-jyldardyng bas kezinde qalay qyrqysty, kýni býginge deyin irgesi aulaq, biraq «Koreyding jauy - korey!» degen úrandy tauyp berinder maghan. Joq! Qoghamdyq qúrylys desti, ókimet desti, biyleushi partiya desti, biraq ózara soghysyp jatqan kezding ózinde halyq atyn bylghamady. Óitkeni, qanday jaghdayda túrsa da, olardyng últtyq sanasy joghary edi, qanday qiyn kepke týsse de, bolashaghynan ýmiti zor edi.

Al biz... sana da, bolashaq ta joq bolghany ma?

El aman, júrt tynyshta  «Qazaqtyn  jauy - qazaq!» degen bylghanysh lepesti últtyq úrangha ainaldyrdyq.

Men әuel bastan-aq tiksinip, әri tanyrqap, osy bir keseldi sózding týp-tórkinin, qaydan shyqqanyn andaugha tyrystym. Paryqsyz qúldyq sanadan basqa eshbir sebep tappap edim. Aqyry...әldebir maqaladan naqty silteme úshyrasty. Abay aitypty! Qazir Abay da, Múhtar da kóp, bilgiri de, búralqysy da bar, sonyng bireui shyghar deyin desen, atap kórsetken: Abay, kәdimgi aqyn Abay, bayaghy Qúnanbaydyn, keyingi Múhannyng Abayy.  Astapyralla! Abaydy tәp-tәuir biletin siyaqty edik, múnday lepes týsimizge kirmegen. Jansaq aitty dep oiladyq. Bir kýni taghy bir bilgirding maqalasynan taghy da sopang etip shygha kelgeni, «Abay bilip aitqan ghoy , «Qazaqtyn  jauy - qazaq!» - dep . Shynynda da, qazaqtyng jauy - qazaq!» Búl qúday atqanda Abaygha, úly Abaygha silteme jasapty. Apyr-ay, ә, atam aljasty ma, men adastym ba, әitkenmen, eki tomdy әri tónkerip, beri tónkerip, múnday súryqsyz sóz úshyrata almadyq. Endi bir kýni, osy taqauda ghana taghy da, osymen jýz mynynshy mәrte: «Qazaqtyn  jauy - qazaq! Qazaqtyn  jauy - qazaq!! Qazaqtyn  jauy - qazaq!!! Abay bilip aitqan ghoy, shynynda da, «Qazaqtyn  jauy - qazaq!!!» Ua, qúday atsyn! Kim aitsa da, osy sózdi qaytalaghan silimtikti! Biraq amal joq, qansha kóp bilsek te, júrttan súrau salmasqa bolmady. Qay Abay? Qay jerde, qashan aitypty? Shynynda da, kópting bilimi - kól eken. Gazet oqyghysh әldebir aqsaqal tuysqanym aitty: «Bir maqaladan kórdim, «Ekinshi sóz» depti, biraq onda múnday lepes joq» - dedi. Sugha ketken tal qarmaydy, ýige kele sala qolyma aldym: Abay, Ekinshi tom, Ghaqiliyalar, Ekinshi sóz...» Biraq basqa sózder. Áriyne, basqasha lepes. Qara sózde ghana emes, ólen, tolghauda da. Yaghni, birinshi tom.

Kemenger atamyz qazaqtyng ótkenin bayyptap, býginin baghamday kele, tughan halqynyng «ókimet, zorlyq» astynda «júrttyqtan ketip bara jatqanyna» qamyghady. «Búrynghy ata-babalarymyzdyn... búl zamandaghydan artyq minezi», úlystyq úiytqysy - aghayyn arasyndaghy birlik, tatulyq, júrttyng óz ortasynan shyqqan «el basy, top basy» kisilerding aqyl, biyligimen jýru jәne ortaq iske jappay «jan salysatyn namysqorlyq», býgingi bizding tilge kóshirsek, úiymshyldyq, últtyq namys siyaqty qasiyetter bolghandyghyn aita kele, zamandastarynyng kýiki tirligine qynjylady. Kópshilik qauym jamanshylyqqa ýiir bolyp bara jatyr deydi. Múnyng eng basty sebebi - júrttyq, yaghny úlystyq sanadan aiyrylu. Mal jinaudan basqa qam-qareketting joqtyghy, ghylymnan, ónerden kendelik, talapsyzdyq, ózimen-ózi ghana qalghan túiyqsyzdyq. Osy jaman әdet, minezding barlyghy qazaqtyng óz arasynda kórinis tauyp jatyr. Árbir mal izdegen - malym búdan da kóp bolsa deydi, әrbir kedey - men siyaqty anau da kedey bolsa eken deydi, birine-biri dostyq oilamaydy, birining tileuin biri tilemeydi, aqyry, ishtegi teris pighyl syrtqa shyghyp, birine-biri qastyq oilaytyn boldy, «bәri de qazaq qaryndastyng ortasynda» bolghandyqtan, qazaq - qazaqty jau sanay bastady deydi. (Ýshinshi, Jiyrma altynshy, Otyz toghyzynshy, Qyryq ekinshi jәne basqa sózder, ólender). Sondyqtan da «Malyndy jaugha, basyndy daugha, Qor qylma, qorgha, tatulas», - deydi. «Birindi qazaq, birindi dos - Kórmeseng isting bәri bos!», «Talasyp bosqa, jau bolyp dosqa, Qor bolyp qúryp barasyn... Ókiren uaqytyng boldy ghoy!» - dep  nasihat aitady. Teris joldan tyiyl. «Adamzattyng bәrin sýi, bauyrym dep...» Óitkeni: «Adam balasyna adam balasynyng bәri - dos. Ne ýshin desen, dýniyede jýrgende - tuysyn, ósuin, tonyn, ashyghuyn, qayghyn, qazan, dene bitimin, shyqqan jerin, barmaq jering - bәri birdey, ahiyretke qaray - óluin, kórge kiruin, shiruin, mahsharda súraluyng - bәri birdey, eki dýniyening qayghysyna, pәlesine qaupin, eki dýniyening jaqsylyghyna rahatyng - bәri birdey eken». Tek qazaq qana emes, tek músylman qauymy ghana emes, jalpy Adam-Ata úlyna qatysty úlaghatty sóz.

Abaydyn: «Ózi shoshqa ózgeni it dep oilar» degeni bar. Ózining syrqat sanadan shyqqan keseldi pikirin kemengerge telimek bolghan maqúlyqtargha basqa ne aitugha bolady!

Jә, kerek deseniz, sózin búrmalau túrypty, ózin de san saqqa jýgirtip, orynsyzdan ilip-shalyp, qisynsyzdan kemsituge tyrysatyn nekester de bar eken... Qazaq halqynyng aqyl-oyy, iman-parasaty, últtyq beynesining eng jarqyn әri tolymdy kórinisi bolyp tabylatyn, әlemdik dengeydegi kemenger Abay turasynda jeniltek lepes, jalaly ósek aitudyng ózi jәne onyng jalpaq júrt tarapynan eshqanday renish, keyis tudyrmauy - qazirgi qazaqtyng últtyq sanasy, adamdyq namysy qanshalyq qúldyrap ketkendigin kórsetetinasa qauipti sipat.

Dese de, sóz basyndaghy saualgha qaytyp oralayyq. Qazaqta jau bar ma, bolsa kim? Súraqtyng qoyylysynyng ózi qate. Miyghúla sorlylardyng «Qazaqtyn  jauy - qazaq!» degen keseldi qaghidasynan shyqty ghoy. Qazaq emes eken. Endeshe... Qalmaqtyng da, qalghanynyng da dәuiri ótken. Qazir basqa zaman dedik. Qazaqtyn  jauy - ótkende zorlyq jasaghan, býginde iyektep otyrghan oryn emes. Qyrjiyp jýrgen qyrghyz, qojandap túrghan ózbek te emes. Ishtegi júrttar da, syrttaghy kórshiler de jaulyqtan tys. Áriyne, el bolghan song qauip, qater bolady. Ol - jalpygha ortaq qúbylys. Ol qauipting de sipaty әrqily. Týptep kelgende, eshbir halyq eshbir halyqqa jau emes. Dos bolu, yntymaqtas bolu - sol eki júrttyn, alys-jaqyn basqa júrttardyng parasat, sayasatyna baylanysty.

Áytkenmen, býgingi әlemde bolyp jatqan san qily oqighalardy andap qarasanyz, atauly jauy (jaulary) joq memleket kemde-kem siyaqty. Mәselen, Amerika Qúrama Shtattarynyng aituynsha - músylman terrorizmi. Músylman júrttarynyng aituynsha - sol Amerikanyng ózi bastaghan memlekettik terrorizm. Reseydin, Reseyding emes, Putinning aituynsha, elding jauy - cheshen banditteri, al cheshenderdin, yaghny Mashadov pen Basaevting aituynsha, býkil Ichkeriyanyng shyn jauy - býgingi Resey ókimeti.Osylay kete beredi. Ár elding ashyq aitatyn nemese oida túrghan bir, iә birneshe jauy bar siyaqty. Demek, qazaqta da jau bar.

Qazaqta jau bar. Quatty, qaterli dau. Kýn ozghan sayyn kýsh alyp, tamyryn terenge jayyp barady. Aqyry týpke jetse, sol ghana jetedi.

Ol qanday jau? Kim? Kim emes, ne? Býgingi qazaqtyng jalghyz-aq jauy bar. Ol - últtyq sananyng kemdigi. Ózin-ózi qor tútu, ózin-ózi kemsitu, ózine tiyesili sybaghagha úmtylmau. Bir sózben aitqanda - últsyzdyq!

Ayttyq, el bolghan song әrneden qauip bar, әrneden qater bar. Onyng bәri - әdepki, tabighy jaghday. Múnday kiltipan tәuelsizdik tuyn jana kótergen bizding ghana emes, kez kelgen ornyqty, quatty elding basynda boluy yqtimal . Al bizdegi jaghday - mýlde shetin qúbylys. Irgeli orys pen ejelgi aghylshyn týgili, kýni keshege deyin taghdyrlas bolghan kórshi, qandas aghayyn ózbek pen qyrghyz, týrkmen men әzirbayjannyng ózi últsyzdyq dertinen aulaq. Áli kýnge kiriptar ahualdan kete almay otyrghan tatardyng keudesi qanday!  Tek biz ghana... ózimizge-ózimiz jau tauyp otyrmyz. Últsyzdyq degen.

Qaytalap aitayyq, qazaqtyng jauy - últsyzdyq! Býginde basymyzda túrghan bar kesel, ertengi túman men kýmәn - týp-týgel osy últsyzdyq dertining zardaby.

 

(Jalghasy bar)

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1465
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3238
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5377