Qayda barsam ýsh shal

Qayda barsam aldymnan ýsh shal shyghady. Týksiygen, kýpsiygen, jauqabaq, úzynmúrt, kýrek saqal, aq sәlde, qarqara bórik, aiyr qalpaq. Siam egizderi, joq, orystyng troisasy siyaqty birinen-biri airylmaydy. Qatar túrghan ýsh suret. Qoldan salynyp kóbeytilgen. Oidan shygharylyp, simvol, rәmizge ainalghan. Nening túspaly, nening rәmizi? Búl ýsh shal qaydan kelgen, kim? Alghashqysy - Tóle bi, Úly Jýz, ekinshisi - Qazybek bi, Orta Jýz, songhysy - Áyteke bi, Kishi Jýz, Yaghni, ýsh shal - Ýsh Jýzdin, demek býkil qazaqtyng birligining kórinisi eken. Jay ghana suret emes, nasihat. Kerek deseniz, býgingi últtyq iydeologiya.

Qayda barsam ýsh shal

Qayda barsam aldymnan ýsh shal shyghady. Týksiygen, kýpsiygen, jauqabaq, úzynmúrt, kýrek saqal, aq sәlde, qarqara bórik, aiyr qalpaq. Siam egizderi, joq, orystyng troisasy siyaqty birinen-biri airylmaydy. Qatar túrghan ýsh suret. Qoldan salynyp kóbeytilgen. Oidan shygharylyp, simvol, rәmizge ainalghan. Nening túspaly, nening rәmizi? Búl ýsh shal qaydan kelgen, kim? Alghashqysy - Tóle bi, Úly Jýz, ekinshisi - Qazybek bi, Orta Jýz, songhysy - Áyteke bi, Kishi Jýz, Yaghni, ýsh shal - Ýsh Jýzdin, demek býkil qazaqtyng birligining kórinisi eken. Jay ghana suret emes, nasihat. Kerek deseniz, býgingi últtyq iydeologiya.

Óte soraqy jaghday. Soraqy bolatyny - qazaq ýsh bólik emes, birtútas halyq. Yaghni, halyqtyng birliginin, últtyq, memlekettik sypatynyn, ótken tarihynyng eng aiqyn, pәrmendi kórinisi - ýsh by emes, bir han boluy kerek. Býgingi qazaqta ýsh preziydent joq qoy. On bes әkim, otyz ministr, qyryq kenesshi boluy mýmkin. Biraq Elbasy bireu-aq. Resmy mekemelerding tórinde sol kisining ghana sureti túr. Endi, managhy bәri de danghyl jetpis qayratkerding ishinen tandap, biri - Týstikten shyqqan, biri - Ortalyq, biri Batystan shyqqan ýsh ministrding suretin ilsek qalay bolar edi? Memleket bireu bolghan son, joghary biylik, ótkendi han deniz, býgingini preziydent deniz, - elbasy da bireu, әriyne, uaqyty kelgende ol da almasyp jatady, biraq bir elbasy túsynda qanshama by ( әkim, ministr) bar, ótkinshi, ekinshi, ýshinshi kezekte túratyn túlghalar. Yaghni, ózimizding arghy-bergi tarihymyz, eldik dәstýrimiz turaly sóz qozghaghanda, basqa júrtqa tanystyrghanda, últtyng birligi, úlystyq simvoly retinde jalghyz hannyng nemese birinen song biri ótken әldeneshe hannyng atyn atauymyz (suretin iluimiz) kerek. Beridegi tariyhqa kóbirek maghlúm Abylay hannyn. Arydaghy, jana qazaq ordasynyng irgesin bekitken Kerey, Jәnibek handardyn. Qazaq júrtyn birjola ornyqtyrghan, qút-bereke әkelip, kýsh-quatqa jetkizgen Qasqa joldy Qasym hannyn. Býkil ontýstik ónirdi elimizge qaytaryp bergen Tәuekel hannyn. Qylyshyn aigha bilegen, qalmaqtyng tórt úlysyn tozdyrghan, ónmendegen Búqardy talqandap, barlyq tarapta birdey elining órisin úzartqan Ensegey boyly Er Esim hannyn, Oirat-mongholdyng on eki úlysy birigip úiymdastyrghan joyqyn joryqtyng betin qayyryp, qayyryp qana qoymay, qirata jenip, Qazaq Ordasyn Ortalyq Aziyadaghy eng quatty elge ainaldyrghan, býkil ómiri at ýstinde ótken, aqyry el júrtynyng mereyi jolynda shәiit bolghan Salqam Jәngir hannyn. Almaghayyp zamanda úlystyng tútastyghyn saqtaghan, Ordanyng ejelgi zan-joralghylaryn janartyp, kózi tirisinde kemenger atanghan  Áz-Tәuke hannyng ... Joq. Bizge shyn birlik emes, kýmәndi ýshtik kerek eken. Sureti qoldan salynghan, kóp isi oidan shygharylghan ýsh shalgha jabystyq ta qaldyq. Últtyq birlikting emes, úlaghatsyz berekesizdikting kórinisi boldy.

Kim oilap tapty? Kim qalyptap, zandastyrdy? Sirә, jogharghy biylikke jaqyn dýmbilez tarihshy, shalaghay jazarmandar isi. Qazaq halqynyng qalyptasu shejiresi, ghúmyr joly, ózindik sipaty, últtyq bolmysy turaly teris týsinik nәtiyjesi. Ótkendi tanymaghan, býgindi bayyptamaghan, keleshekke kóz salmaghan jansaq sayasat jemisi.

Tym terenge ketpesek te, arydan bastayyq. Batys, Shyghys - býkil adamzat tarihyn bayyptay kele, qazaq tarihyn mýlde basqa bir kózben, laqap emes, alypqashpa sóz,  oidan shygharylghan anyz emes, naqty derek kózderi arqyly tanysaq, úly imperiyalar qúrghan ejelgi Ghún, Saq, Kóne týrik, Altyn Orda dәuirin aitpaghanda, keyingi qazaq ordasynyng ózi bizding úly halyq ekendigimizding aighaghy. Basqany bylay qoyghanda, bizding tughan halqymyz ýsti beyish, asty kenish osynshama baytaq jerdi qalay alyp, qalay ústap túrdy dep oilayyqshy. Kýsh-quattyng arqasynda. Búl tóniregin tegis tyqsyrghan, elining órisin keneytip, óresin kótergen, bolashaq úrpaghyn atameken júrtyna ornyqtyrghan kýsh-quat ýshtik bólshekting emes, tútas birlikting nәtiyjesi bolatyn. Barlyq zaman, barlyq uaqytta da birlik - jeniske, sәn-saltanatqa, bayandy túrmys-tirshilikke jetkizdi. Birlik búzylghan kezde Orda әlsiredi, elin aldyryp, jerinen airyldy, onaluy qiyn qayghy-qasiretke úshyrady. Búl kelensiz jaghdaydyng arydaghy kórinisi - HÝI ghasyrdyng ekinshi shiyregi, Tayyr han túsynda basqa týsse, keyingi qazaq tarihyndaghy «Aqtaban shúbyryndy» atanghan   jol úshqan, últymyz birjola qúryp ketu qaterine úshyraghan zaman - HÝIII ghasyrdyng 20-30 jyldary bolghany mәlim. Jenilis sebebinde eshqanday júmbaq joq edi. 1715 jyly Áz-Tәuke han dýnie salghannan song bereke-birlik joyyldy. Osynyng aldynda az-kóp emes, tura otyz bes jyl boyy jalpy sany eki ese, әlde ýsh ese kem, biraq birligi kýshti, újymy artyq, әskery qúrylymy ozyq Dýrbin-Oyrattan barlyq soghysta, barlyq maydanda tek qana jenilis tauyp otyrghan, aruaghy qashyp, berekesi ketken, biraq elin aldyrmaghan qazaq, endi әkimshilik ózara biylikke talas nәtiyjesinde derbes úlystargha ydyray bastady. Búryn Ordada jalghyz-aq han bolsa, endi birneshe han, olargha teteles, tipti ókimi artyq qanshama by shyqty. Birligi tozghan el Dýrbin-Oyrattyng jana shabuylyn toqtata almady, qyrylghannan qalghany toz-toz bolyp bosqyngha úshyrady. Az ghana uaqytqa qaytadan bas qosyp jaudyng betin birjola qayyrmasa da shamaly tynys tapty. Bәribir búrynghy birlikke jete almady. Shyn mәnisinde ózara tәuelsiz birneshe úlysqa bólindi. Bizding tarihshylar dolbarlap, júrt sanasyna ornyqtyrghanday jýz tuystas rulyq jónimen emes, aimaqtyq negizde. Mәselen, býginde «Kishi Jýzding hany» dep jariyalanghan Ábilqayyr shyndyghynda Batys aimaqtyng hany -  Arghyn ruynyng ýlken bir toby, Ashamayly Kerey jәne Kishi jýzding basym kópshiligi qabyl kórgen kishi han bolatyn. Sәmekeden songhy Ábilmәmbet hannyn, oghan rәsim boyynsha baghynyshty Abylay súltannyng yqpal aimaghyna Arghynnyng kópshiligi, Abaq Kerey men Uaq, Tama jәne Úly jýzge esepteletin biraz júrt qarady. Negizinen Naymangha iyek sýiegen Baraq pen Týstikte qalghan Jolbarystyng úlystary da әrqily rulardan qúralghan bolatyn. Áz-Tәuke zamanynan bastap, kóbine әr ruda by otyrdy, keyingi ydyrap qojyray bastaghan kezende hangha sóz jýzinde ghana tәueldi búl biyler  ýlken kýsh tauyp, jalpy qazaqqa qajetti ortaq úitqy jolyndaghy bógesinge ainaldy. Uaqyt oza kele biylerding ókimi zorayyp, bedeli kóterile berdi. Mәselen, 30-jyldardaghy tarihy derekterde Úly jýzde Qoyaydar, Hangeldi, Satay, Tóle biylerding esimi tendey atalsa, 40-jyldar artyndaghy halqy kóp, jasy da ýlken Tóle biyding mәrtebesi asady. Orta Jýzde búrynghy Qanay, Aqshora taghy basqa biylerding aty kómeski tartyp, úzaq jasaghan jәne kótergen júrtynyng qarasyny mol Qazybek biyding bedeli ósedi. Búl eki biyding eshqaysysy da tútas bir jýzge ókim jýrgizgen emes. Tóle by qalyng Dulatty arqa tútsa, Qazybek by jalpaq Qarakesekten kýsh aldy. Áriyne, alys-jaqyn bar qazaqqa tanyldy, syily boldy. Biraq ataq pen bedel naqty biylik emes. Mәselen, Tólening Nauryzbay bastaghan Shapyrashtygha, әuelde Hangeldi, keyin Rayymbek bastaghan Albangha ghúzyry jýrmeytin edi. Sonday-aq Qazybek te Atyghay men Qarauylgha, Kerey men Naymangha әmir ete almaytyn.  Tipti, el ishinde dara túlghagha ainalghan songhy kezenderning ózinde. Al ilgeri 20-jyldargha kelsek, búl aqsaqaldar qansha úlyqtaghanymyzben, býkil úlystyng taghdyryn shesherlik dәrejege jete qoymaghan. Is tetigin atauly ýsh by emes, qalyng qazaqtyng jiyn ortasynan shyqqan, qazir kóbining esimi de úmytylghan  otyz-qyryq, jetpis-seksen by jәne Áz-Jәnibek han әuleti, han-súltandar, eng bastysy qol bastaghan batyrlar sheshti. Yaghni, Aqtaban shúbyryndydan song bar qazaqty ýsh by saqtap qaldy degen laqap eshbir qisyngha kelmeydi. Kerisinshe, dýnie onalyp, qazaq qayta qúrala bastaghanda eng aldymen osy biylerding kónilin tabu qajet bolghanyn kóremiz. Ózining negizgi baqtalasy Kókjal Baraq súltan qazagha úshyraghannan song ókimi arta týsken Abylay han tek әrqaysysy toqsannan asqan Tóle men Qazybek dýniyeden kóshkennen keyin ghana Ýsh Alashtyng basyn qosyp, Dýrbin-Oyratqa qarsy sheshushi joryq ashugha mýmkindik tapqan. Aqiqat sóz aitylghanda óre týregelip, jartylay shulaghanmen, tarihy shyndyq ózgermeydi. Biz atauly ýsh biyimiz jaman kisiler boldy dep otyrghamyz joq. Qazaq tarihyndaghy aituly túlghalar. Biraq myng jyldyq tarihtyng tóbesine shygharyp, qazaqtyng aqyl-oyy men parasatynyn, eldigi men birligining eng ozyq ýlgisi retinde, týptep kelgende, bólshekti uaghyzdaytyn, ýshtik úghym alynbauy kerek. Eger shynymen-aq biyge bauyrymyz jabysyp qalsa, ýsheuining birin tandayyq. Mәselen, Ýisin Tóle biydi. Bar qazaqtyng taghdyryn osy atamyz sheshken bolsyn. Ýsh ótirikting ornyna jalghyz ótirik. Onyng ýstine, «Qazybekting audany qayda ketti» dep ekinshi jaqqa, Áyteke nege kishi boluy kerek dep ýshinshi jaqqa tartpaymyz. Kimning ókimin tanysaq ta tútastyghymyzdy saqtaymyz.

Qaytalap aitayyq, «ýsh bi» teoriyasy tarihy qateligi óz aldyna, bolashaq ýshin de qaterli. Birlikke emes, bólshekke bastaydy.

Qate bolatyny, býgingi qazaq - myng jyldan beri birtútas halyq. Beriden syzghanda jeti-segiz ghasyr. Joshy úlysy - Altyn Ordanyng rulyq qúramyna qaranyz. Týgel ózimiz. Qazaq ordasy túsynda Alash úranymen birjola úiysyppyz. Ýsh Jýz nemese Ýsh Alash etnikalyq emes, әkimshilik-aymaqtyq bólinis bolatyn. Jýzder ishinara alghannyng ózinde de, basqadan etene, jaqynyraq tuystyq jónimen emes, jer ynghayy boyynsha jikteldi.

Tym arydan bastalghan, bar qazaqqa ortaq qúbylystyng sypatyn aighaqtay keteyik. Ýlkendi-kishili rular qosylady, ydyraydy, qayta qúrylady. Úsaq rular irilerining qúramyna enedi. Ýlken rulardyng belgili bir bólshegi zaman, jaghday әserinen basqa bir rudyng úrqyna ainalady. Tipti, bir Jýzden ekinshi Jýzge kóshedi. Qyz alysyp, qyz berisu  - shartty týrde jeti atadan, shyn mәnisinde odan da әriden, әdette basqa rudan. Kóshpendi tirshilik nәtiyjesinde aralas-qúralas mol, kórshiler, yaghny qúda-jegjat rulardyng orny da oqtyn-oqtyn almasyp otyrady. Bir úlys qúramyndaghy ghasyrdan-ghasyrgha sozylghan, ýzdikssiz aralas jәne osyghan oray bar qazaq bir kisining - Qazaq baydyng úrpaghy degen últtyq iydeologiya bizding júrtymyzdy әlem halyqtarynyng arasynda asa siyrek kezdesetin tútastyqqa jetkizdi. HÝIII-HIH ghasyrlarda elimizdi erkin aralaghan, әrqily mazmúndaghy zertteu jazbalar qaldyrghan orys jәne Batys oqymystylary, sayasatker, jihankezderi qazaq jerining kendigine, sanynyng kóptigine, eng bastysy - osy bir búla halyqtyng tútastyq sipatyna qayran qalghan. Shynynda da, Altay tauynan Hazar tenizine deyingi, Syrdariya suynan Sibirding ormanyna deyingi neshe myng shaqyrym baytaq mekendi jaylaghan qazaqtyng tili ortaq, dәstýr-salty, әdet-ghúrpy, túrmys kebi ortaq, dýniyetanym, minez-qúlqy men týr-túlghasy da ortaq. Europanyng qazaqpen salystyrghanda alaqanday ghana jerde otyrghan, birligine, tútastyghyna, eshkim de kýmәn keltire almaytyn nemis, fransuz, ispan, italiyan halyqtarynyng qay-qaysysyn alsanyzda batysy men shyghysyndaghy, týstigi men ontýstigindegi júrttyng minez, týr, túrmys, tipti tilindegi aiyrym belgileri kýni keshege deyin saqtalyp keldi, әli de birjola joyylghan joq. Biz birtútas últ dep biletin gýrji (gruziyn) aralary әjeptәuir alshaq jeti-segiz bólshekten túrady. Irgedegi ózbek, odan arghy tәjik te neshe qúrau.

Qasymyzdaghy qyrghyz әueli ong men solgha, odan ary jeke rulargha bólinip, tynymsyz jaulasty, búdan jýz elu jyl ghana ilkide ótken Búghy, Sayaq pen Sarbaghyshtyng qandy qyrghyny Qazaq-Qalmaq soghysynan kem týspegen. Týrikmenning Teke, Jәumit, Ersary, Góklón jәne basqa rularynyng әrqaysysy bir halyq siyaqty, eshqashan aralasa qonbaghan, kýni býginge deyin qyz alysyp qyz berispeydi, irgeleri qosylmaghan ózara qyrqysy keshe ghana tyiyldy. Biraq dәl qazirgi kezende gýrji de, ózbek, qyrghyz ben týrikmen de biz bólshekpiz, bir qúramamyz dep jarnamalap jatqan joq. Kerisinshe, jamauyn jasqap, jyrtyghyn býtindep, syrtqa syzyn shygharmaydy, soghan oray bilmegennen emes, renish tudyrmas ýshin iritki salugha sheber býgingi Resey baspasózining ózi, gýrjilerdi únatpasa da , ózbek pen týrikmenge býiregi búrmasa da, búlar bólshek eken, qúrama eken dep qazbalaudan aulaq. Tek biz ghana. Shyn tútasty bólgishtep, óz ishimizde úrandap, jat júrtqa jarlap jýrgen. Qazaqtyng birine-biri  bóten ýsh bólek ekendigi turaly laqap bútarlap jep ýirengen Reseyden ótip, Europadan ozyp, múhittyng arghy jaghyna jetti. Ánsheyin әngime emes, sayasat qúraly retinde. Respublika Preziydentinen bastap, biylikke jaqyn, bizneste ýlesi bar kez kelgen túlghanyng ómirbayan jәne qyzmet derekterinde mindetti týrde qay jýz, qay ru ekeni atalady. Qasiyeti de, karierasy da, býgini ghana emes, bolashaghy da atalmysh rugha tirelip túrghanday. Búl - Batysta. Irgedegi nemese óz ishimizdegi orys aghayyndar búl ýsheui ekige jarylyp, ózara soghysyn qashan bastar eken dep kýtip otyrghanday. Búl - ýsh biyding syrtqa jetken sharapaty ghana.

Óz ortamyz, yaghni, qazaqqa kelsek, búl indet  - atagha bólu rәsimi, ótkendi bayyptau, el tanu, jón súrasu, dastarqan basyndaghy syilastyq emes, adamdy alalau - qashan, qalay bastalghanyn tap basyp aitugha bolady. Syrttan bólgen - sovet, sonau, jana oornaghan 20-jyldardan bastap, ishten dem bergen - ózimizding basshylar, 70-jyldardan beri. Sovet, yaghni, otarshyl orys ókimeti adam ataulyny әueli tapqa bóldi, «enbekshilerdi» «qanaushylargha» qarsy qoydy, sodan song búrynghy «ezilushi», endigi «biyleushi» tapty jynysyna qarap bóldi, «qorlyqtaghy» әiel zatyn erkekterge qarsy qoydy, osynyng bәrining ýstine, últtyq aimaqtarda jershildik, rushyldyq faktoryn kóterdi. Ras, halyqty - halyqqa , rudy - rugha aidap salu patsha zamanynda bastalghan. Almaghayyp kezenderde ghana iske qosylatyn. Al sovet beybit kýnning ózinde kýndelikti túrmysqa engizdi. Sóitip, barlyq maydanda, yaghni, otarlaudyng úly isi, últsyzdandyrudyng úly baghdarlamasynda týbegeyli jeniske jetti. Búl sóz negizinen azamat soghysy jәne kәmpeske, kolhozdastyru  kezenine tiyesili. Sovet Odaghy men Germaniya órshelene tútatqan dýniyejýzilik soghys qazaqty qansha qyrghanymen bólshektey almap edi. Soghystan songhy buynnyng kónili taza boldy. Qazaqstanda ýlken biylikke jetken, Ortalyqta da bedeldi Júmabay Shayahmetov zamannyng qiyn-qyspaghyna qaramastan, alash balasyn alalamay, qadarynsha últynyng ghylymy men mәdeniyeti biyligi men biligi kóteriluine, jigerli, jas túlghalardyng bar tarapta qaulap ósuine yqpal etti, bir sózben aitqanda, iyisi qazaqqa qyzmet kórsetuge úmtyldy. Biraq Shayahmetov ókimining sonyn ala Qazaqstandy otarlaudyng jana, pәrmendi kezeni bastaldy. «Tyng kóterildi», jat júrttyng dýley topany eselep artty, 32-33-jylghy asharshylyqta jappay qyrylghan, 41-45-jylghy soghysta bas kóterer azamatynyng kóbinen airylghan qazaq ózining ata qonysynda jalpy júrttyng ýshten birine jetpey qaldy. Keybir aimaqtarda jergilikti bir kisige kelimsek bes-altaudan, tipti segiz-toghyzdan ainaldy. Últtyq mәdeniyetke qatysty basylymdar  men mekemeler taratyldy, últ tilindegi mektepter jabyldy. Últty qorlau, namysty taptau maydandasqan qandy soghys kezindegiden de qatan, ashyq әri dóreki jýrgizildi. Orys basqan ónirlerde ghana emes, býkil respublika sheginde qazaq bolyp tirshilik jasau azapqa ainaldy. Biylikke qatysty sheneunik atauly qaytkende de janyn ghana emes, mansabyn da saqtau amalyna kóshti. Búryn jekelep oryn alghan satqyndyq endi jalpygha tәn ýirenshikti sypatqa ainaldy. Mine, dәl osy kezde biylikke jaqyn memlekettik qyzmetker ataulynyng óz túghyryn nyghaytu ýshin oilap tapqan amaldarynyng biri - tóniregine top jinau boldy. Álbette, oiy kelte, órisi qysqa sheneunik pikirles, tilektes izdemedi, jerles, jemtiktes izdedi. Mýlde derlik úmytyla bastaghan rulyq újym ayaq astynan qayta tirile bastady.

(Jalghasy bar)