QAZAQ QORGhALMAGhAN ÚLT
Men es bilgeli, janjaldy kim bastasa da, qazaq aiypty bolady. Búl әlgi «Taspen japalaqty úrsang da japalaq óledi. Japalaqpen tasty úrsang da japalaq óledinin keri». Nәtiyjesinde jergilikti qazaq ózinin adamdyq qúqyghyn qorghay almaytyn mýsәpir halge jetken. Búl kýndelikti ómirdin, túrmystyn barlyq salasynda kezdesip jatatyn jaghdayattar. Qazaqstanda túryp jatqan kez kelgen ózge últ ókili jergilikti qazaqty qalay qorlasa da aiyby joq. Qazaq qybyr etip kórsin, qara kýsh bylay túrsyn, sypayy sózge jýginsin—últ arazdyghyn qozdyrghan qylmysker bolyp shygha keledi.
Qazaqty mazaqtau, últtyq namysyn ayaqqa taptau, ótken tarihyn, san ghasyrlar qalyptasqan tilin, últtyq qúndylyqtaryn joqqa sanap otyrghan orystildi BAQ-targha qoy dep aitatyn, tyiym salatyn ókimettin siqy anau. Bizdin biylik dýniye jýzine jaqsy kórinu ýshin olardy qorghaydy, al óz qazaghyn shyryldatyp dym bermey qorlaydy. Osy qazaqty juasytsa, dausynan aiyryp, jigerin jasytyp, kýshin qaytarsa, bar múraty ornyna kelmek siyaqty kórinedi maghan.
Onyn mәnisi el iyesi bolghan son, sen bәrine kónuin kerek. Tәuelsizdikti alghannan beri «Qazaqstanda barlyq jaghdaygha qazaqtar aiypty bolady»--óitkeni biz osy eldin egesimiz. Múrnyndy búza ma—shyda, alaqanynmen basa túr, kelesi kezekte bir kózindi shygharsa, eshtene etpeydi, ekinshi kózin bar. Sen eldin iyesisin. Últ aralyq janjal tuyp ketpesin. Ýstindegi jalghyz kóilegindi súray ma, shalbaryndy qosa sheship ber—sen el iyesisin, eshkimdi ókpeletpeuin kerek, basyna pәle bolyp jabysady, bere sal. Nemese, sen sýttin kezeginde túrsyn, aldymen alugha kezegin keldi, sol kezde orys pa, shýrshit pe, týrik pe, kóldenennen aldygha úmtylady—sen el iyesisin, kezegindi ber, әitpese kónili qaluy mýmkin...jalpylay aitsaq osynday jaghday. «El iyesi» bolghandyqtan, barlyq jerde qazaqty shetke shyghardyq.
...Osydan son qazaqta qanday qadir qalmaq? Ejelden qojayyn bolyp qalyptasqan qauym shetke yghystyrylghan júrtqa qalay qarauy kerek? Búl—jogharydan tómenge deyingi barlyq dengeydegi shendi men shekpendilerdin qanyna singen jaman әdet. Aldyna barghan qazaqpen mensinbey sóilesu, basqa últ ókilderine qúraq úshyp túru—býginde ýirenshikti júmys tәsili. Jeke bir kisilerge emes, býkil últqa kózqaras. Búl óktemdik qazirgi tanda, qazaqtyn óz ishinen ótip, eldegi basqa últ ókilderine ghana emes, sheteldik kompaniyalar men firmalar, tipti, elshilikterge kóshti. Kerek deseniz, bizge qatynaytyn sheteldik úshaqtardyn ózinde tómengi nәsil, qúnsyz sorly ekendigindi aiqyn andap otyrasyn.
Bizge kelip, bayyrghy júrtqa tiyesili bar baylyqty tegin iyelengen sheteldik kәsipkerler ýshin qazaq—arzan júmys kýshi ghana emes, dәrmensiz, qúnsyz, sorly halyq. Osynyn bәrine qarap túryp, shynynda da qúnsyz shygharmyz dep oilap qalasyn.
Qazaq últynyn býgingi tynys-tirshiligi shynymen kýrdeli. Últqa tónip túrghan qauip—últsyzdyq. Asqynyp ketken dert. Mikrobtary últtyn organizmin keninen jaylap aldy. Búl mәselege nemqúraylylyq tanytu últtyn týgeldey assimilyasiyagha úshyrauyna әkeledi. Osy baghytta jýre bersek, bolashaqta damyghan, órkeniyetti Qazaqstan atty memleket boluy mýmkin, biraq qazaq deytin últtyn bolu-bolmauy ekitalay. Óitkeni, býgingi úrpaq qadym zamannan beri, atadan balagha kóship otyratyn qazaqy dýniyetanymnan ajyrap ketken, qazaq boludan at-tonyn ala qashatyndar, orystanghan qazaqtargha tәn qúbylysqa ainaldy.
Últ—tútas dene sekildi. Basy auyrsa, jantayghysy keletini nemese ishi auyrsa jýrgisi kelmeytindigi, tisi qaqsasa dәrigerge barugha asyghatyny siyaqty. Janaózendegi oqighagha Qatynqaraghaydaghy, Shymkentegi kelensizdikke Qyzyljardaghy qazaqtyn qabyrghasy qayyspasa, eldigin qaysy?! Alatauda tughan Qarasay batyr Kókshede ajal qúshap, Batysta tughan Syrym Datúly Qaraqalpaqstanda qaza tauypty.Tóle by babama topyraq Tәshkentten búiyrypty, Áyteke atam Ózbekstandaghy bizdin auyl Tamdybúlaqtan 100 shaqyrym jerde Núratada jatyr.
Is qylady taptym dep bizdin qazaq,
Onan kórgen paydasy bolady az-aq.
Ayaghynda ol isi ziyan shyghyp,
Kóringenge kýlkimen bolar mazaq.
Yqtimaldyn esigi ekeu bolmaq,
Ishine payda, ziyan...bәri tolmaq.
Nysanany syghalap dәldep atpay,
Kózin júmyp oq atqan qaytip onbaq?
Sholaq oidyn ayaghy osy bolmaq,
Biraz kýnge kónildin hoshy bolmaq.
Arsyz, aram, asyghys, aila kestik,-
Múnyn bәri shaytannyn dosy bolmaq.—dep Shәkәrim qajy eskertken eken. Biraq, Shәkәrim qajyny tyndaytyn júmyr basty pende bolmady. «Aynala almay at óletin, aiyra almay jat óletin» júrtqa ainalu—babalar múraty edi. Bar qazaqtyn namysy әr qazaqtyn jýreginde tulap jatsa, qaneqiy!
Júmamúrat Shәmshi
tariyh ghylymdarynyn kandidaty
Abai.kz