Búl erterekte jariyalanghan dýnie edi. Ol kezde Ámirhanmen darigha-fәniyde qatar jýrgen ómir serik dos bolatynbyz. Elding bәri maghan dosymnyng qazasyna baylanysty kónil aitady, ol turaly súraydy...
Men ne aita alam? Ámirhan týnde týsime kiredi, kýni boyy sanamnyng bir týkpirinde ómir sýredi. Býgin Ámirhannyng qara jerding qoynyna týskenine qyryq kýn...

SONGhY JYR NEMESE TÁNIR BIYI

Mynjyldyqtar toghysy. Ádebiyet tәrk etildi. Ruhany qúndylyqtar keyingi oryngha shegerildi. Jer betin ýmitsizdik jaylady. Basynan baq úsharyn sezingen aqyn Tәnirden songhy medet súrap túr:

Ua, Aruaq!
Qalamasam da túralap,
Bizding bastan úshady endi, sirә baq.
Aqynyng bop anyrayyn songhy ret,
Songhy sózdi Tәnirimnen súrap ap.

Jatyr jaylap ómir kórdim,
Ókinben.
Basym baylap ólim kórdim,
Ókinben!
Týz júrtynda aqyn boldym,
Ókinben!
Qyz-qyrqyngha jaqyn boldym,
Ókinben!
Sózsiz myngha tatyr boldym,
Ókinben.
Kózsiz jәne batyr boldym,
Ókinben!

Baghzydaghy Dospambetting tәkapparlyghy tu kóterip, Qaztughannyng dauylpazy dauyldatqan kezeng emis-emis qúlaqqa keledi. Júmataydyng Oljasqa jazghany bar edi:

Agham da sonday alysty
jaqyngha balap,
Qaqtyrghan bizding namys
pen aqylgha qanat.
Deshti Qypshaqtan kep
Igorige oryssha sóilegen,
Túrghanday bolam sauytsyz
Batyrgha qarap.

Bizding keyipker de dәl sol sauytsyz әri sauatty batyr siyaqty, tek Edigeshe:

...Dýrri gauhar týimeli,
On eki bauly taratpaly,
Ton berseng de, kiymen-di...
Qighan qamys qúlaqty,
Qoltyrauyn tanauly,
At berseng de, minben-di.
Auymnan qútym ketken-di, - dep shalqayady. Sebebi epos erlerining dәuiri alysta qalghanymen, jyraular qany tamyrynda tulaghan aqynnan basqasha minez kýtuimiz de beker. Qazir dulygha men qonyrauly nayza múrajaydyng tórinde. Órkeniyetting donghalaghy artyn aira-jayra qylyp dóngelep barady.

Erkin jel em jaz shalqityn jaylauda,
Kýy degening kýishi qolyn baylau ma?
Taghdyr meni nәn shahargha ap keldi,
Qúrekendi jibertkendey aidaugha.

Bir kezderi «Jaushyqúmnan» әlemdi nayzamen emes, qalammen jaulaugha attanghan dalanyng albyrt úlany myna tas qalada tordaghy arlanday ah úruly.

Alyp taugha baylap qoyghan shynjyrlap,
Búl qalany qarghys atqan myng jylgha.
Jer jyljuda, jermen birge qala da
Qara jylym jaqqa bayau jyljuda.

Arman múnda qaltalargha batady,
Sonda óledi, eshkimning joq shataghy.
Múnda Muza qayyr súrap kóshede,
Al, aqyndar mas bop bara jatady.

Adam qúny kók qaghazben ólshenetin ortadaghy bylyqtan jiyirkengen aqyn tarihty keri paraqtaydy. Ata-babalar ruhyndaghy tektilikke ýniledi. Siz, mine, Balbal tastar qalasynda qonaqtasyz:

Aptapty kýn
Aqyl-esten tandyrghan,
Dúrys bolar keng dalada qanghyrghan,
Qonatúghyn jer joq deme,
Qyr asty
Balbal qala qarsy alady aldynnan.

Bәri osynda, qas batyr da, qaghan da,
Bәri osynda –
Arghy atang da, anang da.
Aytshy dosym,
Ózindi emes,
Ózinning ózegindi kóre bilseng jaman ba?

O dýniyeden tilegindi ap shyghar
Múnda da el
IYgisi bar, jaqsy bar.
Qútty qonaq bolghanym de,
bauyrym
Shora biyin biylep berse baqsylar.

Ózindiki emes syndy óz esin.
Endi ishpeuge sharang joghyn sezesin.
Balbal tastar –
bir kezdegi babalar
Berik bol dep kótergende kózesin.

Shyn tang qalsan, jan bitedi
tasqa da,
Duman múnda, moyyn búrma basqagha.
Ayaulynyz,
Boyauly qyz,
Bәri qap,
Balbal qyzgha kózing týsse masqara!

Qala jaqta janjal bolsa jan-jaghyn,
Balbal jigit syilar saghan qanjaryn.
Shilde aiynda,
Kýn ótken shaq shekeden,
Shyn dostyqtyng sezinesing salmaghyn.

El múratyn qoldaghanday dauys kóp,
Tostaghanda týk qaldyrmay tauys tek.
Bala bolyp attanasyng dalagha...
Dana bolyp oralasyng qalagha...
Sosyn seni oilaydy júrt auysh dep.

Qala ómiri.
It tirshilik taghy da.
Asau mezgil maza bermey qanyna.
Shóldegende...
Tostaghanyn úsynghan
Balbal tastar oralady jadyna.

Týp atasy Altaydan týregelgen kóshpeli týrkining keshegi tarihyn qoshqar túmsyq tastardan oqityn aqynymyz talay mәrte shylym týtini qolqany qapqan syrahanalarda shejireshidey syr shertkenine kuәdýrmiz:
«Jebirey shaly «Tarih Shumerden bastalady» deydi. Núh payghambardyng prototiypi Ziusudrany somdap, dala men qala perzentterining dostyghyn epostyq sarynda bayan etken shumer degenderimiz kim sonda? Derekter «Altay jaqtan kelgen kóshpeli halyq edi» deydi. Til úshynda jana tújyrym: «Tarih Altaydan bastau alady».
«Týrki túlparynyng túyaghy qay tarapqa tartpady. Auyzdyqpen alysyp túryp Qosózennen su ishti. Palestinanyng tasty kóshelerinde týngi aspandaghy aigha qarap kisinedi. Sәn-saltanatpen Rimge kirdi. Kenet týisikke sәule týsedi. Sen kóne grekterding dala perzentin nege kentavr dep ataghanyn endi týsingendey bolasyn. Adam beyneli, jylqy keudeli jan. Bәlkim, jylqy jýrekti. Dala tarihynda naghyz aqyn jylqy jýrekti bolghan».
Esenin keypindegi aqynnyng әngimesin tyndap otyryp, esinizge eriksiz Sýleymenovter oralady... «Basqalar maymyldan tarasa taraghan shyghar, qazaq halqy jylqydan jaratylghan».
Sol adamnan ziyat januarmen taghdyrlas úrpaqtyng býgingi kórer týsi kýldir-kýldir kisinegen arghymaqtyng ýzengisine tabanyn shirey tirep, qoramsaqqa qol salghan babalar beynesi ghana ma?! Jasandy shamnyng jaryghymen aldaghan órkeniyetke degen ishki qyjyl, tәuelsiz el dep atalatyn memleketimizding tól perzentterine iysinbeui, әdebiyettegi tútas bir buynnyng kóshe kezip ketui qolgha qobyz ústatpay qaytsin. Payghambarymyz Múhammed s.gh.s. «Menen keyin aqyndar keledi», - depti. Olar kelip jatyr. Biz naghyz aqyndar turaly aityp otyrmyz. Ol taghy býy deydi:

Aq jaulyq pen qara bala qamy ýshin,
Nayza úshyna tigip edim janymdy.
Óldi úyattan jýregi oyau namysym,
Namysty da jerleytin jer tabyldy.

Dýnie ausa da, dili, tili tazanyn
Kótere ústap kók bórili bayraghyn.
Seni sýigim kelip edi, qazaghym,
Saytan alghyr, qara endi, qaydamyn?

Kýrsinis bar, kýireu joq, óteui bar ókinishsiz shumaqtardy oqy otyryp, qazirgi jastar poeziyasy jylauyq deytin pikirding qyjyrtpa sóz ekenine kóz jetedi. Jogharydaghy ishki ruhy biyik, bekzat jyrlardyng barlyghyn aqyn jiyrma besting o jaq – bú jaghynda jazghan eken. Mening pikirim: «tiri aqyn óleng jazbay túruy mýmkin emes», әitse de oghan endi qalam úshtamay-aq qoysa da bolatynday. Al oghan jana óleng jaz deytin nemese jazghandaryna syn aitatyn aqylmandar әueli onyng jetken biyigine kóterilip alsyn demekpiz. Ol aitady:

On ghasyr búryn tughanda,
Babamnyng jolyn qughanda,
Toghysqan toghyz toraptyn
Tanday bop biri túrghanda,
Boyyndy, oiym, jasyrma,
Kim bolar edim
Rasynda?!

Biz aitamyz: Naghyz aqyn qay uaqytta tusa da, kókten berilgen qasiyetimen qalady, yaghny shyn aqynda ólgen kýn emes, tek tughan kýn ghana bolady.
Ol aitady: «Aqynnyng basyn aqymaq aldy. Batyrdyng týbine anghyrt jetti. Danany dәldýrish mazaq qyldy. Qazaq halqy sayasy inkvizasiyany bastan keshirdi. Tabighy damu jolynan auytqydy. Epos erleri eki jarym ghasyrgha keshigude. Bolashaq epopeyanyng kirispesi tragediyalyq sarynmen jazylatyndyghy ókinishti».
Týngi aspanday kóne saryngha boy úrghan aqyn Tәnirden songhy medet súrap, salpynshaqty barabandy dauyldata soghady. Auzynan aq kóbigi shashyraghan buraday kók tiregen alaudy ainala biylep jýr:

Óz elim ghoy,
Túlpar týgil esegi
Ozsynshy dep elendedi es tegi,
Batqan kýnning atar tany bar ghoy dep,
Ókingem joq satqanda da dos meni.

Tózim shirkin bolmasa da temirden,
Esh ókinbey ótu ýshin ómirden,
Qany qara jauyma da qasqayyp,
Qarap túrdym taugha qúmar kónilmen.

Bergen Tәnir tenimdi de tekti ghyp,
Aru sýidim jangha rahat shektirip.
Shybyghymdy qadap kettim jәne men,
Qos alma tau, jatyr dala dep bilip.

Basty qylysh qaqqanymen,
Esimim
Talaygha әli súratady keshirim,
Bes kýn jalghan arman boldy, amal ne?
Eshkimge tek tie kórme kesirim.

Bitti bәri, bayaghyday bolmaydy,
Óz isine jauapsyz jan onbaydy.
Basym úshty, ókingem joq,
Tek, әtten,
Jendet qoly qaltyrady –
Sol qayghy.

Alaqanday kitaptyng songhy betin japtyq. Búl kitap «Synghan sәulening shaghylysuy» dep atalady. Avtory – Ámirhan Balqybek. Raushanov aitqanday, onyng jyrlary búl qalada «erkin kýlip, erkin sóileytin» shaq alda.

Maraltay Rayymbekúly

Abai.kz