Jeksenbi, 5 Aqpan 2023
46 - sóz 5843 0 pikir 6 Mamyr, 2014 saghat 09:35

Júmat Ánesúly. AQSAQALYMYZ AYTQAN SON...

(Ázil auylynyng ar jaghynda, qaljyng auylynyng ber jaghynda  bolghan jәit...)

Sonau on toghyzynshy ghasyrdyng ayaghynan qoydyng jabaghysynday úiysyp, qaymaghy búzylmay kele jatqan bir rudyng úrpaghy edik. Jiyrmasynshy ghasyrdyng ortasynda da bir kenshardyng bir bólimshesin tútas meken etken jetpis shaqty týtin edik. Toqsanynshy jyldary kensharlar jabylyp, bólimsheler bólinip, maldan mal qalmay, el «endi qayda baramyz» dep elendegen kez edi. Aramyzda ernining jybyrlaghany men qabaghynyng qatuyna qaraytyn Shúbar degen aqsaqalymyz, ru basymyz  bar edi. Kýn sayyn sol kisi «ne aitady» dep alandap jýrgen jәiimiz bar -tyn. Bir kýni sol Shúbekeng jetpis týtin iyelerin jinap, «siyez» ashty: «Bireuing oprav boldyn, biring derektir boldyn, osy kýnge deyin qoldaghy qoydy sabyngha, jylqyny araqqa salyp, eldi taqyrgha otyrghyzdyndar! Jastar el bozyp, bir qolgha bir kýrek taba almay jýrgenderi anau! Endi osy otyrghandaryng qaqau shygharmay,bәrimiz de tútas qalagha kóshemiz» dedi. Ýlken basshynyng aitqanynan shyghu qayda -a! Aqyry jetpis týtin, kiyiz ýiimizdi tigip, qalanyng shetine qondyq qoy! Ra -h -aa t! Týnde kiyiz ýidemiz, kýndiz qalanyng asfalityn shandatamyz. «Qalalyq boldyq» dep mәz bop jýrmiz ghoy. Biraq әkim  «Bireu emes, ekeu emes, jetpis ýige beretin jerim joq» dep jolatpaydy. Ómir boyy bauyr basyp qalghan tuystarymyzdy tastap, qayda baramyz. Sonymen taghy qantaryldyq. Taghy sol aqsaqalymyz Shúbekeng « endi ne aitady» dep sonyng auzyna qaradyq. Taghy atalastarymyzdyng «siyezin» ashtyq. Sonda Shúbekeng aqsaqal: «Biz әkim qaragha qarap, sonyng sonynan eretin el emes ekenbiz. Biz óz aldymyzgha bólek el, auyl bolayyq. Qúdaygha shýkir, qazaqtyng jeri keng ghoy». Aqsaqalymyz aitty! Bitti. Az- múz qonys bolghan qalanyng janynan qazan- oshaghymyzben bir kýnde qosa kóterilip, Betpaqdalanyn  shetinen kelip, jetpis týtindi kiyiz ýiimizben qona qaldyq. Adyr -adyr,a ppaq aidala, kózindi toqtatatyn jer joq.  Eng bastysy, qojandaytyn әkim joq, «jer joq» deytin adam joq, «jerdi alma» deytin shaytan taghy joq. Kәdimgi qazaqtyng sayyn dalasyndaghy erkindik! Endi erkin adamgha baspana keregi ras qoy. Eng qyzyghy, auylda apta sayyn -asar. Apta sayyn- bir ýy shanyraq kóteredi. Ýy bolghanda qanday, kәdimgi sazdan soghylyp jatqan tam ghoy. Tam soghylyp jatqan saz túzdy eken, odan túrghyzylghan ýy bir aptadan keyin ózinen- ózi appaq bolyp shygha keledi, syrtynan aqtaudyng qajeti joq!  Birer aidan keyin kóship kelgen júrttyng bәri ýili boldy. Tamdarynyng bәri appaq, eshe kristall tәrizdi kýnge shaghylysyp, jarqyrap túrady. Sodan ótken- ketken júrt búl auyldy «Aqqala» deytin boldy. Ár shanyraqta tam bolghasyn auylgha bereke kirip,bey -jәy tynyshtyq ornady. Múndaghylardyng deni zeynetkerler, alatyn zeynetaqylarynyng eng tómeni -15myng tenge, eng jogharysy – 20 myng tenge, sonyng ózin uaqytynda ala almay zar bolady ghoy. «Aydaghany bes eshki, ysqyryghy jer jarady» degendey, búl auyldyng әr  ýiinde bes -alty  eshki, bes- alty qoy, bir- eki iri qaradan bar. Auyldyng bar malyn kýnine bir adam kezekpen baghady. Kelesi adamgha kezek kelgenshe eki ay ótedi.Ár adamgha әr aidan keyin, eki ay demalys! Tamaq toq, kóilek kók. Adamgha búdan artyq ne kerek! Keshke qaray auyl adamdary kezekpen bir ýige jinalady, әy -dәi, góy -góiletip әngimeni aghytady. Búl keshterding basynda auyldyng qulary ru aghasy Shúbardy maqtaudan bastaudy әdet qylghan. «Bizge qojandaytyn әkimder joq, eshkimge tәuelsiz auyl boldyq, búghan da Shúbekeng aqsaqalymyzdyng basshylyghymen qol jetkizdik», «Auylymyzda zamanauy kommunikasiya bar, әrkim óz ýiinde otyryp, kelesi ýimen telefonmen sóilese beredi, búghanda Shúbekeng atamyz kóp enbek sinirdi», «Aqqala atandyq, ol da Shúbekeng atamyzdyng arqasy», «Osy túryp jatqan keremet tamdarymyzda osy Shúbekenning aqylymen soghylyp edi», «Qystyng kýni tamdardyng shatyryna deyin Betpaqdalanyng qalyng qary basyp qalady ghoy. Sonda  qardyng astynan quys jol salyp, ýidi- ýige qatynaymyz ghoy, ol da auyl aqsaqalynyng kenesimen istelgen», «Al, kóktem, kýzde ýy -ýiding arasyna taqtay kópir salyp, qatynasamyz, ol da Shúbekenning jetekshiligimen atqarylghan» dep, ru basyn madaqtaudan bastalyp, arty jenil әzil- qaljyngha jalghasatyn. Sóitip, Aqqala túrghyndarynyng jaybaraqat ómiri óz betimen ótip jatqan. Bir kýni oida joqta poshta mәshiynesi kelip, bir japyraq qaghaz tastap ketti. Biz onday «sekretnyi» hattardy ashyp oqymaymyz. Álgi qaghazdy birden ru basshysy Shúbekene aparyp berdik. Sóitse, onda ýkimet tarapynan «shaghyn auyldardyng jabylatynyn, auyl túrghyndarynyng ýlken qalalargha kóshui kerektigi» aitylghan eken. Sóitip, Shúbekeng bastaghan auyl tirligi endi «dýrildep» kele jatqanda, taghy tyghyryqqa tireldi. Júrttan maza ketti. Aytatyndary «Al, endi ne isteymiz!». Auyl aqsaqalynyng da qúlaghy kýnde dýngirleydi. Aqqalada sóitip, taghy «siyez» ótti. Jinalghan júrt kónilsiz, ýnsiz. Shúbar aqsaqal sol tynyshtyqty búzyp: «Kórshi memleket solardyng tilin biletinderge de azamattyq berip jatyr eken. Óz jerimizde de bizge tynyshtyq bolmaydy  eken. Omby, Orynbor ejelgi qazaqtyng jeri ghoy... Shól dalany da meken etip kórdik, endi orman -kóldi jerdi meken etip kóreyik. Mening sonyma eretinderin, sol jaqqa kóshesinder, osynda qalam deytinderding eriktering ózderinde». Shúbarekenning «siyezdegi» sózi sonymen tәmәm bolghan. Júrt ózara sybyrgha kóshti: «Myna  toqsangha kelgen shal aljyghan eken. Basqa elde qanghyghansha, auylymyzdy traktormen qoparyp tastasada osy jerde qalamyz!» desti olar.Sóitip, ghasyr boyy qaymaghy búzylmaghan rudyng arasyna birinshi ret jik týsti! Shal Shúbar óz balalarymen bir jaqqa, auyl bir jaqqa shyqty.El men Jerding «magniyti» naghyz qazaqty basqa elge jiberer me eken. Jibermes!?

Abai.kz     

 

 

0 pikir