Ómirde eshqashan kórmegen, bilmegen aqynnyng ólenderin oqyp, enbekterimen tanysqanda ol kisini ómir boyy biletindey, es bilgeli aralasqanday әser aludy aqyn, jazushy, audarmashy, jurnalist Satybaldy Daumov shygharmalaryn oqyghan kezde bildim. «Jalyn-ghúmyr», «Qazyna», «Sonau bir túrghan Narynda…»degen jyr jinaqtarynyn, «Tauqymetti taghdyr» atty Alma Orazbaevanyng ómirin zerttegen publisistikalyq janrda jazylghan kitaptyng avtory.
G. A. Burgerden «Baron Munhgauzenning basynan ótken ghajayyp oqighalaryn» audarghan.

Kenes Odaghynyng Batyry Temir Masinge arnap jazghan «Jalyn jýrek» degen dastanyndaghy tughan jerge degen mahabbat shygharmanyng ón boyy­nan qúiylyp túrghanday әser etedi. IYә, aqyn kókireginen aq kepter bop úshqan ólennen tughan jerge degen erekshe sýiispenshilik, qorshaghan ortany tanu jәne qabyldau, ata-anany ardaqtau, sýigen jargha degen qúrmet, perzentke degen jýrek jyluy ainalany aq núrgha bólegendey eken. Ómirdi tanu, ómirge kózqaras, ómirdi sezinu jәne ómirdi sýydi ólenderi arqyly oqyrmangha astarly týrde jetkizu qiynnyng qiyny. Filosofiyalyq tújyrym men psihologiyalyq iyirim arqyly lirikalyq keyip­kerdi oqyrmannyng kóz aldynda birde ashyq, aq­kónil, endi birde esh jangha aqtarylmay jýregine jýk artatyn túiyq ta sezimtal keyipte elestetip, syrlasyna ainaldyryp jiberuding ózi de has sheberge ghana tәn qoltanba. Mәselen, «Balalyq shaqtan bir eles» degen óleninde:
Túrushy ek ala tannan,
Torghaydyng shyrylymen.
Salatyn sary atan «әn»,
Ýlgermey shyghyp ýiden.

Shagha ma zaryn júrtqa,
«Ánin» ol bolmaydy aityp.
Jayqalghan shabyndyqqa
Jetemiz borbaylatyp.

Sol kezde kókjiyekke
Sýieydi kýn iyegin.
Qaraysyng eljirep kep,
Kórkine dýniyenin, – degen joldardan song da eles bop qalghan balalyq shaqqa degen saghynyshy kemerinen asyp tógilgeli túrghanyn bayqaytynymyz ras. Sol bir jýrekting týkpirinde saqtalghan este­lik­ke ainalghan saghym jyldar elesin aqyn «sary atan» beynesimen sәtti tabystyrghanyna qayran qalarymyz da aqiqat. Qazaq ýshin týie malynan ayauly mal joq. Tipten týiening tólin «bota» dep ataghan halqymyz, óz balasyn da «botam» dep er­keletip jatpay ma? Al súlu qyzdyng kórkin, bir ayauly jan­­dy «Aqbota», «Botakóz» dep ataytyny da bar. Endeshe, qazaq degen úghymmen bite qaynasyp ketken týie, «sary atan» qay qazaqtyng da jýregine jyly tiyeri haq. «Sary atannyng әninin» ózinde qanshama mәn, qazaqy jansaraydyng kórinisi bar desenizshi! Alysta qalghan baldәurenning jaziraly kýngeyin aqyn «jayqalghan shabyndyq», «kókjiyekke iyegin sýiegen Kýn» beynesi arqyly surettey otyryp, aldy ýmit, sony ókinish mynau jalghan dýniyening janaryna eljireumen qaraydy. Óitkeni ol on se­giz myng ghalamgha, adamzat balasyna, bir sózben aitqanda, ómirge ólerdey ghashyq. Osyny týisingen sәtte eriksiz kózding kólining móldiregenin de sezinuge bolar. Aqyn tughan jerding súlulyghyn jan bitire, jandandyra órnekteydi. Ádebiyet teoriyasynda tilding búl kórikteu qúralyn – keyipteu dep ataydy. Atalmysh ólende aqyn tabighatty adam týrinde, súlu qyz týrinde bederlegen. Mәselen,
«Aspannan qúiylyp núr,
Ketedi jaynap dala.
Kirpigin shúghynyq gýl,
Ashady jaylap qana…» dep, búl sózben salynghan suretten aqyn tilining bay palitrasy, aishyqty teneuleri menmúndalap túr. Aspannan qúiylghan núrmen jaynaghan dala, kirpigin jaylap ashqan shúghynyq gýlding keypi qanday ayauly edi! Búl ólen­degi aqynnyng bay tilin dәleldep túrghan teneuler men epiytetter, metafora men metonimiya, siynekdoha men keyipteu ólenge erekshe mazmún darytyp, maghynasyn biyiktetken syndy.
«Ketpep pe eng әri alystap,
Uaqyttyng kemesinde.
O, qayran balalyq shaq,
Týsting sen nege esime?!» dep ayaqtalghan óleng joldary jýrekting bir qylyn qozghap ketkendey, ýnsiz oigha shomdyratyny da shyn. Kez kelgen jan ózin, óz «menin» izdemesi barshagha ayan. Ony tek ózine-ózi sengen, sóz dertine shaldyqqan, joghyn tappay emdelmesin sezgen jan ghana aita alatyny mәlim. Arqaly aqyn ózining júrtqa júmbaq qalpyn:
Bulyghumen,
barmaqty qúr tisteumen,
Ótti jyldar jangha jara ýstegen…
Sóitip jýrip, onasha ósken jemistey,
Kókiregimde kózden tasa pisti Ólen! – dep na­qyshtaydy.
Jany sonday nәzik, tabighatpen ýndestikte ómir sýrgen ol ózining «Aq qayyng turaly balladasynda» bala kezdegi bir oqighany eske alady. Armanyna qanat berip, biyikti múrat qyluyna sebepshi – jay­laudaghy qayyndy bireulerding baltalap, súlatyp tastaghanyn aita otyryp, bala kónilining qalay jaralanghany, ómir boyy sol oqighanyng jýreginde qalghanyn suretteydi. Jaralanghan bala kónili súmdyq týs kórip, týsinde qayyng emes, ózine balta alyp jýrgen adamdardan shoshyp oyanady. Ómirbaqy sol bir suret sanasynan ketpeytinin:
Ozdyrsam da jyldardyng san kóshin men,
Osy bir týs shyqpay qoydy esimnen.
Kóz aldyma keledi sol aq qayyn,
Aghash kórsem týbirinen kesilgen, – dey otyryp, bir shybyq synsa jany týrshigetinin keremet sheberlikpen órgen. IYә, aqyn jýregi sezimtal. Ghalamda bolyp jatqan әrqily ózgerister aqyn sanasyna óz izin qaldyrmay ketpeydi. Aqyn shy­ghar­ma­shylyghyna den qoyghan sәtimizde kózge «Bas­qún­shaq kóli» degen óleni ottay basyldy. Tughan jerindegi túzdy kól Basqúnshaq arqyly perzent jýregin­degi tughan jerge degen ólmes, óshpes sezimdi pash etedi.
Ne shara taghdyrgha nәr búiyrtpaghan,
Órtepti kól ózegin kýiikti arman.
Telegey su ornyna óngen aq túz,
Móp-móldir kóz jasynday túnyp qalghan, – degen joldardan teperishti taghdyrdyng izin tartqan adam men Basqúnshaq kólining taghdyryn psihologiyalyq parallelizm arqyly surettegenine tәnti bolasyn.
Kepkendey kenezesi júrtta qalyp,
Jatady ol jaumay ótken búltqa nalyp.
Qart Kaspiy ketken aunap ontýstikke,
Bar suyn Basqúnshaqtyng úrttap alyp.

Bezinip tuysynan týbi birge,
Qashty eken teniz nege týrip irge?!
Kóz jasyn sygha-sygha saryqqanday,
Shydamay aghayynnyng kýiigine, – qanday suret, psihologiyalyq ahual iyirimi, tereng filosofiya! Tú­nyp túr ghoy, túnyp túr! Ómirde pende atauly basynan keshetin tuystan kónil qalu, agha­yyn­gha ókpelep, jat jerge irge audaru Kaspiy men Bas­qúnshaq kóli arqyly óte bir kýrdeli dramatizmge ainalyp túr­ghanday. Qayshylyqqa toly ómirde adam basynan qanday jaghday ótpeydi desenizshi! Sonyng bәri aqyn jýregin panalap, syzdatady, dertti ete­di. Mәselen, tughan jeri «Qoyandynyn» Azghyr poligonynyng zardabynan shekken qasiretin dóp basyp beynelegen «Qoyandy» degen aza jyrynyng ózindegi derekter men sóz mәiegi, tilding shúrayy kóz sýrindiredi. Ýlken bir romannyng jýgin arqalap túrghan tragediyalyq tuyndy. Tughan jerge ólenmen órgen qúlpytas!
Osy maqalany jazu barysynda aqynnyng jary Asylghanym apaymen didarlasqan edik. Sonau 60-jyldary Almatyda tabysqan eken. ­Satybaldy agha ol kezde QazMU-dyng jurnalistika fakulitetining studenti. Bir qúrbysyna baryp, sol jerden bir-birin tanyp, tauypty. «Nege ekenin bilmeymin, amandasqan sәtte jýregim lyq etkendey boldy» deydi aghynan jarylyp. Úzyn boyly, kózәinek kiygen, ýndemeytin, úyalshaq bozbalanyng taghdyry bop tabysatynyn ol sәtte sezgen joq, әriyne. Baghyna Satybaldy agha óte jaqsy adam bop kezdesti. Ómirleri beyne bir kórgen týstey bop óte shyqty. Ýsh úly bar. Kelin týsirdi, nemere sýidi. Biraq Satybaldy agha bardaghyday emes ómir… Agha múrasyn aldyma jayyp salghan ol kisining kózinen múndy kórdim. IYә, «jaqsymenen syrlasqan jarty saghat, jamannyng ótip ketken ómirindey» ekeni ras. Mynau ómirde adamnyng kónilinen qymbat eshnәrse joq. Biraq eshqanday sózben Asylghanym apaydyng kónilin júbata almaytynym da aqiqat. Satybaldy Daumov qazaqpen birge bolashaq kýnderge jol tartyp bara jatyr. Sol ghana aiqyn.

Gýlzada NIYETQALIYEVA

«Ana tili» gazeti