Seysenbi, 19 Qazan 2021
46 - sóz 4663 0 pikir 24 Sәuir, 2014 saghat 13:54

DÁUREN QUAT. ShAHMARANNYNG KITABY

(әngime)

Ayaghynan  aljyghan  Soltanbay shaldy saqalynan alty taram jasyn aghyzyp balasy qalagha sýirep әketken kýni búl jalghyz qaldy.  Áuelde jalghyzdyghyn kýmәnining jetegine baylap anyraghan auyldyng ishin aralap kóp sendeletin. Qara aghashtardyng basyna qalbanday kep qonatyn qarghalardan ózge qarang eter jan joq. Qúlazyghan tynyshtyq. Áredik Soltanbay qarttyng nәli tayghan kerzi etiginen týsken izdi kózi shalady. Ókshesi qisayyp, dobalbastanyp jatyr.  Jamau jýreley otyryp sol izdi sipap qoyady. Jaryqtyq jasy úlghayyp, mәlkildegen shaghynda ayaghynan aljydy ghoy, әitpese sanasy sayrap túratyn. Tek bar aiyby kýndi kýn demey, týndi týn demey,  ýiinen shyghatyn da jýre beretin. Aqyrynda tau men tasty kezip, arqa eti arsha, borbay eti borsha bolyp bir-aq oralushy edi. Sýrleuler  әjimdegen sýleydalanyng eng songhy iyesindey edi ol. Keybireuler odan «eles ertip, aruaq  aidap jýrgen adam» dep shoshityn. Al, Soltekeng bolsa, bir kezde ózi sayran salghan ólkenin  bederine tabany janyp, qúshyry qanyp qaytqanyna shalqityn. «Sarytauymnyng oiy men qyryn armansyz sharladym, – deytin  qalagha qaptay kóship, jarysa qol búlghap bara jatqan jaqyn-júraghatyna qarap shal bayqús, – Sarytaudy kórip sanlaghym bir kóterildi». Shaldyng sózin shalyq úrghannyng sandyraghyna balap sol Sarytaudyng bókterinen qalagha bet týzegen auyl kóshining aqyry Jamaudyn  júrt baghyp qaluymen ayaqtaldy.

Aldymen qalagha auyldyng jastary attanghan. «Keremet qalada eken. Aqsha  ayaqtyng astynda ybyrsyp, shashylyp jatady eken. Tek erinbey enkey de etegine toltyra ber». Sonysy ras-au shamasy,  qalagha túraq tepkenning aldy  ala kóbik auyzdanyp  auylgha soqqan sayyn eldi estandy etip  bitirdi. Sodan keyin-aq auyl qalagha qarap jútynatyndy shyghardy. Sóitti de jyly orynynan jylystap kóshe bastady. «Kóshpeymin, kóshe almaymyn» degen búl auyldaghy júmyr basty pende jalghyz  Jamau boldy. Teginde, terisin sýiegine qaptay salghanday qapsaghay boyly tyrjau jigit  eniregen eregesting adamy edi. Qalagha týp qotarylghan aghayyn tuysyna jon arqasyn  kórsetip mine, endi, jalqy kýn keship auylda jýr.

Jamaudyng kýndegi әdeti osy: albaryndaghy azyn-aulaq iri-qarasy men úsaq malyn aidap aparyp Qarasaydyng auzyndaghy anghargha qaptatyp jiberedi de samal jýgirip túratyn ólendi ózektin  salqyn sabatyna kómilip otyrady da qoyady. Ghayyptan bir jolaushy tap bola ketse, Jamaudyng myna keypin beydaua dýniyeden irgesin aulaqqa salyp әr kýnin minәjat ýstinde mýlgip qana ótkizetin  mýminge úqsatar edi.

Ish jiyditer tynyshtyq ishegin tartyp synsyghan bir uilge ilinip qalghan. Jamau anyq estiydi. Uil ýzdige soghyp ýzile bozdaydy.  «E-ey, Alla-ay, – deydi sodan song kýbirlep, – tynyshtyq ekesh tynyshtyq ta jalghyzsyrap jylaydy eken ghoy». 

Qúnysqan jauyrynyn jazyp tóniregine kóz tastaghan. Angharlarda úiyghan alyp kólenkeler kemerinen asyp iyen júrttaghy auylgha qaray jayylyp barady eken. Ymyrt ýiiriluge bet alypty. Úyasyna enbes búryn Bayanjýrek tauynyng basyna qonyp alyp kýmbezkók aspandaghy seruen jolyn tamashalaytyn batar Kýniyesiz  ýilerding shatyryna shapaghyn shashyp, sholaq kóshelerding boyyna  qúba qyzyl alasha tósep tastapty. Ilkide sol sholaq kóshelerding qoyyn-qonyshynan tayaq ústaghan, syryq sýiretken kәri-qúrtan, bala-shagha aqtaryla shyghyp óristen qaytqan maldyng aldyn tosyp túratyn. Keshke deyin búghynbaq oinap, qyzyl inirde bir-birin tauyp ala qoyghanday shúrqyrasqan bir dәuren edi ol kezde.

Anau qoltyqtaghy dónning jalpaq tóbesine  qariyalar jayghasatyn. Dónning shiyleuitteu túsyna kәri shesheler men jaulyqtary agharandap jas әielder jinalatyn. Ánebir kýmis bastau iyinaghashty qyz-kelinshekterge tolyp ketushi edi-au. Tay-qúnandaryn jýgirtken bozbala, jigit-jeleng әlgi kýmis bastaudyng ayaghynan shól basarday entelep kep irkiletin. Soqasyn kóterip, temir túyaq «túlparlaryn» qantarghan aghalar da  óris baqqan júrttyng óresinen tabylar edi. «Sonyng bәrin qala jútty, –  deydi Jamau kýrsinip, – qala jútty». Dóng basyna dóngelene maldas qúrghan shaldar jarysa jer tompaytyp, baqigha attanysymen,  bir toqtyny qandap bitiretin aghayyn arasyndaghy kilt etken kiykiljing ataulynyng kiri qalyndap, әrkim óz úyaty men  namysynyng shylauyna baylanyp, qabaghyn teris saldy. Sodan keyin-aq:

– Syrty týkti, ishi boq birer hayuan iz-týzssiz joghalyp, bir-eki azamat sottalyp ketti;

– Qazan teuip qaghynghan  tentekter kóbeyip, qas jarylyp, tis syndy;

– Kelin-kepshikting súiyq jýrisi bilinip, ong bosaghadaghy qyzdyng oipang beli shenbirek atyp shanyraq astynda tóldedi;

– Ala jip kórse, asylyp óletinder kóbeydi;

– Sóz jarystyrghannan bóz jarystyrghan ozyp, bәkene boyly bәseke kýsheydi.

Osynyng bәrin Jamaudyng auyly óz ishinde qozdatyp, ósirip, ushyqtyryp, balalatyp aldy da artynan shoshyghanday týrshigip túra qashty. Qalagha. Bireudi bireu bilip bolmaytyn qalagha. «Búl auyldyng adamyn ghana emes, úyaty men namysyn da auzyn  aranday ashqan qala qylghyta saldy». Jamau taulargha qaraydy: boy talastyryp shalqy kóterilgen qúz jartasty kók sengir taular aspangha barar joldyng baspaldaqtary siyaqty – bir-birine mingesip, úshtasyp alystan aibar tógedi. Ayaghynyng astyndaghy qara jolgha telmiredi: qara jol danghylgha bitken danalyqtyng tilinde sóilep keterdey ym qaghady. Búlaqqa qúlaq tosady: búlaqtar betin basyp úyala qashqan bala boyjetkendey sylang qaghyp bir tynbaydy. «Búl auyldyng adamdaryna, – deydi sonda Jamau, – myna taulardyng tәkappar minezi, myna joldardyng kóneni kógendegen kópbilgishtigi men kónterili tózimi, myna búlaqtyng móldirligi men balandyghy darymapty». «Teginde solardyng qalagha auyp qara batyrghandary  da dúrys boldy, – deydi sodan son, – ómir – alys-júlys bәsekening sheginde jalyghu ýshin berilgen uaqyttyng ólshemi ghoy. Men bilmeytin qalada qalay qyrbaylassa da ózderi bilsin».

 Jamaudy jalghyzdyqqa kóndirgen ólke jer-jahannan bólinip uaqyttyng әldebir mekensiz, mezgilsiz úshpaghynda qalyp qoyghan siyaqty. Tang qalay atsa, kesh solay batady.

Jamau jetim auyldyng syrtyndaghy baluan jotaly belge kóteriletin. Sosyn әbden ýirengen kózi týnge sinip ketken týley týzding týkpirinen jiptey syzyq tartylyp óterin qapysyz angharady. Jiptey syzyq sәlden keyin júldyzdardyng sәulesine ilinip, manday tústa agharandap jýrip alady da, jarty elige ósip bileziktene bitip toqtaydy. Álgi bilezikting ýstine taghy bir aqkýmis bilezik  kiyiledi. Aqkýmis bilezikter qalyndap, býkteuin jazghan sayyn byqyp jatyp alghan týimedaq júldyzdar ólermendene aspan tósine órlep, badana kózdi basbarmaqtay júldyzdardyng jaryghy jayyla týsedi. Shyghystan bileziktenip tang bilindi, tang atty degen osy.

Boyauy solghan bozamyqtan  Jonghardyng appaq jýzi qylang beredi, dónkiyip Arshaly týregeledi, úiqyshyl Sarytaudyng shoshaq tóbeleri qarauytady.  Erte oyanghan Jonghar abyz tau, aqsaqal tau – Arshalygha aldymen sәlem jasap, Arshaly aldy-artyna abajaday tónip otyrady da, ainalasyndaghy bala taulardy asa tayaghymen týrtip oyata bastaydy.

«Taular tәrtipti, – deydi Jamau, – taularda tәrtip bar».

«Taualar tәrtipti, taularda tәrtip bar». Jamau jalghyz ózi bir jyldy ótkerdi.

«Taular tәrtipti, taularda tәrtip bar». Jamaudyng jan balasyna jaq ashpaghanyna jәne bir jyldyng jýzi audy.

«Taular tәrtipti... «iyә, taularda tәrtip bar» dep dauystady bireu tap qasynan.Qara kisi. Tang alageuiminen tanghajayyp týs aulaghanday ainalasyna tamsana qarap túrdy da jol bastady. Auylgha. IYen auyldyng shetine ekeui iline bergende agharandaghan әldenelerdi Jamaudyng janary ilip týsti. Bir birine ýnsiz múng shaqqan múrjasyz tamdardyng irgesinen týn týtilip barady eken. Sol kezde anyq bayqady kebinder kerueni kerimsal lekke ilesip qasynan suyldap ótip jatty. Auyldan singen shiyki topyraqtyng iyisi anqidy.

... Qara kisi Jamaudyng janyn jaylap aldy. Ekeui kýn batyryp, tang atyrugha keliskendey kókke telmirgen tylsym kýy tauyp әbden bitisti. Aynala tónirek elbek qaghady. Taular tulap, tóbeler shyrq ýiiriledi. Keyde tipti nayzakók shyndar tikke atylyp, әue qaq jarylady da júmsaq tynys tapqan aqnúr dýniyede Jamau jalghyz qalady. Mine taghy da jalghyz qalypty. Anyljyghan úshy-qiyrsyz mekendi keship keledi eken. Aldynan esigi týruli aq otau tap bola ketti. Kirip kelse, ishi tolghan hor qyzy, jayranday kýlip Jamaudy tórge shyghardy. Biri aqsha jýzin tosyp, biri tilinen bal jútqyzdy. Kýlkisinen kýmis tógilip taghy biri dastarhan jaydy. Sosyn bәri jabylyp búny shymyldyq ishine engizdi de basyna qús jastyq tastaghan. Oyansa, manayynda jan balasy joq jalghyz ózi búlt jamylyp japan týzde jatyr. «Ouuuu, auuuu, qaydasyndar?!» Alystan túyaq dýbiri estildi. Jer apshysyn quyryp tópep keledi. Mandayynda jalghyz kózi bar siyaqty. Taptap óte shyghatyngha úqsaydy. «Aybókeeen! – dep aiqaylady Jamau, – Aybóken, búl senbisin?!» Jamau tap sol kezde  óz aiqayynyng alapat zor ýnge, sambyrlaghan dauysqa úlasqanyn andap  tandana qúlaq tosqan. Dauys Jamaudy japyraqtay qaltyratty. Oyana ketse, taghy da týsi eken. Qasynda qara kisi otyr. «Kóresin, – dedi Qara kisi, – sen endi olardy kóresin». Jamau ainala aspan taulardyng alyp kór týbine shógip, shókeley týskenin kórdi. IYen auyldyng iyesiz ýilerimen birge Jamau da kór qoynyna jútylghan, kenetten... kózi shyraday ashyldy. Jan qaltasynan suyryp alyp qarasa, saghat tili tanghy alty jarymdy qayyrypty. Kýmis bileziktengen kókjiyekke qadalghan betinde qalghyp ketkenge úqsaydy. Bidayyq basyn terbeltken tanghy serpindi aua Jamaudyn  boyyn sergitip, etektegi auylgha jeteley jónelgen. Auylgha tayaghanda belbeuine jýgen qystyrghan Bayghazy shaldy kezdestirdi. «Astapyralla, búl shal bayaghyda baqilyq bolmap pa edi?». Jamau Bayghazy shalgha qos qolyn sozyp sonda da túra úmtylghan. Shal, biraq týsin salqyn ústap búghan búrylyp ta qaramady. Alabúrta adymdap ýiine jetken. Tórde maldas qúryp otyrghan Soltanbay qartty kórip sileyip qaldy. Sosyn egilip jylap jiberdi: Solteke-au, men sorladym ghoy. Sorly boldym ghoy әbden. Jalghyz ózim júrttan aumaymyn dep jýrip es-aqylynan airylghan bir beyshara boldym ghoy men. Birese shalyqtap kókte jýzemin, birese kórge kiremin. Jana ghana belbeuine jýgen qystyrghan Bayghazy marqúmmen  jolyqtym. Meni jyn iyektep, saytan qualamasa, óli aruaqty tiri adam siyaqty kóremin be? Atatay-au, qútqarshy meni, sadaghang keteyin boyyma dem salyp, sanamdy sauyqtyra kórshi...

Jamau solyqtay kelip Soltanbaydyng aldyna jyghylghan. Qart kýlimsiredi. Qabaghyn jazyp bauday saqalyn uystaghan kýii iyegin qaqty. Jamau jas parlaghan janaryn sýrte almay jatyp bualdyrlanghan  qart beynesinen Qara kisige úqsastyqty anghardy. Qara kisinin... jo-joq, Soltanbaydyng kәri soydaq tisterine baghynbay  erinin jalap jylmang qaghatyn kýzgi jalbyzdyng pisken japyraghynday qanqyzyl tili Jamaugha qaytadan es bitirdi. Shal әdettegidey ezuine týkirigin ilip, úrtyn qompandatyp úryp otyr. Áredik alaqanyn jazyp әldenege tandanady, әredik súq sausaghymen kókti núsqap ekilene sóileydi. Iyghyn qusyra týsip, býktelgen belin býgjiygen keudesimen basyp enkendey entelep әldeneni ejiktep týsindiredi. Jamau qartqa riza boldy. «Jaryqtyq-ay, ata meken, baba qonysyna jetken eken-au jer týbinen kýnirenip. Bәse, atty kisi taqymgha salyp tartsa da júlynbaytyn shiyding sabaghynday tamyryn tughan jerden ýzip kete almaytyn bir pende mening qasymnan tabylsa kerek-ti».

Auyl qalagha aqtarylghanda Jamaudy tanghaldyrghan bir keremet – kәdimgi shiyler edi. Birde Jamau erigip jýrip at ýstinde shiyding bir sabaghyn tamyrymen júlyp almaq bolghan. Qozghalmady. Sodan keyin taqymyna basyp tartyp bayqaghan. Mynq etpedi. Qayta sabyghynan synyp Jamaudyng alaqanyn tilip-tilip týsken. Qysta qar astynan qyltighan ýrpek basy ýlpildep, ayazgha túnshyqqan týri ayanysh shaqyryp, kóktemde balghyn tartyp boylay ósken kórki dýniyege bir ystyq әr beretin shiylerdin, shiyli ólkenin  óskini Jamau ýzdige soghyp ýzile bozdaghan uildi  qayyra estidi. «Búl ne uil? Oty sónip, oshaghynyng auzy talqandalghan jetim ýiler ilkidegi tirshilikti joqtap zarlay ma? Álde, týtin ansaghan múrjalardyng ózegin kernegen óksik pe?»

– Jylauyq Jamau.

– Men be jylaghan?

– Adamnyng shyn dosy – kóz jasy.

– Men ony bilemin. Men jylasam rahattanamyn.

– Jylaghan adamnyng janyn perishteler әldiyleydi.

– Sen kimsin?

– Tanymadyng ba? Dúrystap qarasanshy.

– Mәulim? Sen osydan...

– IYә, men osydan on jyl búryn baqigha attanghanmyn. Týn – ruhtyng mekeni. Biz týndi kezemiz.

– Al biz týnnen qorqamyz.

– Uaqyt ta týnnen qorqady. Týn mәngilikke jalghasa berse, uaqyt esepten qalar edi.

– Sender bizdi kórip túrasyndar ma?

– Mine, sen de bizdi kórip túrsyn. Men ózgerippin be?

– Joq, bәz-bayaghy qalpyn. Tipti ong jaq kózinning astyndaghy tyrtyq ta ornynda. Osy tyrtyq ashushang әkenning qatty sermegen qamshysynyng izi emes pe edi? Ákene әli ókpeli shygharsyn?

– Mende әke bolghan emes. Men ol adamnan búryn tughanmyn. Onyng meni kórgen bette qalshyldap, qútyryp, aiqaylap ketetin sebebi sol edi.

– Sen sony bilding be? Bilseng aitpadyng ba?

– Fәniyden baqigha baratyny әr pendege aqiqat. Baqidan fәniyge oralghanyn sezetin jannyng eki dýnie arasyndaghy hali ózine de júmbaq, týisikting týkpirindegi әlemge jetu tirlikte neghaybyl.

– Keshe jalan-ayaq, jalan-bas dalada úiyqtap qalypsyn, –  dedi erteninde Soltanbay qart Jamaugha qarap, – kóterip әkelip tósegine jatqyzdym.

Jamau keshting batuyn asygha kýtti. Alystan talyghyp jetken uildi jetim auyldyng qora-qopsysynda jamyratyp taghy da týn keldi. Jamau tóseginen úrlana úmtylyp syrtqa asyqqan. Tónirek tútasa agharyp sýttey jaryq shashqan  tang óng men týsting arasyn jalghap qalypty. Albarda ysqyryp appaq jylan túr. Qos jelbezegi qanattanyp,  qayqanday jorghalaghan jylan Jamaudy janap ótip zau biyikke shiratyla bir-aq shapshydy.

– Kórding be? – dedi Qara kisi Jamaudyng qúlaghyna sybyrlap, –  seni  auyldan úzatpay arbap alyp qalghan osy әbjilan edi.

Erteninde Soltanbay qart Jamaugha baghzy bir zamannyng hikayasyn bayan qyldy.

– «Erterekte bolsa kerek, – dep bastady qart әngimesin. – Bizding myna Arshaly tauynyng tereng shatqaldaryn jaylaghan jylandardyng ordasynda bir adam ómir sýripti. Álgi adam týnde jylangha ainalyp, kýndiz kisi keypine  enetin kórinedi.

Jylan-adam sauytyn sheship tastap keyde alys qiyrlargha sapar shegedi eken. Sóitip elden eldi, jerden jerdi aralap kele jatsa, shaqyrayghan kýnning astynda eshki sauyp otyrghan bir kedeyge úshyrasypty. Osy kedeydi bir synap kóreyinishi deydi de jigit jylan keypine enip kedeyding lashyghyna kirip barsa, bayqús kedey ornynan úshyp túryp erneui maymighan  qalayy legenge saughan sýtining jartysyn qúiyp beripti. Jylan sýtten toyghanynsha iship,  altyn dilda tastap shyghyp ketedi.

Osydan keyin jylan kýnde sýt ishuge kelip túrady, kedey sorly da kýnine altyn dildali bola týsedi. Kýnderden kýnder ótedi. Tórtkýl dýniyge aty ketken bir patsha týs kóredi. Ol týsin eshkimge aitpay «týs kórdim, týs kórdim, týsimde ne kórdim?» dep aita beredi. Uәzirleri, ghúlama moldalary jiylyp patshanyng qanday týs kórgendigin tappaydy. Qaraqúrym halqy jinalyp kep aita almaydy. Sonda patsha: «Mening dәregeyime bas úrghan pende balasy qalmasyn. Bәring jiylyp kelgende ne týs kórgenimdi bilmesender tegis  basyndy alamyn», –  deydi. Múny estigen qarasha halyqta es qalmaydy. Patshanyng jarlyghyn kedey de estiydi. Kedeyge de jan tәtti,  qayterin bilmey, kirip keterge qara jerding qyrtysyn tappay otyrsa, oghan jylan kep til qatady.

– Sen patshana bar. Patshana jolyqqansha mening sózimdi tisinnen shygharma. Patshang týsinde týlki kórdi. Osyny aitsang patsha quanyp saghan syi-syyapat jasaydy. Biraq sen patshanyng bergenin menimen bólisuge tiyissin, – deydi.

Kedey quanyp, qúnjyng qaghyp jýgire jóneledi. Shahargha barsa, qújynaghan halyq deydi. Kýnirenip jatyr eken deydi. Kedey patshagha kiruge múrsat súraydy. Beyshara ajalyna asyqqan bireu ghoy dep, kýzetshiler ony patsha sarayyna kirgizip qoya beredi. Kedey patshanyng aldyna bara jyghylyp:

– Týsinizde ne kórgeninizdi men aitayyn, taqsyr, – deydi.

– Ayt! – deydi han aqyryp.

– Taqsyr, – deydi kózin júmyp mýlgigen jarly, – kóripkel-әulie pirlerimning sezdiruine qaraghanda, siz týsinizde týlki kórdiniz.

Myna sózdi estip patsha quanyp:

– Mening júrtymnyng ishinde de aqyldy, әulie adam bar eken ghoy. Áuliyege kótergeninshe altyn dilda tartu etinder! – dep әmir etedi. Áulie týsin joryp, kónilin tynyshtandyrghan song patsha da meyirlenip halqyna húrsan jariyalaydy.

Ayaq astynan әulie atanghan kedey jarty qap altyn dildәni kóterip kele jatyp «Áy, osyny jylan biledi ghoy deysing be?» dep altyn dildәlaryn jarty jolgha kómip, tyghyp tastaydy.

Arada neshe jyldar ótedi. Jarlynyng lashyghyna kirip jylan kýnde sýt ishedi, kýnde bir dildә qaldyrady. Kedey ony jambasyna basyp jata beredi. Patsha bir kýni bayaghysynsha týs kóredi. «Týs kórdim, týs kórdim, týsimde ne kórdim?» dep aiqaylaydy patsha. El ishi taghy dýrligedi. Uәzirler kedeydi izdeydi. At shaptyryp kisi jiberse, kedey shalqasynan týsip shaljiyp jatyr eken. Shabarmandar alqynyp: «Áulie jaryqtyq, halqyndy qútqara gór, qatigez patshamyz týs kóripti. Bizben jýr. Týsinde kórgenin aityp ber», – deydi. Kedey: «Sender joldarynnan qalmandar, men sondarynnan baramyn»,  –  deydi de ózi empendep jylangha jetedi:

– Basyndy kóter, Mar ata, patshamyz týs kóripti.

– Qu túyaq kedeyim, kelding be? Patshang týsinde qasqyr kórdi. Bar da ait. Biraq oljany bólisudi úmytpa.

Kedeydi patsha jylyúshyray qarsy alady. «Áuliyem, aita ghoy, týsimde ne kórdim?» «Týsinizde, –  deydi  kedey, –  týsinizde taqsyr han, qasqyr kóripsiz».

– Oibooy! – dep shalqidy patsha. – Mening qarashy júrtymnyng ishinde naghyz әulie bar eken ghoy. Mynau naghyz әuliye. Áuliyeme kótergeninshe altyn dildә berinder!

Qap toly altyndy arqalap kele jatqan kedeyding ishine aramdyq kirip «Osyny jylan biledi ghoy deysing be?» dep әdettegidey qapshyghyn jarty jolgha jasyryp kómedi de, jylandy taspen úryp jaradar etip manynan quyp jiberedi.

Arada jyldar ótedi. Týs kórgish patsha el ishin búrynghysynsha azan-qazan qylady. «Týs kórdim, týs kórdim, týsimde ne kórdim?»  Uәzirler kedey bayqústy esterine týsirip shapqylatyp shabarman attandyrady. Shabarmandar barsa, kedey sol bayaghy shyr bitpegen qalpy eshkisin sauyp iship otyr eken deydi. Shabarmandar at belinen týspey mәn-jaydy bayan etedi. «Sender bara berinder, – deydi kedey. – Men de jetemin». Sóitip ol tarynyp jylap, endi ghaziz jannan baz keshken shygharmyn dep zarlay bastaghanda jylan qasynan tabylady.

– Á, syghyr kedey, sorandy aghyzyp nege zarlay qaldyn?

– Mar ata, jazdym-janyldym. Ózing birdene qylyp eptemeseng óletin shygharmyn. Týsten ózge isi joq patshamyz úiyqtap jatyp taghy da iyt-qúsqa jolyqsa kerek.

– Patshang búl joly týlki de, qasqyr da emes, qoy kórdi, – deydi jylan.

Patsha әuliyesin kórgenine quanyp: «Ózinizden súraytyn songhy mәuitim bar edi», – dep bastaghanda kedey júlyp alghanday «Taqsyr iyem, týsinizde qoy kórdiniz ghoy» deydi bek senimdi týrde.

Patsha esi shygha quanady. Kedeydi syi-syapatqa keneltip jolgha salady. Kedey jolda kele jatyp «osy bay adam mendey-aq bolar, eki qap altyn dildәm bar. Jylan dosymnan jighan dildәlarym bir tóbe. Endi ynsap qylayyn. Myna  arba toly altyndy Mar atama bereyin» dep  qanaghatqa keneledi. Múny bilgen jylan kedeydi jolynan tosyp alyp bylay deydi:

– Maghan sening altyn kómbeng kerek emes. Men seni syngha alyp edim. Áueli patshang týsinde týlki kórdi. Óitkeni halqy týlki siyaqty edi. Birin-biri aldap ómir sýretin. Sen de týlkilik jasap, jarty qap dildәni tyghyp tastadyn. Odan song patshang týsinde qasqyr kórdi. Halqy da qasqyr edi ol kezde. Sen de qasqyrlyq jasap, aldyndy boljaghan dostyghyma  qastyq qyldyn. Endi el toyyndy. Juasydy. Patshang da týsinde qoy kórdi. Ony sen men arqyly joryp bayan ettin. Patshannyng kónili tyndy. Endi sen meni tynda. Qazyna-mýlking jetedi. Ýilen. Qatynyng úl tusa, atyn Mәulim ghoy. Mәulim meni izdesin. Men – jylandar patshasy Shahmaranmyn.

Osyny aitady da jylan kózden ghayyp bolady. Kedey ýilenedi. Qatyny toghyz ai, on kýn degende tolghatyp úl tuady. Úldyng atyn Mәulim desedi. Mәulim bala kezinen sadaq tartyp, ang atyp әke-sheshesin asyraydy. Bir kýni Mәulimning kóz aldynan bir elik qasha jóneledi. Mәulim qua jóneledi. Elik qasha-qasha bir ýngirge kirip ketedi. Mәulim de ýngirding ishine enedi. Ýngir tas qaranghy eken. Anda-sanda elikting kózi jalt etip shalynyp terenge bastay beredi. Mәulim elikting sonynan erip kele jatyp ýngirding ishindegi bir týpsiz shynyraugha týsip ketedi. Shynyraudyng ishinde jatyp Mәulim jan-jaghyn jebesining úshymen qazsa, jylt etken jaryq kórinedi. Ne bolghanda da osy shynyraudyng týbinde qaldym ghoy, odanda qaza bereyin dep qaza berse, ar jaghynan ysyldap ýiirli jylan shygha keledi. «Seni bizding patshamyz Shahmarannyng kýtkenine kóp boldy» deydi jylandar. Mәulim jylandardyng ordasyna kelse, Shahmaran altyn tabaqtyng ýstinde jatyr eken. «Qoryqpa men de jartylay adammyn. Jer betine shyqsam kisi keypine enemin. Jer astynda jylanmyn. Jylandar patshasymyn. Men saghan bir qúpiyamdy ashamyn, Mәulim balam. Sen ol ýshin mening qasymda úzaq túrugha tiyissin», – deydi. Mәulim Shahmarannyng әleminde ay ómir sýredi, jyl ómir sýredi. Tipti kóp jyldar ótedi. Bir kýni Mәulim kәri ata-anasyn esine alyp jylaydy. Shahmarannan jer betine shyghugha rúhsat súraydy. Shahmaran kelisedi. Mәulimdi jer betine shyghatyn jolgha salyp túryp jylandar patshasy úrtyna jasyrghan gauhar tasty bayqatpay ústata qoyady da:

– Myna gauhar tas jer betine shyqqan kezinde kitapqa ainalar. Múnda neshe yqylym zamannyng syry bar. Búl kitaptyng sende ketkenin bilse, jylandar meni óltiredi. Meni kórgenindi pende balasyna sen de sezdirme. Olar bilse saghan da, maghan da qastyq qylady, – dep qoshtasyp qala beredi.

Mәulim shynyraudan kózdi ashyp-júmghansha kóterilip, jaryq dýniyege oralady. Aryp-ashyp jýrip auylyn tabady. Barsa, әkesi baqigha attanypty. Anasy jalghyzyn joqtay-joqtay basyr bolyp qalypty. Mәulim sonda Shahmarannyng kitabyn esine alyp, birer betin ashyp oqyp, anasynyng kózine dem salsa, keyuananyng shyraghy qaytadan janyp shygha kelipti.

Álqissa. Mәulim kitabyn oqy bersin. Biz endi jazylmas dertke shaldyghyp, ghalamnyng oqymysty moldalary men dәruish-qúshynashtaryn jiyp alghan patshagha keleyik. Patsha jan adam bilmeytin nauqasqa úrynyp Jaratqannan janyna saugha súrap jatyr eken. Sol kezde jyn-perining tiline jetik bir molda  Nil dariyasyn keship, Mysyrdy basyp, Sham shaharynan jetipti deydi. Kele patshanyng tamyryn ústap kórgen súnghyla: «Taqsyr, sizding eminiz – jylandar patshalyghynyng patshasy Shahmarannyng eti. Shahmarannyng basyn alyp miyn qaynatyp ishiniz, jon terisin sypyryp jamylyp jatynyz, sonda bar dertinizden qúlan taza aiygharsyz», – deydi. Sonda patsha uәzirlerine búiryp: «Qaytsender de Shahmarandy tabyndar», – deydi. Molda aitady: «Taqsyr, uәzirlerdi bekerge әure etesiz. Men sizding shaharynyzgha kirgen boyda bayqadym, bir qarasha ýiding týndiginen altyn bu shyghyp túrdy. Sol ýide Shahmarandy kórgen bala bar. Maghan nanbasanyz balany sheshindirip qaranyz. Balanyng denesi keudesinen tómen qaray kókala. Shahmarandy kórgen jannyng tәninde sonday belgi bolady», – deydi. Degenshe, uәzirler Mәulimdi baylap-matap alyp keledi. Sheshindirip jiberip qarasa, rasynda denesi kókala eken. Patsha kózi jaynap Shahmarandy súraydy. Bala aitpaydy. Patsha qaharyna minip, yzbarlana súraydy. Bala til qatpaydy. «Mynany aparyp zyndangha salyndar», – deydi. Patshanyng janalghyshtary balany úryp-soghyp kýnde súraydy. Mәulimnen dybys shyqpaydy. Amaly qúryghan patsha balany dargha asugha búiyrady. Búl kezde shahargha qaueset tarap, pәrmeni zor patshamyz bala keypindegi aidahardy óltiredi eken desedi. Patsha jarlyghy jariya etilgen kýni júrt dar aghashy túrghan alangha aghylady. Qarasa, kórkine kóz toyatynday týbit múrt bozbala eken. Apyr-ay, mynau bir beykýnә bala ghoy dep júrt guley bastaydy. Qala júrtynyng osylay qauyrt jinalghanyn kýtken Mәulim jendetterding jeteginde kele jatyp pyrr etip torghaygha ainalyp zau biyikke kóteriledi de: «Qap-qap, Shahmarannyng kitabyn tauysyp oqy almadym» dep, búldyrap kete barady. Torghaydy kenet qyrghy bola qoyghan molda qua jóneledi. Sol ketkennen Mәulim de, molda da oralmapty. Auru patsha dýnie salypty. Al, Shahmarannyng kitabyn kórgen jan bú dýniyede joq eken».

 

Soltanbay qart Jamaudy tan-tamasha etken әngimesin tiyanaqtay bere sózin bylay dep qorytty:

– So zamannyng kuәgerlerinen qalghan sóz eken, balam. Kitapty Shahmaran  Mәulim arqyly  jer betine shygharyp, adamzat balasyna tartu etpek bolghan. Ol kitapty jany izgi, jamanshylyq oilamaytyn bekzat kisi ústasa dep armandapty. Keyin adamdardyng arasyna oqymysty-ghúlamalardyng keypine enip kirip ketken ibilisterdi sezip, kitapty  Arshaly tauynyng bir shynyrau qúz-jartasyna tyghyp tastapty. Osylaysha Shahmaran kýndiz kisi, týnde jylan bolyp әlgi kitapty әli kýnge deyin baghyp jýr eken.

Erteninde Jamau Arshalygha aparar búralang soqpaqqa týsti. Tau etegi qoyanjondanyp bel-beleske úlasqan sayyn bayaghy uilding saryny tónirekti sapyra kóshirip Jamaudyng eki ayaghyn jerge tiygizbedi. Tómende iyen auyl qoy tastarday ýiilip qorash kórinedi. Sarytau taban astynda taptalyp, basynda alabas atan búlttar aunaghan Bayanjýrek belden tómen qaldy. Jamau demin basyp, jan shaqyryp qarasa, aspandy alqymdaghan alyp bir qúzar shynynyng shynyrau biyiginde damyldapty. Dәrmeni tausyla, buyndary qúrsaulanyp býktele qúlaghan. Kenet boyyn jazdy da sozylyp sala berdi. Sóitti de jaqpar tastan jelbezegin shygharyp, ysqyra arbap túrghan әbjylangha qaray basyn oqtay shanshyp iyrelendey jóneldi.

"Júldyz" jurnaly

0 pikir