Seysenbi, 26 Qarasha 2024
Dep jatyr 6070 0 pikir 24 Sәuir, 2014 saghat 10:39

KÓKPEKTINING "KÓKESI" KIM?

Qazaq ot pen sudy tilsiz jau deydi. Bizding elde kóktem tusa ózen boyyndaghy eldi mekenderdi su basatyny әdetke ainalyp barady. 2010 jyly nauryz tua Almaty oblysyndaghy Qyzylaghash auylyn týgeldey su shayyp ketti. Su bógeni jarylyp, qoymadan aqqan su tasqyny saldarynan 150 adam izim qayym joghaldy degenimen,  resmy aqparat 37 adam tasqyn qúrbany boldy dep mәlimdedi. 146 ýy qirap, auyldyng mal basy týgelge juyq tasqynnan qyryldy. Biylik apat saldaryn joiygha 1 milliard  tenge bóldi. Búl tótenshe jaghdaylar ministrligine ýlken sabaq boluy tiyis edi. Sol jyly Shyghys Qazaqstan ónirinde de qyzyl su jýrdi. Jalpy eseppen 11 mynnan astam mal basy shyghyn boldy. Adam shyghyny bolmaghanymen kóptegen ýiler túrugha jaramsyz bolyp qaldy. Tasqyn saldaryn joigha qajetti qarjy 10,2 milliard tenge dep eseptelgen.  Kelesi jylynda Batys Qazaqstan oblysynda su tasydy. Tasqynnan kelgen shyghyn 10 milliardtan asady dep esepteldi.  2012 jyly Ontýstik Qazaqstanda bolghan su tasqyny saldarynan 500ge juyq túrghyn ýy býlindi. Su arnalaryn tasqynmen jaghalasyp jýrip bekittik taghy. Halyq sol jylghy su tasqynyn elu jylda bolmaghan apat dedi. Sanamalap keler bolsanyz ontýstiktegi Syr dariya, Shardara siyaqty ózenderding jyl sayynghy tasqynynan ózen boyyndaghy eldi mekender zardap shegip jatady. Byltyr aimaqtarda aitarlyqtay tasqyn bola qoymaghandyqtan ba, biyl TJM tym sylbyr qimyldady. Kókpektini tasqyn aldy 30 nauryzda. Qaraghandy oblysy, Búqar jyrau audany, Kókpekti auylynda Qyzylaghashtaghy jaghday qaytalandy. Arnasynan asyp jatqan ózenge jyrylghan bógen suy qosylyp 300-ge juyq ýidi su qiratyp ketti. Bes adam qaza boldy.  Mal – mýliktin  shyghyny aldyn ala esep boyynsha 1 milliardtan asady delindi. Sәuir tughaly beri ortalyq ónirlerde, Astana qalasy manyndaghy auyldarda, Aqmola oblysynyng kóptegen eldi mekenderinde su apaty tirkelip jatyr. Ministr Vladimir Bojko apat bolghan auyldargha ylghida keshigip jetip, qayyqpen «seruen» qúrudan әrige bara almady.  Osynshama oqighalardyng bәri de TJM-nyng qauqarsyzdyghyna, qanday da bir oqys oqighanyng aldyn alugha dayyn emes ekenine jetkilikti dәlel.

Sәuirding 18-inde Qaraghandy prokuraturasy Kókpekti isine qylmystyq is qozghady. Atalghan oqighagha baylanysty  keshe Kókpekti selosynyng әkimi Smaylov pen audandyq TJB basshysy Tulikovqa qylmystyq aiyp taqty. Sonday – aq bógenning qazirgi iyesi bolyp otyrghan «Shanyraq» JShS-imen,   jalgha alyp paydalanghan «Tabighat21» firmasy ókilderi de jauapkershilik jaza arqalaytyn bolady dedi. Bir ayaghyn óz aqylymen bassa, ekinshi ayaghyn jogharynyng búiryghymen basatyn audan – auyl әkimderinde ne qauqar bar, júmsaq kresloda otyrghandar odan sabaq ala qoymaydy. Apat oryn alghan alghashqy kýnderde  Ministr Bojko su qoymasynyng iyesi kimge tiyesili ekenin «ayta almay» qara terge týsken. Áu basta bógen iyesi  Parlament Mәjilisining deputaty Rauan Shaekin degen sybys shyqqan. Óitkeni onyng әkesi Mihayl Kókpekti selosy Sverdlov bolyp túrghan kezde kenshar diyrektory bolghan. Degenmen dәl osy apatqa baylanysty Shaekinder «qatysymyz joq» dep ant-su iship otyr.  

Qalay desek te su qoymasynda ósirilgen balyqtyng qyzyghyn ne auyl әkimi kórmegen, ne audandyq TJB bastyghy kórmegen. Auyl adamdary da bógen iyesi bir «dókey» ekenin aitqanymen atyn ataudan qorqady.

Núrghaly Núrtay

Abai.kz

 

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1536
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3317
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 6031