Bekbolat Tileuhan aghamnyng beyne ýndeuin kórdim. Aytuym kerek. Bekende alty alasym, bes beresim  joq. Men de әr qazaq sekildi Bekbolat aghanyng әnshiligin, boyyna Alla darytqan talantyn syilaymyn, azamattyghyn qúrmetteymin. Dastarhanynan dәm de tattym, әngimesin de tyndadym. El san saqqa jýgirtetin mazhaby men aqidasynda sharuam joq. Árkim Allany qalay tanidy, Jaratushygha qalay ghibadat etedi - óz mәselesi. Men ýshin Bekbolat - eng aldymen Qazaq! Búl postymnan keyin Aqberen de pәlen eken, týgen eken degen әngimeni qozdyrmanyzdar, Qúday ýshin ótinem.

Álgi beyne ýndeuinde óz pikirin Bekeng kómeyine óksik tyghylyp, emosiyamen aityp otyr. Kisi tanityn adamgha bilinip-aq túr. «Anyz adam» jurnalyna qatysty kózqarasy óz aldyna. Ángime ol turaly emes. Mәsele, elding ertenine alandaghan azamattyng sózinde. IYә, bizge qazir birlik kerek. Qanday jaghdayda da. Elding amandyghy kerek. Býlikke ýndep, arandatushy bolu - ózing bilmey, bireuding qolshoqpary bop siltenu, marionetka bop jaularynnyng josparynynyng tez oryndaluyna kómektesu dep týsingenimiz abzal. Mystan kele jatsa, jeztyrnaghyna ilinbeudin, sol shaqta odan da súm, odan da ailaly boludy qarastyruymyz qajet. Biylikti sýiip, talyqsyghandyqtan  aytyp otyrgham joq. Shynymdy aitayyn, kónil kýpti bolghannan aityp otyrmyn. Eng tәtti qúndylyghymyz - Tәuelsizdigimizden aiyrylyp qaludan tughan ýreyding әserinen aityp otyrmyn. Emosiya kerek emes, ol ras. Qazaq qara ormanday birtútas, jauy shetine kelse de, el ishine kirgizbeytin ózine ózi myqty qorghan boluy kerek. Tәubeshilik, shýkirlik te dúrys, alayda bizge qazir óte saq, óte aqyldy bolu qajet. Búl zamandy da ótkerermiz. Qazir senerimiz de, sýienerimiz de - bir Jaratushy ghana. Alla Alashty taghy bir qiyn-qystau kezennen aman-sau alyp shyqsynshy. Ol bizding niyetimizge baylanysty, aghayyn!

Aqberen Elgezek

Facebook.com Áleumettik jelidegi jeke paraqshasynan alyndy