IYә, uaqyttyng jelmayasy jas kezinde shópting basyn jýre shalghanday, bayyrqaghanday bolushy edi, qazir ejelgi sar jelisine salyp, jer apshysyn quyra bastady. Aldaghy ghasyrlardyng «Alladin qaqpasynday» qúpiya esiginde bizdi ne kýtip túr? Ana tilinin, qara ólenning jay-kýii ne bolmaq?
Búdan 80 jyl búryn Maksim Gori­kiy: «Bizding әdebiyet – úly oilar enbek sinirip, jaqynda ghana myng týrli gýldermen qúlpyryp túrghan keng ólke edi. Endi, mine, nadandyqtyn, qarabayyrlyqtyng aram shópteri basyp barady, tiri gýlderding ornyna qaghazdan jasalghan óli gýlder tolyp ketti» dep nalyghan edi.
Qalay degenmen de, kózi jasaurap, kónili bosap, qissa oqyp otyrghandardy qazir kezdestire almaytynymyz anyq.
Býginde qasiyetti qara ólenning ker jorghasyn kez kelgen jýgensiz mindi, qaqpalap jýrdi, erqashty qyldy…
Bireuler ýy arasyndaghy bozbalashy­ly­ghyn, qoy ýrkitkenin, it ýrgizgenin ólenge ainaldyryp, arqandalghan attay ayaday jerdi shiyrlap jýr.
Keybir ólender tazdyng basyna qúyatyn jyp-jyly, bojyp ketken airanday jýregindi ainytady.
Siyrdyng búzauyn jalaghan jeri sekildi, tartylghan borazdaday aiqyn­dal­ghan, jylmighan bederli ólenderge zar boldyq.
Sodan song amal joq, Iliyas, Qasym, Ghafu, Júmeken, Tólegen, Saghi, Ótejan, Qadyr, Mendekesh, Júmatay, Jarasqan, Temirhan, Saghat Ábdughaliyev, Esenqúl, Esenghali, Ghalymdardyng kenelte jyrlaghan kesek jyrlaryn oqyp, mauqyndy basasyn.
Osynau arghy-bergi salqar kóshting keude túsynda kele jatqan, qazaqtyng talantty aqyndarynyng tasbiyghyna erte tizilip, jasynan darynymen jaytandap kózge týsip, ýirekting qasqaldaghynday órge jýzgen ónerpazdyng biri – Úlyqbek Esdәuletov.
Ol jórgekte jatqanda óleng dep uildedi desek kýpirlik bolar, biraq es bilgen kezden serigi desek qatelespeymiz.

«Altyn balyq bәrin bergende, talant bere almaydy. Berer edi-au, biraq búl ghajap qasiyet onyng ózinde de joq. Ony eshkim bere almaydy, eshkim tartyp ala almaydy. Tek talantty bop tuu kerek» degen edi bir kezde Rasul Ghamzatov.
Auylynda aqyn bala atanghan Úlyqbek, keudesindegi Alla bergen daryn shoghyn mazdatyp, shayyrlar mekkesi Almatygha da jetti.
Bet-jýzi qazdyng bótekesindey tompighan sýikimdi nausha jigit asa qinalmay, QazMU-dyng jurnalistika fakulitetine oqugha týsti. Jazdyng tapshy týnindey bes jyl da qúighytyp óte shyqty.
Jaylap jyljy otyryp, dýniyening júmysyn tyndyratyn alqaptaghy traktor siyaqty, Úlyqbek oqu bitirgesin baspalarda redaktor bola jýrip, óndirte jazdy.
Shygharmalaryn qayta bir ekshegende babalar ruhy, tughan el, aru atameken, aq sharighat, әz mahabbat, saghym kómkergen samiyan dala – Úlyqbekting talaydan beri tausyla jyrlap kele jatqan jensik taqyryptary ekenin bayqaymyz. Ásirese, ghashyq-mashyq, sýiispenshilik jayyna kelgende qalamy esilip jýre beredi.
Sýisek bizder sýishi edik órtenip,
Al jek kórsek –
Jek kórushi ek jerkenip.
Sol bir dәuren tәtti edi ghoy, darigha-ay,
Pәk edik qoy bolsaq-taghy borkemik.

Tolqyndary juasyghan sol arna,
Qayta-qayta qarghyn qúisa – tolar ma?
Adamzattyng bәrin sýiip shyqsaq da,
Túnghysh ret sýiiskendey bolar ma?
IYә, mahabbat menduanasyna mas bolghan alghashqy balghyn shaq ómirbaqy esten keter me? Shekesinde kózi, auzynda uәli sózi bar jigit-jeleng búl qanbazargha soqpay óte ala ma? Albyrt shaqta tútanghan mahabbat otyna saghynysh mayyn qúiyp, qartayghansha óshirmey jýretin jandardyng biri – aqyndar ghoy.
Qashan da daryndy jan tebirenisting nәrli qabatyna jetpeyinshe qaghysy, shabysy ýilespey, púshayman kýige týsedi. Al endi sol qúnarly qabatqa jetken kezde, shabyt kózi búlaqtay ashylady. Búdan 40 jyl búryn jazylghan myna ólenge qúlaq týreyik:
Qyr ýstin órtep otymen,
Qyrmyzy jýzben kýn batty.
Qyzygha qarap otyr em,
Qayyrylyp atam til qatty:

«Batysqa, balam, qyzyqpa,
Batqan kýn – bizding kýnimiz,
Kókjiyek degen syzyqqa
Singenshe ghana tirimiz.

Uaqyt zulap uly oqtay,
Uatyp óter tózimdi.
Sondyqtan, balam, kýn batpay,
Aytyp qal aitar sózindi»
Bir qaraghanda búl ólende anau aitqanday alyp-júlyp bara jatqan eshtene joq. Alayda aitar oidyng bar mәiegi songhy shumaqqa shoghyrlanghan. Beyne bir óz atannyng qonyr kenesindey qúlaqqa jaghymdy estiledi. Eng bastysy, Úlyqbek osy ghibratty aqyndyq ghúmyrynyng temirqazyghyna ainaldyruy edi. Bylaysha aitqanda, erte eseydi. Jýrektin, shabytty kónilding auanymen qalam ­terbep, nәrli jyrlar tudyrdy. Onyng ýstine, Úlyqbek jasynan әdebiyetimizding nebir jaysandarynyng qasyna qosshy bop erip, qoldaryna su qúiyp, әngime-syrlaryna qanyghyp ósti. Búl da ekining birine búiyra bermeytin qisapsyz oral, әseri mol qauyshu…
Poeziya – tirshilik qaltarysynyng qaytalanbas suretterin qapysyz baqylaudy, saryla zerdeleudi qajet etetin әdebiyetting eng bir qytymyr salasy. Endeshe, óleng shirkindi Ábish Kekilbayúly aitqanday, tópep bolmagha­nmen tógiltip jazghangha, sapyryp bolmaghanmen saghyna jazghangha ne jetsin!
Kezinde Nikolay Aseev:
«Mne ne babushkino anaharstvo,
Ne resepty mudryh vrachey.
Stih – edinstvennoe lekarstvo,
Ot bessonnyh dolgih nochey» dep shyn aqynnyng kórazap beynetin dәl surettegen edi.
Mine, Úlyqbekting de 40 jylghy qisapsyz azabynyng azghantay óteuindey bolyp, 10-nan asa jyr kitaby dýniyege keldi. Búlar sóz joq, aragha jyldar salyp, tolghana jýrip bergen biregey tuyndylary edi.
Ásirese, aqynnyng tabighat turaly jyrlary qan tamyry lypyldap soghyp túrghan jandy organizm sekildi. Oqyrmannyng qúlaghyna taudan aqqan búlaqtyng syldyry, kólding nar qamysynyng sybdyry, shapqan attyng dýbiri estilip, ghashyq jýrekting lýpili sezilgendey bolady.
Boztorghay sazy tógilgen,
Buynyndy alar masaytyp.
Osynau óndir ómirge
Ketersing qalay qosh aityp?!

Jýresing qalay búl jerde,
Bireuge degen ókpemen?!
Bireuge degen qyzghanysh,
Bireuge degen kekpenen?!
Súlulyqqa da sanasy
Tazarmas jandy jek kórem.
Endi «Qyzyl inir» degen ólenin oqyp qarayyq:
Qalyng orman qoynauyna,
Qyp-qyzyl kýn qonghanda.
Qaraghaylar jol boyynda
Qalyng oigha shomghanda.

Qyp-qyzyl bop múnartpay ma,
Qara joldyng shandaghy.
Jenildenip quantpay ma,
Ishtegi oidyng salmaghy.
nemese:
Kórdim men keng dýniyening solghyn shaghyn,
Sónipti kókjiyekten torghyn saghym.
Buryl búlt birsin-birsin jer tarpidy,
Tamshysy búrqyldatyp joldyng shanyn.
Kóbelekting qanatynyng ózi jel­pip jiberetin aq borpyldaq joldyng shanyn alghashqy tamshylar qalay búr­qyldatatynyn bәrimiz de kórdik. Biraq kóz aldyna elestetip otyryp, osylay jaza aldyq pa?!
Aqynnyng sheberligi sonda, ol tolgha­nysyn, әserin ingenning songhy iyindisindey etip, sarandyqpen әri syzdaqtatyp bere biledi, týrli-týsti boyau gammalaryn iriktep, qúlpyrta tógedi.
IYә, myna birin-biri qiyp jep jatqan alakýlik ghúmyrda quanyshpen qatar, qasiret te yrghyn ekenin aqiyq aqyn Úlyqbek Esdәuletov qolyna qalam ústaghannan beri tynbay jyrlap keledi.
Úlyqbek ónernamasyndaghy keng dýniyege keudesin kólegeylemey sói­leytin azamattyq batyldyqty, adamzat bolmysynyng óreli de órkeshti sipattaryn tapjyltpay tanityn suretkerlikti, ójettik pen ótkirlikti talay zamandastary tamyrshyday tap basyp aitty da.
Qúdaygha ras!
Bezeyik dep pe ek ardan biz?
Bezbeyik desek jan jalghyz!
Týnile de almay jannan biz,
Aytqan da sózden tanghanbyz…
Jeme-jemge kelgende
Jaghymyzdy asha almay,
Zәremizdi basa almay,
Ýrey buyp, ýn óship,
Ashylghanday aldan qúz,
Bizder búghyp qalghanbyz…
Auyzdy buyp, japsyryp,
Tistedik tildi tas qylyp.
Jaq ashugha jibermey
Basty-au auyz bastyryq…
Tirlik ýshin kem kýndik,
Qansha ýmitti jer qyldyq.
Biylikke bireu sóz aitsa,
Jau kórgendey jeng týrdik.
Ekilene esirip,
Esesine el qyrdyq…
Bostandyq degen qús edi,
Balapanyn óltirdik…
Qúdayshylyghyn aitynyzshy, qogham betindegi әdemi maskany byt-shyt qylyp, biteu jaranyng auzyn júlyp, qandy ónez-irinin aghyza aitqan Úlyqbektey aqyn bar ma qazaqta?!
«Qúday atasyna bergendi botasyna da beredi» degendey, búl shayyr da basynan sóz asyrmaytyn, әdiletsizdik tasyrandaghan jerde aq saytany atoylap, jyny qoza qalatyn, Tәnirden basqa eshkimge «tәit» degizbegen keshegi aruaqty Mahambetterding zandy jalghasy edi.
Azamattyq erlikting soqtyqpaly syndarynan ótip kelgen aqyn adamdardan el birligin, irilikti, ruhany tútastyqty talap etedi.
Qalay degenmen de, Úlyqbek jyrlary­nyng astarynda buyrqanghan ómir, ekshelgen keskinder, qazynyng mayynday jýrekke shyq ete týsetin tereng әser, boylatpaytyn shýneyt iyirimder jatady. Alghyr aqyn san ghasyrdyng belgili bir oqighalaryn tek últtyq shenberde ghana qaramay, ony el men jer, jer men kók, adam men qogham, zaman men tarih miday aralasyp ketken jalpy әlemdik kenistikte beyneleydi. Álemdi ghalamat ýilesimdilikpen әri zor hikmetpen jaratqan bir Allanyng tirshilikti pyshyratpay ústap túrghan qúpiya zandylyqtaryna shúqshiyady.
Mandayyma jazylghan peshenem der,
Kimge kerek men ketsem osy ólender?
Qozdap jatqan keudemde qolamtany,
Búrqyratyp bekerge kósemender.

Kýn týskende tórine jer kepenin,
Sezdim әli sónuge erte ekenin.
Saharada sau qalghan sayaq ýmit,
Seni qiyp ketpeuge sert etemin!
Osy bir shumaqtardy birinen-biri satylap órbip, satylay biyiktep bara jatqan sarabdal oishyldyq demeske amalymyz joq. Úlyqbek Esdәuletov – sózsiz qara óleng jazirasyndaghy, qala berdi әlem poeziyasyndaghy iri túlgha.
Negizinen suretkerding qiyaly su shayanynyng seksen bólikten túratyn mozaykaly kózderi siyaqty shalmaytyn qiyasy joq, sondyqtan da onyng shygharmalaryndaghy astary tereng isharalardy keyde kәnigi synshylardyng ózderi de bayqay bermeydi.
Kele jatyp qalyng bauda,
Jalghyz ayaq soqpaqpen.
Sәl otyryp damyldaugha,
Bir týbirge toqtap pa en?

Súlulyqqa tamsandyng ba,
Qyzyl búltty inirde?
Sonda bir sәt zer saldyng ba,
Astyndaghy týbirge?
Syryn jelge tolghamaydy,
Órkeni joq tomarshyq.
Qabyqtan jas sorghalaydy,
Qalsang eger sen arshyp …
Osy bir «Týbir» degen ólenning de filosofiyalyq astary teren. Beyne bir orta ghasyrdaghyday әldisi әlsizin dal-dúl etip, parshalap jatqan qu tirshilikte әlgi týbir sekildi otalyp týsken gharip pen qaserler az ba?
Sóz joq, Úlyqbek talghamy men izeti mol, talaby qatal ortadan tәlim alghan talantty tәlabalardyng biri.
IYә, el múqtajyn aityp, attanday bastasan, batpanday problema tabasyn.
Alayda halyq taghdyry saudagha týskende órttey qyzaryp, taysalmay sóileytin, ya bolmasa sherli ólenderimen shendilerding ózegine shoq tastaytyn shandoz shayyr eshteneden tartynbady.
«Balang jas, atyng belgisiz kezde aitqan qarsy pikirlering – aigha shapqan arystannyng әreketimen birdey. El qamy ýshin sóileuge – ýlken enbek iyesi, ataqty adam boluyng kerek, sonda ghana sózing ótedi» dep edi bir kezde Múhtar Áuezov.
Osy orayda bozbala shaghynan bastap, shashy bozala bolghan kezge deyin ózining sara baghytynan ainymaghan aduyn aqyn songhy jyldary últ mún-múqtajyna ayanbay atsalysqan ruhany mehnatker dәrejesine kóterilgenin aitpay ketuge bolmas.
Jýrgize almas perghauyngha Músa әmir,
Ámir etse – Jaratqannyng isi әdil …
Sherin tókken shayyrda joq bet-perde,
Tiline eshkim sala almaydy túsauyl! – dese, endi birde:

Ýrikken eli ýderip,
Ýnireygen kóshesi,
Úlyn joqtap jyr órip,
Úlyp qalghan sheshesi.
Újdany – esh, túzy sor bop,
Úlany – opat, qyzy qor bop,
Úrpaghynyng jýzi sher bop,
Ýdireygen úly Ýstirtting tósi osy…
Ýzilmegen ýmit qalsa,
Ýgilmegen jigit bolsa,
Ýkilegen ýmbet barda qaytar bir kýn esesi!–
dep kelinning toyy, kempirding ólimi emes, erding qúnyn, nardyng púlyn daulaytyn, erding arysy, elding namysy syngha týsken kezende Úlyqbek aqyn aibarly jyrlaryn aq jambyday kókke atady …
Múndayda aqyn ýshin qaynaghan kýiikti basar dәru óleng ghoy. Bizding auyrghan jerlerimiz kóp, biraq solardyng ishinde erekshe qan qaqsatqany osy bir qanypezerlik bolatyn.
Qalay degenmen de, jandalbasagha úshyraghan adam balasynyng haos kezindegi jan dýniyesin, jantәsilim eter aldyndaghy búlqynysyn dәl Úlyqbek ólenderindey jetkize alatyn shygharma kemde-kem.
Ólenning surrealistik qalpy qoghamdaghy dauasyz dertti tamúqqa teneydi.
Nesin aitasyn, sol zobalannan keyin halqymyzdyng arsyzy semirdi de, arlysy jýdedi ghoy.
Aqiqatyn aitqanda, Úlyqbek әueli ot kósep alyp, artynan «yapyrmay, ne istep qoydym, osy әreketimnen opyq jep qalmas pa ekem» dep ýreyge salynyp, ýrkip jýretin jandardyng sanatynan emes edi.
Óne boyy uaqytpen ýzengi qaghystyra jýretin danghayyr aqynnyng qúz jaghalaghan jalghyz ayaqty saytan kópirdey qiyamet-qayymnan janyn jaldap ótui bir búl emes.
Onyng aqyndyq túlghasyn qasqayta kórsetu – ýlken izdenisti, tebirenisti qajet etedi.
Sonda da bolsa, alpys ret qar basqaly otyrghan qazaqtyng qabyrghaly shayyrynyng ónernamasyna az-kem toqtala ketkendi jón kórdik. Sarandau bolsa da, shyn kónilden shyqqan aqjarma tilekting bәsi, narqy bólek qoy!
Bir quanarlyghy, keshegi Syrbay, Ghafu, Múqaghali, Qadyr, Túmanbay, Saghi, Ábish, Júmeken, Temirhan, Jarasqandar kekilin tarap, jalyn sýzgen jaytandaghan jas qúlynday Úlyqbek býginde zar kýiine kelgen naghyz tarlanbozgha ainalypty.

Uaqytqa da bas iymestey
Shirengen,
Keypimde bir ghajap ghúmyr
sýrer me em?! –
Saghatyma qaramaymyn,
Óitkeni
Jýregimning uaqytymen jýrem men,–deydi aqyn bir óleninde.
Dúrys. Dybysy keyde jarylatyn minanyng syrtylynday sol saghat qúrghyrdyng qajeti qansha! Óz jýreginning uaqytymen jýrgenge ne jetsin, Úleke!

Júmabay Qúliyev

Derekózi «Ana tili» gazeti