Qarynym ash, kiyimim jyrtyq emes. Baspanam da, basqa dýniyem de bar.   Qysqasy, bireuden ilgeri, bireuden keyin degendey el qatarly tirlik iyesimin. El qatarly men de Elbasymdy jaqsy kóremin. Keyde tipti qatty jaqsy kórip ketemin. Ásirese, anau etek-jenin jinamay ashyq-shashyq jata bergen Ukrainanyng Qyrymnan airylyp qalghanyn kórgenimde shekaramyzdy der kezinde bekitip ýlgergen Preziydent Nazarbaevtyng qayratkerligine tәntti bola týstim. Shekara bolghanda qanday shekara, shirkin... Shyghysynda «aspan asty eli» dep әlmege әigi bolghan – qytay.  Ontýstiginde bayyrghy babalar túsynan beri jerine ketpen salghysy kep, kenezesi keuip otyratyn – ózbek. Soltýstiginde jerindi tútas alyp, ózindi bodan etkisi kelgen (jәne solay etken) – ormanday orys. Qyrghyzben, týrkpenmen shektesetin aimaghyng jәne bar. Sonyng bәrin yn-jynsyz kelege keltire otyryp kelistirip túryp shekara syzghyn tartyp, alabaghan ornatyp, ony BÚÚ arqyly bektip qoyghan Elbasyna qalaysha  riza bolmaysyn?!

 Men ózi ara-túra shetelge shyghyp túratyn adammyn. Bylayghy júrttyng bizden ozyp bara jatqany shamaly. Olardyng ishkenin biz de iship, kiygenin biz de kiyip jýrgenge úqsaymyz. Sauda oryndary men әuejol qyzmetinde de, t.b. sonshalyqty sorly emespiz. Túrghyn ýy qúrylysy degen, Qúdayym berekesin bersin, qarqyn alyp barady. Qazaqstannyng qay qalasyna barsang da kerik moyyn  krandar men zәulim ýiler. Dala mamyrlaghan malgha qayta tola bastady. Innovasiyalyq baghdarlamalar, el azamattaryn júmyspen qamtamasyz etu ýshin ashylyp jatqan jana kәsiporyndar... Statistikalyq mәlimetter de jyldan jylgha óse týsude. Osynyng bәrin «Últtyq» arna men «Habardan» kórip, estip jatqannyng ózi bir ghaniybet. Rahat. Obshym, bizding ozyq 50 elding qataryna qosylyp ketkenimiz ras-au deymin. Byltyr Italiya men Avstriyagha issaparmen baryp kelgen bir aghamyz da osylay degen bolatyn. «Eki elde de kóne ghimarattar kózding jauyn alyp túrghany bolmasa, asyp bara jatqan týgi joq bizden. Biz shynymende damyp ketippiz» dep edi ol. Búl kisimiz teginde ómirding qyzyghyn shalqyp kórip-aq jýrgen adam. Sәbet ókimeti kezinde  mәdeniyet ministirining orynbasary ma, sonday lauazymdy qyzmette bolghan, qazir balalary biznesimen, al ózi sol bayaghy mәdeniyet: teatr, kino jaghynda. Ylghy osylay – saparda jýredi. Eki beti nart qyzyl. Jә, osymen toqtayyq. Negizgi әngime әlgi aghamyz turaly emes qoy. Biraq sonday aghalarymyzdyng Qazaqstany turaly óz basym keyde basqasha kózqarasta bolamyn. Ol kózqarasym әsirese, til mәselesine kelip tirelgende janym yshqynyp ketedi. Mysal keltireyin.

Osy saytta ótkende Ruza Beysenbaytegining til ýshin kezekti ret mazaqqa úshyrap, qorlanghanyn oqydym.   «Qúrmetti Elbasy, - dep jazady Ruza ózining birqatar lauazym iyelerine arnaghan Ashyq hatyn, - siz – orys tilining qorghaushysysyz. Orys tildilerge esh kemsitushilik bolmasyn dep ýnemi eskertip otyratynynyzdy orystildiler: «Qazaq tiline jol joq, ol 2025 jyldardan keyin payda boluy mýmkin, al qazir býkil qarym-qatynas tek orys tilinde qúryluy kerek» dep úghynady. Olardyng qataryna negizinen qazaqtardan qúrylghan orystildi әkimder bastaghan әkimshilik qyzmetkerleri de jatady. Bir qyzyghy, ol da sizding sóziniz, «qazaq qazaqpen qazaqsha sóilessin» degendi eshkim betke ústamaydy. Nәtiyjesinde qala qoghamynda (jalghyz Kerekude emes dep oilaymyn), qazaq tilin qabyldamaushylyq, keyde óshpendilikke baratyn qabyldamaushylyq qalyptasty. Osy aitylghandardy qala kóshelerin aralap, әrtýrli mekemelerge kirip, qazaqsha súranys jasaghan әr adam anyq kóredi. Sondyqtan kerisinshe, QAZAQ TILINE, qazaq tildilerge ARAShA kerek!  20 jyl búryn qazaqsha balabaqshalardyng sanyn kýrt ósirgende, jogharydaghyday qazaqtyng namysyna tiyetin sózder aitylyp, últaralyq qatynasqa syzat týspeushi edi, tym qúrymasa az bolar edi dep oilaymyn» http://abai.kz/post/view?id=281 .

Osyndaghy songhy sóilemge nazar audarayyqshy: «20 jyl búryn qazaqsha balabaqshalardyng sanyn kýrt ósirgende, jogharydaghyday qazaqtyng namysyna tiyetin sózder aitylyp, últaralyq qatynasqa syzat týspeushi edi, tym qúrymasa az bolar edi dep oilaymyn».

Óte dúrys, әri naqty oilaydy Ruza. Rasynda, osydan 20 jyl búryn qazaqsha balabaqshalar men memlekettik tilde dәris beretin mektepter men JOO qataryn ósirip, tәrbiyelenushiler men oqushylardyn, әri studentterding sanyn ýstemelep alghanymyzda tap býgingidey qazaq tilining Konstitusiyamyzdaghy mәrtebesin mensinbey,  qarsylyq tanytatyndar kóp bolmas edi. Osy saytta Júmamúrat Shәmshi degen avtor Astanadaghy bir mektepting oqushysy: «Maghan qazaq tili, Qazaqstan kerek emes, ósken boyda Reseyge ketemin» degenin jazdy. IYә, jasyryp-jabatyn ne bar, biz Tәuelsizdigimizdi alghaly beri Qazaqstannyng memlekettiligin moyyndaghysy kelmeytin, jighan-tergen bilimin Reseyding iygiligine júmsaudy qalaytyn nigilisterding ortasyn qoldan jasap, mәpelep, baptap ósirip otyrmyz. Últaralyq qatynas turaly kýnde aityp sol últaralyq qatynasqa syzat týseretin ahualdy orystildi qauymnyng tarapynan kýsheyte týsudemiz. Mine, keshe ghana Qazaqstan halqy Assambleyasynyng kezekti sessiyasy ayaqtaldy. Jiyn әdettegidey bastan-ayaq orystilinde ótti. Qazaqsha biletinderi de (ishinara birer otanshyl azamattyng tóbe kórsetkeni bolmasa) oryssha sóiledi. Sessiya ayaqtalghan song da assambleyashylar «attan týsken joq»: «Habar» men «Últtyq arnadan» kezek sóz aldy. Olardyng aituyna qaraghanda, Assambleya júmysy nasihattalmaydy eken. Kógildir jәshikten kórinbeydi eken. Gazetter, internet gazetter Assambleya turaly jaqsy pikir bildirmeydi eken. Ou, aghayyn, qazaqstandyq BAQ Assambleyany qalay kórsetedi, qaytip jaghymdy pikir bildiredi? Osy Assambleya mýsheleri byltyr kýzde Shengeldide bolghan oqighagha, onyng aldyndaghy Shelek pen Malovodnyede, Mayatasta kórinis tapqan dýbrli jayttardyng qaysysyna baryp qatysyp, basalqy sóz aityp edi? Bizde mәselenki, últaralyq kiykiljing bolmay túrmaydy eken. Ony «Últtyq arnanyn» «Alan» baghdarlamasyna qatysqan deputat Qamal Búrhanov ashyq aitty. Endeshe sol kiykiljinderding aldyn alyp, dauly, keyde tipti qantógiletin oqighalardy boldyrmas ýshin Assambleya boldyrmay júmys isteui, elmen sóilesui kerek emes pe? Ol ýshin, әriyne, birinshi kezekte memleketti qúrushy últtyng ainalasyna toptasu, onyng mәdeniyeti men tarihyn, dәstýr-saltyn, tilin qúrmetteu kerektigi ýgit-nasihattyng ózegine ainaluy qajet. Búdan keyin sóz joq, Qazaqstandaghy diasporlardyng kelip qonystanuy, olardyng ótkeni men býgini, býgingi qamqorlyqtyng memlekettik túrghyda qolgha alynyp túrghany  da túraqty aityluy tiyis. Mine, sol kezde baryp isker Assambleyanyng júmysy jariya tabady. Jappay qoldaugha ie bolady. Ol ýshin Assambleya jylyna bir ret jalpaq jiyn ótkizip qana qoymay, naqty mәselelermen betpe-bet kelip, onyng sheshimin tauyp, atqarghan isteri jayynda halyq aldynda, Assambleyanyng tóraghasy N. Nazarbaevtyng aldynda esep beruleri kerek. Bizde múnyng biri joq. Kerisinshe, qazaq kóshin toqtatu, kóship kelgen aghayyngha azamattyq bermey әuirege saludyng qiytúrqy joldary, memlekettik tilding mәrtebesin qoghamdyq ortadan talap etetin el ishindegi azamattardy aqymaq, aqkóz etip kórsetu, Ruza siyaqty qyzdardy sotqa sýirep, qorlau, mazaq etu, orys tóbennen geptili tógip, jerinde jarlys jasap jatsa da oghan essiz «ghashyq bolu», kәsipkerlering kәsibinen qaghylyp ne isterin bilmey jýrse de Kedendik odaqtan әrmen ketip Euraziyalyq odaqqa úmtylu, t.b. siyaqty kelensiz ister kóbeyip barady.  Bylayynsha, túrmysqa qajettining bәri tabylady, tek aqsha tapta dәuren sýr. Biraq, últtyng ishki súranysyn óteu sayasaty mýlde ysyrylyp qaldy. Myna betimizben kete bersek, birer jylda últtyq namystan júrday, óz tilin ózi qúrmetteu bylay túrsyn, mýlde úmytqan, ruhy jasyq semizmalay halyq bolyp shygha keletin shygharmyz. Onsyzda ózi dýniye-baylyqty ghana biletin toghyshar qauymgha ainalyp bara jatqanymyzdy ishimiz sezip jýr...

Bizge qaysysy kerek? Bay-dәuletti, zamanauy talaptardyng bәrin qamtyghan Qazaqstan ba? Álde, últ mýddesi sheshimin tapqan Qazaqstan ba? Áriyne, ekeui de. Búl ekeuining bir-birine esh qarsylyghy joq. Tek osy ekeuining qisynyn tauyp qilysytyruda Qazaqstan biyligi iskerlik tanytsa bolghany. Men osylaysha eki oilymyn. Qysqasynan qayyrghanda, elimizdegi iglikti sharualardyng barysyna quana túryp til men dilding sol iygiliktermen ýilesim tappay jatuyna qynjylamyn. Sizder qanday oidasyzdar?

Shәriphan Qaysar

Abai.kz