Tәuelsizdik alghan son, auyldyng jaghdayynan góri urbanizasiyagha kóp iyek artqanymyz belgili. Auyl júrtyn qalagha kóshiru – qalany qazaqylandyrudyng birden-bir joly dep sanalghandyqtan, auyldy kórkeytu ekonomikanyng basym baghyttarynyng qataryna kirmedi. Ondaghy aghayyndy qala ortalyqtaryna kóship keluge ýndedik. Biraq auyl halqynyng barlyghy birdey biz oilaghanday qalagha jónkile qonys audara qoymady. Qalalyq boludy emes, auyldyq bolyp qala berudi qúp kórgen jandardyng qarasy kóp bolyp shyqty. Auyldy qimaghan elding tandau qúqyn syilaghandyqtan, býgingi tanda memleket auyldyng ekonomikasyna nazar audaryp, ony Ýkimetting ekonomikalyq basym baghyttarynyng qataryna engizip otyrghan jayy bar.
Memleket búghan deyin de auyldyng jaghdayyn nazardan tys qaldyrghan emes. 2002-2005 jyldary «Auyl jyly» memlekettik baghdarlamasy jýzege assa, birneshe jyl búryn «Aq búlaq» baghdarlamasy iske qosylyp, onyng 2020 jylgha deyingi jobasy jasaldy. Desek te, auylgha kónil bólu yjdaghattylyqty qajet etedi. Óitkeni eldi mekenderding barlyghy derlik shalghay aimaqtarda ornalasqan. Ol ónirlerge berilgen kómekter men qarjylardyng júmsaluyn qadaghalau da ýlken sharua.
Preziydent biylghy Joldauynda «Bolashaq – agrarlyq sektorda, әsirese, shaghyn jәne orta biznes týrindegi jana óndeu kәsiporyndary jelisin qúruda. Búl tústa biz biznesti nesie arqyly qoldaugha tiyispiz. Fermerler úzaqmerzimdi qarjylandyru men satu naryqtaryna deldalsyz, tikeley shygha alatyn boluy tiyis. Auyl óndirushilerining qaryzdaryn kepildendiru jәne saqtandyrudyng tiyimdi jýiesin qúru da ózekti mәsele» degen bolatyn. Auyldyng ensesin kóteru Qazaqstannyng jәne Elbasynyng basty maqsattarynyng biri bolghandyqtan, shalghaydaghy júrtqa qoldan kelgenshe kómek kórsetilip jatyr.

Júmyssyzdyq. Auyzsu tapshylyghy…

QR Ónirlik damu ministrligining mәlimetine sensek, Qazaqstanda 6936 auyldyq eldi meken bar. Onda shamamen 7,6 million adam ómir sýrude, yaghny halyqtyng 44%-y auylda tirshilik etip jatyr. 2009 jylghy halyq sanaghynyng qorytyndysy boyynsha auyldy jerlerde 1 mln. 678 myng 992 shanyraq bar eken. Búl degenimiz, әr janúyada shamamen 4,5 adamnan bar degen sóz. Degenmen, osynsha halyq mekendep jatqan auyldardyng jay-kýii kónil kónshitpeydi. Ásirese, ondaghy enbek resurstaryna memleket tarapynan súranys joq bolghandyqtan, júmysqa jaramdy adamdardyng kóp bolghanyna qaramastan, júmyssyzdyq mәselesi әli tolyq sheshim tappaghan.
Búl jerde mynaday mәselelerdi nazarda ústau kerek siyaqty. Auyldyq eldi mekenderding tynys-tirshiligi tek memleketten beriletin kómekke emes, onyng jer bederine, beyimdelgen sharuashylyq týrine (múnay, astyq jәne taghy basqa óndiristerge jaqyn nemese alys ornalasqandyghyna), giyd­rosferasyna (su resurstarynyng azdyghyna nemese moldyghyna) baylanys­ty bolsa kerek. Geografiyalyq ortasy qolayly eldi mekender memleket bólgen subsidiyalardyng arqasynda etek-jenin jinap ýlgerdi. Soltýstik aimaqtaghy astyq eginjaylary men qoymalarynda júmys isteytin, ontýstiktegi maqta men kýrish alqaptaryndaghy sharua aghayyndar jaqsylyqqa kenelip jatyr. Múnay men uran kózderine jaqyn ornalasqan eldi mekenderdegi túrghyndar da jergilikti óndiris oshaqtarynda qyzmet etip, jaghdaylaryn qalypqa týsirip otyr. Al ayaqsu men auyzsuy tapshy, jeri men klimaty egin sharuashylyghyna qolaysyz aimaqtar kýrdeli reformalardy qajet etip otyrghany býgingi kýnning ashy shyndyghy. Qazirgi tanda tek memlekettik budjetten ghana qarjy alyp otyrghan auyldardyng sany kóp.
Bizben tildesken Almaty oblysy, Kóksu audany, «On jyldyq Qazaqstan» auylynyng túrghyny Aynúr ­Berdaliyeva Ýkimetting shalghay aimaqtarda internetti damytqanyn qalaydy. «Auyldarda internet jyldamdyghy qalamen salystyrghanda shamamen tórt ese bayau. Internet tek baylanys qúraly emes, sonymen birge ol oqushylardyng bilim aluy­na kómekshi qúral. Mektep oqushylary kóp súraqtyng jauabyn internetten izdeydi, sondyqtan internet torabyn jetildiruge kýsh salsa eken» deydi. Al Ontýstik Qazaqstan oblysy, Arys audany, Zadariya auylynyng azamaty Núrjan Jiyenbek júmyssyzdyq pen auyzsu tapshylyghyn auyldyq jerlerding basty týitkildi mәselesi deydi. Onyng aituynsha, búl eki mәsele sharualar men diqandardyng eki qolyn birdey baylap otyr. «Búryndary adamdar qysqartugha ilinip, júmyssyzdyqqa úshyrasa da, óz betterinshe jer tyrnap, eginshilikpen ainalysyp kete beretin. Keyinnen su tapshylyghy oryn alghannan keyin, el ne isterin bilmey daghdaryp qaldy» deydi ol. Biz әngimelesken eki túrghyn ózderining de, auyldastarynyng da memleketten airyqsha qoldau kýtip otyrghandaryn jasyrmaydy.

Nesiyeden qaghaju qalghan…

Qalay desek te, memleket bel­sen­dilikti auyl halqynyng ózinen kýtip otyr. El Ýkimetindegiler Djon Kennediyding «memleket bizge ne beredi dep emes, biz memleketke ne bere alamyz?» dep oilandar» degen әigili sózin qaytalap aitqysy keletini jasyryn emes. Ónirlik damu ministrligi biyl kóptegen audandardan kәsipkerlikti qoldau ortalyqtary ashylady dep otyr. QR ónirlik damu viyse-ministri Serik Júmangharinning sózine qaraghanda, atalghan ortalyqtar әrbir audan ortalyghynda ashylady. Qazirgi kezde elimizde 17 qyzmet kórsetu ortalyghy bar. Alayda olardyng barlyghy tek qalalarda ghana júmys isteydi. Endi múnday ortalyqtar shalghaydaghy eldi mekenderge jaqyn audandarda qúrylmaq. Onda esep-qisap jýrgizu, salyq sayasatyn týsindiru jәne biznesti josparlau boyynsha kәsiby kenester beriledi. Viyse-ministrding aituynsha, býgingi tanda bizding kәsipkerler óz iydeyalaryn sauatty týrde qaghazgha týsire almaydy eken.
Auyldy jerlerde shaghyn kәsipker­likten góri, orta jәne iri sharua qojalyqtary jaqsy damyghan. Olardyng ózderi jogharyda aitqanday geografiyasy, sharuashylyghy qolayly ónirlerde qonys tepken. Búl auyl sharuashylyghy subektilerining budjetke týsiretin tabysy 4,1%-dy (2 trln. tenge) ghana qúraydy. Basqalardy aitpay-aq qoyayyq, kedendik odaq dep atalatyn bir shanyraqtyng astynda otyrghan Reseyde búl kórsetkish 8%. Bizden eki ese kóp. Al Belorussiyanyng JIÓ-ning 18%-yn auyl sharuashylyghynan týsken týsimder qúraydy eken.
Qazaqstanda osy kýnge deyin auyl sharuashylyghyn nesiyemen qamtamasyz etetin qarjy instituty әli qúrylmaghan. Resey men Belorussiyada sharualardyng jeri men mýlkin kepildikke alyp, úzaq merzimge arzan nesie beretin Agrobank júmys isteydi. Al bizdegi «QazAgronyn» qarjy instituttary úsynatyn nesiyelerdi auyl sharuashylyghy tauar óndirushilerining nebәri 5-6 payyzy ghana alady, ony da iri sharuashylyqtar paydalanady. Al ekinshi dengeyli bankter әli kýnge deyin auyl sharuashylyghyna tiyisti dengeyde nesie bermeydi. Ekinshi dengeyli bank­ter auyl sharuashylyghy salasynda qyzmet etetinderding nebәri 3,6 payy­zyn ghana nesiyemen qamtamasyz etip otyr. Sondyqtan elimizde әrbir auyl túrghynyna jeri men mýlkin kepildikke qoyyp, úzaq merzimge, arzan nesie alatynday jaghday jasaluy kerek dep oilaymyz.

Investisiyagha múqtajdyq…

Qazir auyl sharuashylyghyna tek memleketten ghana qarjy bólinedi. Byltyr auyl sharuashylyghynyng jay-kýiine qatysty Parlamentte tyndau bolghanda, deputattar osy mәseleni talqylaghan edi. Mәjilis deputattary ekinshi dengeyli bankterdi auyl sharuashylyghyn damytugha ýles qospay otyr dep aiyptaghan bolatyn.
Eger memleket auyl halqyn arzan nesiyemen qamtamasyz etse, «bir oqpen eki qoyan atar» edi. Birinshiden, payyzy tómen nesie arqyly әr auyl ózine layyq sharuashylyq týrin ózderi qalyptastyryp alady. Mysaly, alystaghy bir auyldyng sharuashylyq әleuetin anyqtau ýshin, ministrlikten monitoring jýrgizuge qosymsha qarjy men mamandar tartylatyny belgili. Fermerlik jobanyng ómirsheng ekenine kóz jetkizilgende ghana memleket tarapynan subsidiya bólinedi. Al arzan nesiyening artyqshylyghy – nesie alghan fermer barlyq jauapkershilikti óz moynyna alady. Óitkeni әr auyldyng qanday kәsipke beyim ekenin sol auyldyng túrghyndarynan artyq eshkim bilmeydi. Ekinshiden, arzan nesiyening arqasynda tabighaty men klimaty auyl sharuashylyghyna qolaysyz dep esepteletin aimaqtarda da jana kәsip týrleri payda boluy mýmkin.
Investisiyalyq júmystardy jandandyrsaq, auyldaghy kóp mәselening kýrmeui sheshiletini anyq. Su tapshylyghy bar aimaqtarda tamshylatyp suaratyn jylyjaylar salu, qúrghaqshylyqqa tózimdi gendik-modifikasiyalanghan ónimder óndiru, topyraghy asa qúnarly emes aimaqtar ýshin arnayy agrotynaytqyshtar satyp alu, jayylymy az ónirlerde jem-shóp bazalaryn qúru, et, sýt ónimderin óndiretin fermerlerdi zamanauy tehnologiyalarmen jaraqtandyru, maldy asyldandyru, osynyng barlyghy edәuir investisiyany qajet etip otyr. Bir aita keterlik jaghday, eger memleket auylgha investisiya tartyp jatsa, onyng jartysynan astamyn shaghyn sharua qojalyqtaryna júmsaghany tiyimdi bolar edi. Sebebi auyldaghy shaghyn kәsipkerler kómekke óte múqtaj, olar búghan deyin kóp subsidiyadan qaghylghan topqa jatady. Auyldaghy kәsipkerlerding is-әreketi auyldyq eldi mekenderding negizgi qozghaushy kýshi bolatynyn úmytpaghanymyz jón.

Sayasat syry

Ýstimizdegi jyldyng nauryzynda Ýkimet tughan jerine oralghysy keletin oralmandargha qatysty «Oralmandardy jayghastyru ónirlerin aiqyndau turaly» arnayy Qauly qabyldady. Qauly boyynsha endi syrttan kelgen qandastarymyz Aqmola, Atyrau, Batys Qazaqstan, Qostanay, Pavlodar, Soltýstik Qazaqstan jәne Shyghys Qazaqstan oblystaryna ornalastyrylatyn bolady. Búdan basqa ónirlerge qonystanghysy keletin qazaqtargha «oralman» mәrtebesi berilmeydi. Sonymen qatar Qauly boyynsha jogharydaghy 7 oblystan ózge aimaqtarda túrghysy keletin oralmandardyng esepshotynda 2 mln. 444 myng tenge aqsha boluy tiyis. Eger qaltalarynda onday aqsha bolmasa, Qazaqstangha qaray jol jabyq. Alayda búl soma tek bir oralmangha emes, onyng tútas janúyasyna belgilengenin úmytpauymyz kerek.
Ýkimetting oralmandargha qatysty búl sayasatyn synaushylar da, qoldaushylar da kóp. Synaushylar oralmandardyng kez kelgen jerge aparyp jamay beretin jamau emes ekenin, Ýkimetting olardyng tandauymen sanaspay otyrghanyn aitady. Degenmen, múnday mәselelerge ýstirtin emes, tereng ýnilip qaraghan jón. Birinshiden, soltýstik oblystar qazaqtardyng ýlesi kem ónirlerge jatady. Ekinshiden, Enbek jәne әleumettik qorghau ministrligine qarasty kóshi-qon komiyteti tóraghasynyng orynbasary Aslan Qarjaubaevtyng aituynsha, songhy uaqytta jogharyda aty atalghan oblystarda kóship kelgenderden góri, kóship ketkenderding sany kóp. Sol sebepti ol jaqta syrttan qonys audaryp kelgenderge sharuashylyqpen shúghyldanugha, baspanaly bolugha mýmkindik bar. Al qandastarymyzdy halqy tyghyz oblystargha qonystandyru júmyssyzdyqty odan ary asqyndyryp, kóship kelushilerding tynys-tirshiligine qiynshylyqtar tughyzatyny búghan deyin jýrgizilgen kóshi-qon sayasaty túsynda dәleldendi.
Ýkimet oralmandardyng tandau qúqymen sanaspay otyr deu de asyghys pikir. Búl jerde qonys audaryp kelushiler kez kelgen oblysqa ornalasugha qúqyly, biraq belgilengen 7 oblystan basqa aimaqtargha qonystansa, oralman mәrtebesinen aiyrylyp, memleket bóletin kómekten qaghylady. Biraq oralmandar Ýkimet syzyp kórsetken 7 oblysta ómir boyy túrugha mindetti emes, arada bes jyl ótkennen keyin ózi qa­laghan ónirlerge qonys audara be­ruine bolady. Al 2 mln. 444 myng tenge olar­dyng ózderining aldaghy uaqyttaghy túr­mystyq qiyndyqtan saqtanuyna kerek.
Jer betinde shekara syrtyndaghy qandastaryn óz eline kóshirip alumen ainalysyp jatqan ýsh memleket qana bar ekenin, solardyng biri Qazaqstan ekenin Preziydent N.Nazarbaev búghan deyin talay ret aitty. Memleketting oralmandargha qatysty qoldanyp otyrghan býgingi sayasatyn syn sadaghyna alu әbestik bolar. Resey Federasiyasyna búghan deyin Ukrainanyng orys­tar kóp shoghyrlanghan bóligi Qyrym­nyng jalpy halyqtyq referendum arqyly qosylghany kópshilikke belgili. Sondyqtan qazaqtar az shoghyr­lan­ghan oblystargha syrttan kelgen qandastarymyzdy ornalastyryp, ondaghy óz últymyzdyng adamdarynyng sanyn kóbeytip jatsaq nesi aiyp? Kezinde Núrsúltan Ábishúly Elordany Almatydan Astanagha kóshirgende de, qarsy dau aitushylardyng qarasy mol bolghan. Alayda astanamyzdyng soltýstik ónirge auysuy ondaghy qazaqtardyng ýlesining kóbengine kóp septigin tiygizgenin kózben kórip otyrmyz. Qazaqstannyng teriskeyindegi oblystargha kóz alartyp otyrghandardy kýn sayyn kórip otyryp, memleketting últtyq sayasatyna nemqúrayly qarap, onyng tereng mәnin qaperge almau eldigimizge syn bolar edi.

Beybit Nәlibaev

"Ana tili" gazeti