Jeksenbi, 20 Mausym 2021
Qogham 5166 0 pikir 10 Sәuir, 2014 saghat 10:20

Orys Ukrinderdi Kazaktar sekildi mәngilik qúldanghysy keledi

Ukraina esin jia bastady.  Elding shyghysyndaghy Harikov, Lugansk, Donesk qalalaryndaghy orys separatisterining shekten shygha bastauy Ukrainanyng jogharghy radasynda tóbeles tudyrghan bolatyn. Tóbeles shyghys aimaqtaghy aumaqtyq tútastyqqa tóngen qauypke kóz júma qaraghan biylikkke qarata renishti tipten asqyndyrghan. Tipten 8 sәuirde Donesk biyligin basyp alghan top tәuelsiz respublika bolamyz dep jariyalady. Búl óte qauipti tendensiyagha ainalyp barady. Búnyng arty nemen ayaqtalatyny belgisiz, biraq taghy da qoldarynda Reseyding tuy. Sondyqtan, seperatizmning kez-kelgen belgisine alandaushylyqpen qaraugha tura keledi.

Demokratiyany syltau etken orys últshyldary biylikting ózimen-ózi qyrqysyp jatqan orayyn paydalanyp, belgili aimaqtardy bólip alghysy kep jantalasqany jaqsy tendensiya emes. Oghan qarsy kýsh qoldanbau men zandyq jauapkershilikke tartpau búl ýrdisti tipten shiyelenistirdi. Tipten janadan tәuelsizdik jaryalaghan «Donesk halyqtyq respublikasy» taghy da Putinnen ózderin qorghaudy talap etip hat joldapty.

 

Putin endi sizderge kómektese almaydy – Donesk!

 

Reseyding preziydenti Putin ótken jolghy tebininen qaytyp qalghany belgili boldy. Álemdik sayasat pen әlemdik ekonomikalyq sanksiyadan ayamay tayaq jegen Putin endi Orystardy arashalaugha qúlyqty emes. Tipten sanksiya osylay jalghasa berse Putinning manayyndaghy qaltaly qauymnyng qaltalary júqara týspek, qatarlary da azaymaq. http://korrespondent.net/  portalynyng azuynsha Rossiya Qyrymdy qosyp alghannan bergi týrli qysym saldarynan 179 milliard dollar kóleminde qarjy joghaltqan.  Qazirding ózinde Orys kesirinen aqshay kýiip, tózimi tausylyp jatqan aligrahtar kóbeyip ketti. Eger sansiya osylay birneshe jylgha jalghassa ne bolmaq? Áriyne qazandaghy tamaghynan aiyrylghan júrttyng Putindy maqtamasy anyq.( http://korrespondent.net/business/economics/3346556-anneksyia-kryma-uzhe-oboshlas-rossyy-v-179-myllyardov-dollarov )

Tipten orys dese ómeshegi ýzilip otyrghan Putin 8-, 9- sәuirdegi Ukraina saqshylarynyng orys separatisterine qarata jasaghan soqqysy men tútqyndaularyna jәibiraqattyq tanytty. Tek «alandaushylyq bildiruden» ary asa almady.  Al ukraina bolsa batystyng qoldauyna ie bolysymen armiya men saqshylardy kýsheytuding qamyna kiristi.

Birinshiden, búl Qyrymdy qosyp alghannan keyingi әlemdik narazylyqty tipten kýsheytedi әri kórshi elderding batys elderine bet búruyna әser etedi. Putin endi osy qylmysyn aqtap alsa da jetkilikti.

Ekinshiden, Ukrainany tikeley soghysqa mәjbýrleydi. Búnday jaghdayda batys elderi qarap otyrmasy anyq. Onda orystyng basyna aqyrzaman keltinin Putin anyq biledi.

Ýshinshiden, búl tendensiya Rossiyanyng ishki federativtik jýiyesin shayqaltady. Onsyzda sebep izdep otyrghan ishki jәne syrtqy kýshterding biriguin tezdetedi.

Tórtinshiden, Rossiyadaghy últtar Putinning jalang Orysshyldyghyna ishtey narazy. Tipten, úly orys iydeyasy turaly ashyq aitqan Putin endi baqaday shulaghan Týrki bauyrlarymyz ýshin kim ekendigin kórsetip aldy.

 

Býgin, 9- sәuirde  Ukraina ishki ister ministri Arsen Avakov shyghys aimaqtarda oryn alghan separtistik  is-әreketterdi  48 saghattyng ishinde toqtatugha uәde berdi. Aldymen kelissózder arqyly, bolmasa kýsh qoldanbaq.  8 sәuirden bastap da kýshtik qúrylymdar Harikov, Lugansk, Donesk qalalaryn separatisterden tazartudy bastaghan bolatyn. Tipten Harikovte jýzdegen separatisterdi ústaghan bolatyn. Búl halyqtyng jana biylikke qarata kózqarasyna ong ózgeris әkelgen.

 

Orys Ukrainderdi  tarihtan beri qúldanyp keledi

Búl turaly Ukrainanyn  Unian portaly men http://ru.tsn.ua/  sayty  jazdy. Titpen ukraina últshyldarynyng qyzu pikir talasyna ainalghan bolatyn.  Orys tarihtan beri Ukrainderdi ózderining mýddesi ýshin paydalanyp keledi. Onsyzda azaya bastaghan orystardyng ornyn ukrainder arqyly tolyqtyrghysy kelgendigi jasyryn emes. Tarihta Ukrainder men Nemisterdi, Poliyaktardy orta aziya men Sibirge jer audaru arqyly otarlyqtyng aldynghy armiyasyna ainaldyrdy. Putin bastaghan jana otarshyldar da sol tәjiriybeni qoldanudy bastaghany  belgili boldy. Júmyssyz qalghan Ukrainder men Ukarinanyng arnayy Berkut jasaqtaryn talasa-tarmasa júmysqa qabyldady. Tipten, belgili obylys әkimderine Ukrain halqyn qabyldau jәne júmyspen qamtu turaly tapsyrma berip te ýlgirdi. Osylaysha Putin 3-4 jep, biylikte otyr.  Búl ýrdis jalghasa berse miliondaghan ukrainder kazaktar syndy orysqa mәngilik qúl bolyp qala bermek.  (http://ru.tsn.ua/politika/v-rossii-predlagayut-ispolzovat-ukraincev-kak-rabochuyu-silu-na-dalnem-vostoke-352566.html)

Birinshiden, jan sanynyng azayghan ornyn dini men tili bir Ukraindermen tolyqtyru Orystar ýshin qauypsizdikke sayastyn sayasat. Sebebi Rossiyada Týrki tekti halyqtar men músúlman halyqtarynyng ósimi orystardy alandatyp otyrghany belgili.

Ekinshiden, Ukrainder orystar ýshin arzan enbekkýsh, dayyn armiya.  Mine búl rossiyanyng óndirgish kýshine serpin beretini belgili. Búl tarihtan dәleldengen.

Ýshinshiden, shyghystaghy bos jatqan jerdi ashu ýshin milliondaghan halyq kerek. Al ony tek slaviyan halyqtary qúrauy kerek dep esepteytin orystar ýshin búl manzdy últtyq mәselege ainalyp otyr.

Tórtinshiden, Ukrainder orystar ýshin eng adal otarlyq armiya. Tipten, kazaktar syndy mәngilik júmysshygha ainalatyny dausyz. Al olardy eshqashan biylikke shygharmaytynyn kazaktar taghdyry dәleldegen...

Qysqartyp aitqanda, orystar ukrainderdi óz úpaylary ýshin paydalanyp otyr. Tarihtan beri Orystar Ukrainder ýshin eshqanday jaqsylyq istep bermegen. Bermeydi de. Al tarihtan beri Ukrainderdi paydalanumen, qúldanumen kele jatqany jasyryn emes. Qazirgi orys telearnalarynyng Ukrain halqyn jaulaudyng aqparattyq soghysyn ayausyz jýrgizip jatyr. Dese de songhy kezderi búny Ukraina últshyldary da týsine bastady.

 

 

Altay Búqarbaev

Abai.kz

0 pikir