Sonymen, ótken apta ózgeriske toly boldy: K.Mәsimov oilamaghan jerden Ýkimet basshysy bolyp, ekinshi mәrte keldi. Ádilbek Jaqsybekov Memhatshy, Serik Ahmetov Qorghanys ministri. Taghysyn taghylar...

Sanasyna sәule týsirgen Allanyng әmiri me, halyqtyng qahary ma, әiteu Serik Ahmetov №248 qauly qabyldap, búdan bylayghy jerde shetelden keletin qandastarymyzdy qonystandyrugha arnalghan jeti oblysty belgilep ketti.

Al, eng ýlken ózgeristi jasaghan kisi – Enbek jәne halyqty әleumettik qorghau ministri Tamara Dýisenova.

Osydan eki apta búryn «Qazaqstanskaya pravda» gazetinde /29 Marta 2014, № 61 (27682)/ shyqqan «Izmeneny pravila rasseleniya etnicheskih kazahov» atty maqala esterinizde bolar. Sony oqyp, «Alla qalasa seng qozghaldy!» dep, býkil Alash júrty alaqaylaghan bolatyn. Alystan kelgen aghayyn audarmashy izdep sabyldy. Keyin bildik qoy, shynymen de qandastargha qatysty aita qalsyn ózgeris bar eken múnda. Tәuelsizdikten bergi Qazaq kóshining sherik ghasyrgha jalghasqan tarihynda bolmaghan, eshbir ministrding batyly jetip jasay almaghan ózgeris búl. Qúday onyna bastayyn dese, op-onay eken ghoy, búl – osy Kóshi-qon salasyn basqarghan qanshama danyshpannyng bireuining tanazaryn kirmegen, aqyly jetpegen reforma boldy. Tereshenkoden beri qansha adam Ýkimet basyna keldi, birde - bireui qol salyp atqarmaghan sharuany shynashaqtay Tamash qyz bir-aq kýnde búrq etkizdi. Ne degen kóregendik, ne degen biliktilik, ne degen batyldyq!!! Amal qansha, Premeir - ministr etip K.Mәsimovty emes, osy T.Dúisenovany koi kerek edi Elbasy!

Sonda ne ózgeris jasapty deysiz ghoy? Búryn shetelden kóship kelgen qandastarymyz, kele salyp, Túraqty tirkeuge túru ýshin eng aldymen «Oralman kuәligin» alugha jýgiretin. Biraz qaghazdyng betin toltyryp, bir apta tosyp, әzer alatyn. Endi rahat. Áueli túraqty tirkeuge túryp, yqtiyarhat aluy kerek, yqtiyarhat alghan song bes kýnning ishinde oralman mәrtebesi beriletin bolypty. Ózgeristing kókesi dep osyny ait!

Ne kýlerindi, ne jylaryndy bilmeysin! Qazaq kóshi keshe ghana payda bolsa bir sәri, tabany kýrektey 23 jyl boldy ghoy jalghasqaly. Qúday-au, sodan beri Qazaqstan biyligi gramm tәjiriybe jinamaghany ma sonda??! Oralmandargha beriletin kvota bayaghyda toqtaghan. Shyny kerek, endi osy «Oralman kuәligi», «Oralman mәrtebesi» degenning týkke keregi qalmay qaldy. Qayta, qandastarymyzdy túrghylyqty elden alystatatyn, oghash kórsetetin ataugha ainaldy. Jeke basyn kuәlandyratyn qújatynda QAZAQ degen jazu bolsa, sol jetpey me?! Odan artyq sizge qanday mәrtebe, kuәlik kerek!?

Qazir alystan kelip jatqan aghayyndy azapqa salyp sorlatyp otyrghan eki qújat bar.

Sonyng birinshisi – S.Ahmetovtyng №111 qaulysyna say Shetel Elshilikteri beretin «Spravka». Ekinshisi – osy «Oralman kuәligi».

Mysaly, Qazaqstangha túraqty tirkeuge túru ýshin meyli Qorghaljyngha qonystan, meyli Qyzyljargha túraqta – bәribir, Qytay elshiliginen «Spravka» alugha ne Almatygha, ne Astanagha baruyng shart. Otaghasymen birge, obtasynyng kәmelettik jasqa tolghan mýsheleri týgelimen. Qazaqstannyng qay týkpirinen bolsyn, kәrteygen shal-kempirge deyin tek ózi kelui kerek. Elshilik aptanyng ýsh kýninde tek týske deyin ghana qabyldaydy. Bir tәuiri tanerteng ótkizgen qújatyng týsten keyin saghan 15:00 - de dayyn bolady.

«Oralman kuәligin» alu da odan bir kem soghyp túrghan joq. Auylgha kelip qonystanghan oblys ortalyghyna aparyp qújat ótkizedi. Bes kýnnen son, qayta baryp alasyn. Sony, eldi alysqa sabyltpay, nege audannan-aq bere salmaytynyna tang qalam!

Qysqasy, jeti oblys qansha jerden esigin aiqara ashyp túrghanymen, osy eki qújattyng kózin joghaltpay, últy qazaq azamattargha jenildetilgen tәrtippen kele salghanda birden azamattyq bermey tynyshtyq joq! Qalghanynyng bәri bos sóz, dalbasa tirlik!

Biraq, qalay da ózgeristing bolyp túrghany jaqsy. Alla ózgerissiz qalghannan saqtasyn!

ShÁRIPHAN QAYSAR

abai.kz