Beysenbi, 29 Aqpan 2024
46 - sóz 5571 0 pikir 3 Sәuir, 2014 saghat 14:46

Aytan Nýsiphannyng Aytmatovqa haty

 

- Qúrmetti Shynghys agha! Búl hatty sonau Moskvada túratyn bir qazaq bauyrynyz jazyp otyr. Ótken jyly “Liyteraturnaya gazetanyn” 13 avgustaghy sanynda basylghan osy gazet tilshisimen bolghan әngimenizdi oqyghannan keyin, Sizben qalayda bir tildeskim kelgen edi. Biraq, sәti týspegen song qoyghan bolatynmyn. Dekabride Almatyda jýz bergen atyshuly oqigha sol tilekti qayta janghyrtyp, osy joldardy jazugha sebepshi boldy, - dep bastalady inilik izet túnyp túrghan ýshbu hat. Búdan әri Aytan Nýsiphanúly negizgi mәselege kóship, ózin tolghandyryp jýrgen ótkir pikirlerdi ortagha salady. 
- Ángime - osy kezdesude Sizding últ mәselesi turaly aitqan pikirleriniz jayynda. Siz qyrghyzdardy ghana emes, qazaqtardy da qatty tolghandyryp kele jatqan asa manyzdy, asa aktualidy, asa shetin mәseleni qozghadynyz. Últtyq mәdeniyet bazasynyng әlsireui, últtyq tilding jútang tartuy Qyrghyzstanda qanday bolsa, Qazaqstanda odan bir kem emes. Songhy jyldary birqatar qazaq qalamgerleri búl jóninen alandaushylyq bildirip, óz oilaryn ortagha saldy da. Biraq, dәl Sizdey odaqtyq tribunadan ótkir de batyl aitqan eshkim bolmady. Kólgirsigenim emes. Múny aityp otyrghan sebebim, Siz “shektelgen zonanyn” shekarasyn attadynyz. Qyms etkendi “últshyldyq” dep jazghyryp, osyny ózderine kәsip etip, nan tauyp jep jýrgenderdi óltire, syngha aldynyz. Al múnday syn ghayyp bolghaly qashan? Mening bayqauymsha, ol әldeneshe ondaghan jyldardyng arghy jaghynda jerlengen.
Sizding aitqandarynyzdy oqy otyryp, maghan mynanday bir oy kelgen edi. “Osy últ mәselesinde basqasha pikirdegiler bar ma? Bar bolsa, olar kimder?” dep súrau qoyghan edim ózime ózim. Mәselen, Siz aitqandardyng kóbisi – adamdar sanasyna úzaq uaqyt boyy ornyqqan qasang úghymdardy búzatyn basqasha pikirler. Aytmatovtyng auzynan shyqqan song júrt ta osylay dep joryghan tәrizdi. Al endi osyny basqalarymyz aitsaq, basqasha pikirdegiler sanatynan oryn alar ma edik?! Áy, kim biledi?! “Últshyldyqqa qarsy kýres” deytindi kәsibine ainaldyryp alghan әsire qyraghy jelókpelerding dodasyna týsip ketuimiz әbden mýmkin edi ghoy.
“Almaty oqighasynan” keyin, ortalyq gazetterde osy oqighagha baylanysty birqatar materialdar jariyalandy. Búl materialdarda, mening oiymsha, mәsele dúrys qoyylmady. Olardyng negizinde “Últtar yntymaghyn jaqsartu ýshin tek últshyldyqpen kýresu kerek” degen synarjaq tújyrym jatty. Sizge joldap otyrghan myna bir materialdy KPSS-ting yanvari Plenumynan biraz búryn dayyndap, “Shovinizmmen de kýresuimiz tiyis” degen oiymdy aituym mún-aq eken, ózimmen birge istep jýrgen orys joldastarymnyng tóbesinen jay týskendey boldy. Olardyng úghymynsha, shovinizm búdan 60-70 jyl búryn aty-zatymen typ-tipyl joyylghan. Sondyqtan, ol bir kezeng tarihta bolyp ótken qúbylystar qatarynda ghana eske alynatyn kórinedi. Ózimning әlgi pikirimdi lenindik qaghidalarmen dәleldeuge tyrysqan men, leninizmdi jamylyp, orys halqyn orynsyz kinәlap túrghan “últshyl” bolyp kóringenim dausyz edi. Baqytyma qaray, arada on neshe kýn ótken song yanvari Plenumy últshyldyqtyng da, shovinizmning de kez-kelgen kórinisterimen kýresuge shaqyrdy. Sóitip qyzmettestermen aradaghy talasymyz prinsipti týrde sheshilgendey boldy.
Mineki, kórip otyrsyz ba, Shynghys agha, últ mәselesinde bizde basqasha pikir moyyndalghan emes. Ol avtomatty týrde últshylgha jatqyzylyp keldi. Olay bolsa, biz endi “Osy últshyldyq degenimizding ózi ne nәrse, onyng naqtyly kórinisteri qanday?” degen súraqtargha kelip tireletin siyaqtymyz. Qazir Qazaqstanda búl súraqqa jauap beru qiyn emes. Bizde “últshyldar” alanda jýrgende ústaldy. Al alangha shyqpaghan Sizderde ony qalay tanisyzdar? Jiyrmasynshy jyldardaghy bayshyl intelliygensiyanyng úrandaryn maldanyp jýrgender qazir ghoy, әriyne, joq. Osy kýngi “últshyldardyn” kóbi-aq sol óziniz aitqan problemalardy kóterip, sózin eshqayda ótkize almay, baya-shaya bop jýrgender emes pe eken?
Qyrghyzdaghy siyaqty qazaqta da últ mәselesining osy kýngi problemalary eng aldymen tilge baryp sayady. Bir kezdegi sheshen halyq bolghan bizding búl kýnde maqau halyqqa ainalyp bara jatqanymyz eshkimge qúpiya emes. Songhy jyldary osyny tereng sezingen sizder men bizder, “til týzelmey, min týzelmeydi” degen pәtuagha kelgen siyaqtymyz. Endeshe, tilimizdi qaytip týzeymiz? Qúrghaq nasihat, jartykesh sharalarmen týzey alamyz ba? Qiyn. Biz mәselening kelip shyghu tek-tórkinine múqiyat ýnilsek qana onyng qiyndyghyna kóz jetkize alamyz. Menmúndalap, kózge úryp túrghan faktilerdi moyyndatu onaygha týspey otyrghanda, “tek-tórkinge” ýnilu ekining birining dәti shydaytyn sharua emes. Biraq, shyndyqty әiteuir bireu aituy kerek qoy.
Osy arada sayasatker qozghaghan mәselening tәuelsizdik jyldarynda da tolyqtay jýzege asa qoymaghanyn moyyndauymyz kerek. Alghyshart jasalynghan, zang qabyldanghan, mýmkindik bar, biraq óz tarapymyzdan ynta kemshin. 
- Mening baghamdauymsha, isting tórkini, sayyp kelgende, últtardyng ózin-ózi biyleu pravosyna baryp tireledi. Bayqaysyz ba, Siz kótergen problemalar qyrghyz, qazaq tәrizdi óz respublikasynda azshylyqqa ainalyp qalghan halyqtargha óte-móte tәn. Halyq sany az bolghan son, onyng jogharghy jәne manyzdy organdardaghy ókilderi de az bolady. Múnday jaghdayda, “Barlyq últtargha teng mәmile jasaymyz!”, “Barlyq mәselelerdi odaqtyq mýdde túrghysynan sheshemiz!” degen úrandarmen Respublika statusyn alghan últtardyng ózin-ózi biyleu pravosyn әlsiretu, tipti ony býtindey joqqa shygharu op-onay.
Búl jerde maghan “Senderge ózi, әdilettikten basqa taghy ne kerek?” dep dau aitatyndar da bar shyghar. IYә, bizge keregi – әdilettilik. Tek sóz jýzindegi emes, is jýzindegi әdilettilik. Is jýzindegi әdilettilikti qamtamasyz etu ýshin últtardyng ózin-ózi biyleu pravosyn is jýzinde jýzege asyru qajet. Múny V.IY.Lenin ghylymy túrghydan meylinshe aiqyn dәleldep bergen. Eger “bәrine birdey mәmile jasau” prinsiypimen әdilettik, tendik ornaytyn bolsa, onda orys emes halyqtargha avtonomiya, respublika beruding ne keregi bar edi? Provinsiyalar men oblystargha bólip alyp, bәrine birdey mәmile jasay berse bolmas pa edi? Osylaysha basqarugha bolar edi. Biraq olay basqaru әdiletti siyaqty bolyp kóringenimen, shyn mәninde, әdiletsiz bolyp shyghar edi. Onda orys emes halyqtar eng qymbatty, eng qasiyetti pravosynan – memlekettiligi pravosynan aiyrylar edi.
Shýkir, bizde ózin-ózi biyleu pravosy jýzege asyryldy. Biraq mynanday jaytty kórmeuge bola ma? Biz Stalinning túsynda otyz jylday, Brejnevting túsynda jiyrma jylday kulit jaghdayynda ómir sýrippiz. Kulit bolghan jerde tolyqqandy demokratiya eshqashan bolghan emes. Al tolyqqandy demokratiya bolmaghan jerde últtardyng ózin-ózi biyleu pravosy, shyn mәninde, saltanat qúra ala ma? Burokrattardyng adamdardyng qanshama pravolaryn ayaqasty etkenin kórip otyrmyz. Solardyng ishinde ózin-ózi biyleu pravosyn qúraytyn komponentter bolmauy mýmkin emes qoy? Tipti, múnday pravolardyng eng birinshi kezekte qúrbandyqqa shalynary dәleldeudi kerek ete qoyar ma eken? V.IY.Leniyn: “Kapitalizmdi sosializmge qayta qúryp, proletariat últtyq ezudi tolyq joigha mýmkindik jasaydy, “tek – halyqtyng “jaratuyna” sәikes, memleketterding shekaralaryn belgileuge deyin, bólinip shyghugha, tolyq bostandyqtyng boluyna deyin baratyn salada demokratiyany tolyq jýrgizgen jaghdayda ghana búl mýmkindik shyndyqqa ainalady. Osynyng negizinde, óz kezeginde últtyq arazdyqtyng bәrin praktika jýzinde mýldem joi isi kýsheyedi, últtardyng jedeldetilgen jaqyndasuy men birigui jýzege asady...” dep atap kórsetken edi.
V.IY.Lenin taghy da: “Úzaq uaqyt boyy ezilgen últtyng joghary dәrejede ósip jetilgen demokratiyalyq ózin-ózi qadirleu sezimin tek keshegi ezushiler qorlamasa, oghan barlyq jaghynan, onyng ishinde memleket qúrylysynda da, is jýzinde “ózinin” memleketin qúru ýshin de tek tendik berse, osy “mәdeny jәrdem” burjuaziyanyng ezgisinen azat bola bastaghan enbekshi búqara ýlken jәne aldynghy qatarly sosialistik últtarmen odaqtasugha, biriguge barlyq kýshin salyp úmtylady” degen bolatyn. Shynyn aitqanda, osy ghylymy tújyrymdar janyna jaqpaytyn orys joldastar búl kýnde barshylyq. “Almaty oqighasyna” baylanysty jarysa jazghan jazghyshtardyng Leninning últtar qatynasy turaly aitqandarynan birde-bir ýzindi keltire almaghany – osynyng aiqyn dәleli. 
Jogharydaghylardy negizge ala otyryp, óz respublikasynda azshylyqqa ainalghan qyrghyz, qazaq halyqtarynyng ózin-ózi biyleu pravosy sholastikagha úshyrady degim keledi. Mening payymdauymsha, óz jerinde san jaghynan ýlesi az qazaq, qyrghyzdardyng memlekettigi pravosyn tolyq qamtamasyz etu ýshin belgili bir zang tarmaqtary qajet siyaqty. Qytayda arnayy zang jasalyp, 1985 jyly kýshine endi. Myna Sizge jiberip otyrghan maqaladaghy oi-pikirlerding birsypyrasy sol zannyng negizinde alyndy (maqala avtory – Ulanfu – monghol últynan shyqqan adam, QKP Sayasy Burosynyng mýshesi, iri qogham qayratkeri).
Múnday zannyng kerek bolatyn sebebi, ózin-ózi biyleuding bedelin kóteru qazirgi kezde kýn tәrtibinde túrghan mәsele dep bilem. Orys halqy jaghynan bizge kórsetilgen qúrmet eng aldymen bizding birinshi dәrejeli pravomyzgha – melekettik pravomyzgha – qaratyluy tiyis. Bizben bolghan qarym-qatynastyng qanday ekenin qalt jibermey, ólshep otyratyn “barometr” dәl osy aragha ornatylghan.
Qúrmetti Shynghys agha! Óziniz oilanyzshy, memlekettik pravo qúrmettelmegen jerde qanday syilastyq boluy mýmkin? Múnday jaghdayda últaralyq qatynastar: “Sen meni qúrmetteuge, týsinuge mindettisin. Al men seni qúrmetteuge, týsinuge mindetti emespin” degen túrghydan qalyptaspay ma? Qyrghyz, qazaq tili mәdeniyeti tónireginde problemalardan osynday mәmilening salqyny sezilmey me?
Últ mәselesining nendey bir problemasyn sóz ete qalsaq, bizge kóbine-kóp: “...olar ózderi qalamaydy” deytin dәlelsymaq qarsy qoyylady. “Olar ózderi balalaryn qazaq balabaqshasyna bergisi kelmeydi, qazaq mektebinde oqytqysy kelmeydi. Olar ózderi qalada túrghysy kelmeydi. Olar ózderi júmysshy bolghysy kelmeydi”, “olar ózderi qazaq tilinde kitaptardy almaydy”, “olar ózderi qazaq teatryna barmaydy”, “olar ózderi, olar ózderi...” degen betbaqtyrmaular osylaysha jalghasa beredi. Ya, osy dәlelsymaqtardy maldanyp jýgenderden: “Shiyrek ghasyrdan astam uaqyt boyy Bayqonyrdan samghap jatqan gharysh kemelerine qazaq últynyng әlige deyin nege mine almay keledi?” dep súrar bolsanyz, “olar ózderi qalamaydy” dep jauap beretinine shýbә keltirmeymin.
Bir qaraghanda, olardyng múnysynda shyndyq ta joq emes tәrizdi. Kóp jaghdaylarda ózimizding bas tartyp jatatynymyz da ras. Alayda, adamdardy osynday tartynshaqtyqqa aparatyn belgili bir atmosfera әdeyi qalyptastyrylghan joq pa eken? Aytalyq, dәl osy kezde, bizding jastarymyz qalagha keluge qúlyqty bolmasa, olardyng kóz aldynda qalalyq bolam dep tyrashtanghan zamandastarynyng tútas bir tauqymetti taghdyry túra qalmay ma eken? Qazaq jigiti nemese qyzy: “Sol qalany qoyshy” qalada boydaq bop 5-6 jyl jataqhanada, otbasyly bolghan song 10-15 jyl pәterde sergeldeng bop jýrgen bir tanysyn eske almaydy dey alamyz ba? 
Qazaq jastarynyng qalamay bara jatqan bir kәsibi bar. Ol – ózining ata kәsibi – qoy baghu. Ana bir jyldary mening ózimning de shopan bop kórgenim bar. Búl kәsip osy zamannyng eng mashaqatty júmysyna ainaldy. Soghan qaramastan, tabysy da mardymsyz. Jastardy qoy baghugha túraqtandyru ýshin, songhy on jyl ishinde respublikada nendey sharalar qoldanylmady desenizshi?! Tipti, mektep bitirgen qazaq balalaryna ýsh jylgha deyin attestatyn bermey qoyghan kezder de boldy. Al endi osy shara orys jastaryna qoldanylmady. Nege, “Qoy baghu senderding ata kәsipterin” deydi olar bizge. Solay-aq bolsyn. Biraq mynanday eksperiyment jasap kórse ne bolar edi? Shopandargha osy kýni tólenip jýrgen 120-150 som jalaqynyng ornyna 500-800 som tólep, bes jyldan song bir әleumettik tekseru jýrgizilse, qoy sonynda jýrgenderding jartysy, tipti odan da kóbi orys aghayyndar bolyp ýlgiretinine men shýbәlanbas edim. Sol kezde olargha: “Joldastar-au, búl qazaqtyng ata kәsibi ghoy” dep kórinizshi, ne aitar eken?! “Ata kәsibing bolsa bolghan shyghar, biraq qazir búl sovettik kәsip qoy” der edi olar bizge.
“Almaty oqighasyna” baylanysty jarysa shulaghan gazetter, endi mine yanvari Plenumynan keyin sap tyiyldy. Nege? Sebebi әlgi últshyldyqqa qarsy krest joryghyna attanghandardyng Plenum sheshiminen song shovinizm turaly da birdene aitulary kerek bolyp otyr. Al búghan olar tipti de dayyn emes. Alda taghy qanday әuender estiymiz, ony uaqyt kórsete jatar. Al men qazirshe sol bayaghyday bir senim, bir kýdikpen otyrghanymdy jasyrghym kelmeydi.
“Últshyldyqqa” qarsy kýresting jerine jete jýrgiziletinine kәmil senemin. Barlyq aqparat, barlyq kýsh soghan júmyldyrylghan. Búl sheptegi shayqasqa qúlshyna kirisetin mamandar da barshylyq. Olar búl saladaghy mindetterin asyra oryndamasa, eshqashan kem soqpaydy. Ony is jýzinde kórsetip te jatyr. Al shovinizmmen kýreske kelsek, onyng oidaghyday jýrgiziletine kýmәnim kóp. Shovinizm kórinisterimen de kýresu turaly yanvari Plenumynda aityldy. Biraq búqaralyq nasihat osynday da bir qauip bar ekenin is jýzindegi faktiler arqyly moyyndap, oghan qarsy soghys jariyalaugha asyghatyn emes. Eger shovinistik sóz-әreketi ýshin eshkim syngha alynbaytyn, jazagha tartylmaytyn bolsa, onymen kýresuge shaqyrghan úrannyng nendey qúny bolmaq? Áriyne, syn, jaza degender týpki maqsat emestigin jaqsy bilemiz. Biraq isting logikasy boyynsha, búdan basqasha boluy mýmkin be?
Qúrmetti Shynghys agha! Men búl hatta tek resmy nasihattyng nazarynan tys qalyp kele jatqan jayttargha basa kónil audardym. Sóz etken problemalardy sheshude qazaqtyng ózine qatysty jaghdayattar da az emesin, rushyldyq, toghysharlyq, mansapqorlyq syndy indetterden arylugha zәru bolyp otyrghan halyq ekeu bolsa – biri, bireu bolsa – ózi mening últym ekenin býkil jan-dýniyemmen kýizele otyryp moyyndaymyn. Onyng boyyndaghy osy kinәrattardan aryluyna shamam kelgeninshe septigim tiyse deymin. Qolgha qalam aldyryp, ózinizge osy joldardy jazugha mәjbýr etken de sol jauapkershilik sezimning әmiri. Osy shyn niyetimdi Sizge sezdire alghan bolsam, mening quanyshymda shek bolmaydy.
Shynghys agha! Eger men dúrys týsingen bolsam, Siz maghan últ mәselesining problemalary haqynda qatty tolghanyp, ýlken bir oilardyng sonynda jýrgendey kórinesiz. Sol oi-pikirlerinizding kemeldene týsuine zәredey bolsa da septigi tiyer me eken degen niyetpen osy materialdardy jiberip otyrmyn. Búl – bir. Ekinshiden, erte me, kesh pe, últ mәselesi haqynda bir ýlken diskussiyanyng bolary dausyz. Soghan mening de ózimshe kýni búryn ishtey dayyndalyp jýrgen jayym bar. Ózinizge joldaghan myna eki materialyma az da bolsa pikir bildiruge uaqyt taba alsanyz, qanday jaqsy bolar edi. Osyny Sizden kópten-kóp ótinemin.

Qúrmetpen,
Aytan Nýsiphanov
(psevdoniym: Aydar Bazilibaev)
Moskva qalasy, 7 fevrali 1987 j

Abai.kz

 

0 pikir

Ýzdik materialdar

Ádebiyet

Qauyrsyn

Álimjan Áshimúly 1632
Álipby

Latyn jayy

Bijomart Qapalbek 1707
Deputattyq saual

Shoshqagha bólingen qarjy jylqydan 40 ese kóp

Abai.kz 1415