Seysenbi, 30 Qarasha 2021
46 - sóz 6640 0 pikir 26 Nauryz, 2014 saghat 16:45

Islamnyng arabtyq modelin tyqpalaudyng astary qanday?

 Amangeldi Aytaly,

filosofiya ghylymdarynyn 
doktory, professor

Dinsiz últ – últsyz din bolmaydy             

Álemdik dinder (buddizm, hristian­dyq, islam) o bastan últtan joghary túra­tyn, belgili bir últqa arnayy jiberil­­megen qúndylyqtar. Biraq, din әr últ­tyng psihologiyasymen, tarihymen, dәs­­týri­men tyghyz baylanysta bolady, últ dindi ózining ereksheligi túrghysynan sana­dan ótkizdi. Din de últtyq mәdeniyetke, psihologiyagha óz izin, qalybyn saldy. Sondyqtan, dәstýrli din adamnyng sana-sezimi men dýniyetanymyna eng jaqyn, eng týsinikti etetin, onyng adami, mәdeny qasiyetterin, tabighat tanymyn tútastay bir qúndylyqqa ainaldyrady. Dәstýrli dinshildik әr últtyng salt-dәstýrlerimen tereng baylanysty, tarihy qalyptasqan túrmysyna tamyryn jayghan. Qazaqtyng dәstýrli dindarlyghy Jaratushyny aqiqat dep qabyldaghan, shynayy adaldyqtan, ishki týisiginen tughan senim. Taghatshylyq, qayyrymdylyq, janashyrlyq, keshirim­dilik, tabighatty syilau Alla-taghalanyng qúdiretindey tútas qazaq etnosynyng jәne jeke adamnyng tirshiligining amalyna ainalghan. 

Dәstýrli dindarlyq últtyng psihologiyasyn, mәdeniyetin, túrmysyn tútastay bolmysyn rettep әleumet retinde basyn biriktirdi, ony talay daghdarystan, ishki, syrtqy qauip-qater­den, kezdeysoq uaqighalardan  saq­taydy, qorghaydy. Ashtyq, soghys­tar men qughyn-sýrginde qazaq auyrtpashylyqty el bolyp basynan birge ótkizgen. Qaz­aqtyng mәdeniyeti jeke basynyng mýd­desi emes, qauymdastyqtyng mýdde­sine, ti­lek­testigine negizdelgen. Filoso­fiya­­lyq tilmen aitsaq, dәstýrli diny ta­nym teoriyalyq qaghidalardan góri kýn­delikti daghdysyna, nanym-senimge negizdelgen. Ol túraqtylyqtyn, býgingi myna qúbyl­maly zamanda bayandy ómirding kepili. Qazaqqa ashtyqtan, jalanash­tyqtan  góri jalghyzdyq batady, jalghyz­dyqqa shyday almaydy.     
Býgin ghylym, bilim, internet zamanynda dәstýrli nanym-senim birte-birte bosansyp, aqparattyq zaman qauip tóndire bastady. Jahan­danu zamany dәstýrli nanym-senim­ning týp negizi, etnostyq bolmystyng tú­tas­tyghyn, etnopsihologiyalyq ishtey bay­­lanysyn ydyratyp, úrpaqtar jalgha­suy­nyng ýziluine әkelui de mýmkin. Sony­men birge, postkenestik músylman elde­rinde, jalpy músylmandar arasynda din men últtyq dәstýr, dýniyetanym mәselesi jana ótkir sipat aldy. Ghylymy әdebiyette 1980 jyldardyng ayaghy men 1990 jyldar islamnyng «qayta janaru», 70 jyldyq ateizm ýstemdiginen keyin tarihy dәstýrlerdi janartu kezeni dep  atalynady. Biraq, HHI ghasyrdyng basynda «Qayta janarghan islam» revo­lusiyagha deyingi kanondardan erekshe bolatyndyghy belgili bola bastady. «IYs­lamdyq jahandanu», euroislam úghym­dary ómirge keldi. Týrki ruhany kenis­tigining búrynghy kenestik aimaqtaryna islamnyng arabtyq versiyasy, kaghidalary, sharighat ýkimderi ene týsti. Shyghys islam ruhany ústazdary men uaghyzdaushylary, shet elderde bilim alghan jas imamdar, moldalar babalar dәstýrlerin qayta qarap, naghyz, shynayy din ýlgisin syrttan izdedi. Islamnyng arabtyq mode­lin  neofitter, jana baghytty uaghyz­daushylar, diny aqiqat dep tanydy. So­nymen, konfessiyaishilik qayshylyq býgin algha shyqty. Últtyq dәstýr men din arasy­na jik salushylar kóbeydi. 

 Sosializm túsyndaghy din men últtyq dәstýr

 
Islamnyng arabtyq modelin tyqpa­laudyng astarynda tereng tarihy sebepter jatyrghandyghy anyq. Sosialistik elder ateistik baghyt ústanghanymen, mem­leket pen dinder arasyndaghy qarym-qatynas olardy birdey, bir ýlgide bol­mady. Mysaly, Polishada sosializm túsynda diny ahual ózgeshe boldy. Katolik shirkeui alghashqy jyldary kommunisterdi ózining yqpalyna iykem­dedi. Diny úiymdardy polyak halqy da qoldady. Sebebi, kýndelikti túrmys-salttary da diny nanym-senimderge negizdelgen. Polishanyng júmysshy par­tiyasy ózining dinge beytaraptyghyn, shir­keuding isine aralaspaytyndyghyn jәne shirkeuding qoghamdaghy manyzyn moyyndaytyndyghyn mәlimdedi. Preziy­dent óz lauazymyna kiriser aldynda ant bergende «Qúday meni qoldasyn» dep aitu mindetti boldy. Erkin oy men diny senim bostandyghyn moyyndaghan sayasy jýieni óz kezeginde shirkeu de moyyndady. Biraq, birte-birte kommunister din men shirkeuge qarsy belsendi qimyldar bastady. Aldymen oqu oryndarynda dindi oqy­tugha arnalghan sabaqtar azaytyldy, keyin tipti dindi oqytugha tyiym saldy. Shirkeulerde  diny uaghyzdar shektele bastady. Shoqynu, diny dәstýrlerdegi merekeleri toylau men adamdardy jer­leuge qatysatyn qayratkerler quda­lana bastady. Sovet ýkimetindegidey jas­tar arasynda ateistik tәrbiyege zor mәn berildi. Kommunistik sayasat dindi әsh­kereleuge tyrysyp, onyng tarihynda tek qanaushy taptyng  qoldaushysy boldy degen pikir taratty. Svyashennikterge sayasy jәne túrmysqa baylanysty aiyptar taghyldy. Sonymen birge, aldau, arbau sayasaty  da jýzege asty, svyashennikterdi әrtýrli patriottyq úiymdargha tartyp, bóle bastady. Sonday-aq, progresshil diny qyzmetkerler «Pane»  jurnal redak­siya­synyng tónireginde toptastyryldy. Kato­likterding basym toby memleketke asa zor ýmit artpaghanmen, shirkeu men biylik arasyndaghy qarym-qatynas retteledi dep sendi.
Polisha katolik shirkeui halyqaralyq sayasatqa da aralasty. Polisha kommunisteri polyak halqyn nemis qaupinen saqtandyryp, Sovet Odaghymen tyghyz baylanysqa sha­qyrdy, sebebi, nemister arasynda soghys­tan keyingi german-polyak shekarasyn moyyn­damaytyndar  boldy. Al, nemis protes­tanttary bolsa, ekinshi dýniyejýzilik soghy­synan keyingi ahualdy moyyndaugha tyrysty. Hristian dinining keshirimdilik ruhyna say, episkop – polyaktar nemis fashisterining qyl­mysyn keshiremiz dedi. Kommunister episkoptardy satqyndar dep aiyptady. Keyinnen katolikterdi polyaktardyng basym kópshiligi qoldaytyny belgili boldy. 1966 jyly hristiandyqtyng mynjyldyghyn (Millenum) katolikter saltanatty týrde atap ótti, biraq, memleket oghan qarsy túra almady, tek hristiandyqtyng manyzyn, merekening mәnin tómendetuge tyrysty. Sóite túra kommunister polyak memleketining mynjyldyghyn, azat etudi qatar ótkizdi. Eki merekening bәsekelestigi katolik dini men dәstýrining adamdardyng sanasyna tereng yqpal etip kele jatyrghandyghyn kór­setti. Aqyrynda 70-jyldardyng basynda kommunister shirkeuding qoghamdaghy zor yqpalyn moyyndady. Memleket pen kato­lik shirkeui ókilderi arasynda jana den­geydegi baylanystar qalyptasty. 
Kommunister Vatikanmen de ózara qarym-qatynas qalyptastyra bastady. Key­bir partiya qyzmetkerlerining qarsy­lyghyna qaramastan, memleketke sheginuge, shir­keu men eseptesuge tura keldi. Búl kommunisterge biylikti bir qolda shoghyr­landyrudan aiyryla bastaghanyn kórsetti.
Polisha katolikterining bedelining shyr­qauyna Krakov arhiyepiskopy Kardinal Karoli Voytyla 1978 jyly 16 qazanda Rim papasy bolyp saylanuy yqpal etti. Polisha shirkeui eng joghary ruhany biylik ókilderinen qoldau tapty. Búl manyzdy jaghday polyak últyna kýsh-quat berip, mәrtebesin ósirdi. Áriyne, búl oqigha kommunisterge shirkeuding qyzmetin shekteuge ýlken qolaysyzdyq tughyzdy. Al, 1979 jyly Karoli Voyty­lanyng Polishagha sapary polyaktardyng kom­­mu­nizm iydeologiyasynyng negizsizdigin әigiledi. Qaptaghan adamdar shirkeuge bet búrdy, din últtyng basyn biriktirip, tútas qauymdastyqqa ainaldyra bastady. Áriyne, shirkeuding úiymdastyru qyzmetining orny bólek. Papa saparyna biylik kedergi jasay almady, kelisuge mәjbýr boldy. Biraq onyng memleket ýshin jaghymsyz saldaryn azaytugha tyrysty, qoldarynan kelgenshe aqparat bermeuge әrekettendi, Papanyng eldi aralauyn shektep baqty. Sonymen birge, Ioan Pavel II el arasyndaghy bedelin óz maqsattaryna paydalanugha kýsh salady. Ol Polishadaghy sayasy rejimdi qoldaydy degen nasihat taratyldy. Búqaralyq aqparat qúraldarynda kommunistik basshylyqtyng Papamen kezdesui nasihattaldy. Bir jaghy­nan, Papa sapary shirkeuding ishki mәse­lesi dese, ekinshi jaghynan, onyng resmy manyzyna nazar audaryldy.  Polishadaghy katolik shirkeuining bedeli, onyng últtyng dәstýrimen, túrmysymen baylanysy sosializm kýiregennen keyin bedelin tipti asyrdy.
Kenes ýkimetindegi diny ahual ózgeshe boldy. Halyq Komissarlar kenesi dekretimen 1918 jyly 23 qantarda shirkeudin, meshitting memleketten bólingeni turaly sheshim qabyldady. Din әr adamnyng jeke mýddesine ainaldy. Shirkeu, meshitterge qarjy bólinbedi, ghimarattardy óndeu qar­jysy, diny qyzmetkerlerding enbekaqysy dinge senushilerding esebinen qarjylan­dy­ra­tyn boldy. Osylay meshitterde jә­shikter payda boldy. Diny bilimge ashyq tyiym salynbasa da memleket qoldamady. Sonymen shirkeu, meshit eshqanday qoldausyz qaldy. Halyq dinnen ainy bastady. Meshit, medreseler, shirkeuler de tozdy. Olardy búzyp, basqa ghimarattargha paydalandy, qoymalargha, atqoralargha ainaldy. Imamdar kýni ýshin kommunistik partiyagha kirdi «Men kommunistpin, biraq qúday bar deytin kommunistpin» deytin imamdar kóbeydi. Dinmen birge últtyq qúndylyqtar men dәstýrlerde әlsiredi. 
Býgingi «Shynayy dinshildermiz» degen­­derding aituynsha, kenestik islam otar­lau sayasatyna qyzmet jasady, sondyqtan, sayasattyng qysymymen islam ózgerdi, tabighatynan alystady, kýshpen orys­tandyryldy. Kenes zamanynda bilim alghan moldalar men imamdar, bolmasa bilimi tayaz, keyin dinge kelgender sol búrmalaghan islamnyng nasihattaushylary, baqylauda bol­ghan­­dar dep shet elde oqyghan jas imamdar olardan bólinip, boylaryn aulaq ústaydy. Olardyng ózderining qauymdastyqtary, әleumettik ortasy, mәjilisteri, jiyn­dary da boluy osy­dan. Sonymen birge, jas imamdar  shet elderdegi músyl­mandardyng kýn­de­likti ómirimen bizding qoghamdy sa­lystyryp, baghalap, ishimdik, nasha­qor­lyq, jezókshelik, jemqorlyq pen ysyrapshyldyqqa jol bergen bizding ómirimizdi, әriyne, qabyldamaydy. Osy­dan ke­lip ruhany tazarudy, qútqarudy dinnen izdeydi. Ol dúrys. Biraq, ýlgini dәstýrli últ­tyq saltymyz ben dinimizden emes, «shy­nayy» shyghystaghy arab el­derinen ala­dy.
Janashyl islamshyldar últtyq jәne diny fenomenderding qazaq últ bol­mysynda ajyramastay bite qay­nasyp, qabysyp jatyrghanyna, dýniye­ta­nymyn eskere bermeydi. Diny oi-pikir, ústanym, dýniyetanym qazaq dalasynda últtyq sana-sezimge  ýile­simdi beyimdelgeni tarihtan belgili. Bizding qogham arabtyq ýlgidegi islamdy әrtýrli dengeyde qabyldaydy, qoldaytyndary da, qoldamaytyndary da bar. Ol jastar óz ústanymdaryn әke-sheshelerine de tana­dy. «Jas» uaghyzdaushylardyng shekteu­leri, ózderin joghary ústaularyn, ymy­ragha kelmeytin tәrtibi qalghan eldi býgin oilan­dyryp ta otyr. Ústanymdar qayshy­lyqtary últtyq salt-dәstýrleri­men ara­lasyp jatyrghan әsirese ólikti jer­leu, as beru, marqúmdardy este qaldyrugha arnalghan sharalar, ýilenu, otbasy, yrym-nyshandar tónireginde jii bayqalady. Islamdy «janasha» jәne dәstýrli payym­daudyng astarynda, óz ortalaryna yqpal jasau, bәsekelestik te jatyr. Búrynghy imam­dar biylikpen til tabysyp qalghan óz pozisiyalarynan aiyrylghysy kelmey, jas­tardy «uahap­shylar» dep kinalaugha ýiir, tipti olardy qudalaudy da qoldaytyn synay tany­tatyndar bar. Shet elden bilim alghan jastar qazaq halqynyng ruhany múrasyna, dәstýrine mәn berse ghana ortodoksaldy payymdaudan aryla bastaydy. 

 Din jәne últtyq dәstýr jastardyng mәselesi

Elimizde 14 pen 28 jas aralyghynda 4483 285 jastar bar. Bes oblysta jastardyng sany azangda: Aqmola, Qostanay, Qara­ghandy, Pavlodar, Shyghys Qazaqstan. Qa­z­aqstan halqy osylay qartaya beretin siyaqty. Júmys oryndary kóp Batys ónirlerinde jastar sany ósude. Atyrau oblysynda jastar 150 mynnan asady.

El halqynyng 70,2% músylmandar, al qazaqtardyng 98,3% músylmandar. Onyng ishinde 15-19 jastaghylardyng 78,2%, 20-24-73,2%, 25-29-70,8%, 30-34-70,8%, 35-39-71,9% músylmandar. El halqynyng jasy ósken sayyn dinge degen salqyndyghy bayqa­lady: 40 pen 44 jas aralyghyndaghylardyng  72,6% músylmanbyz dese, keyingi buyn­darda búl kórsetkish azaya beredi, 70 jas­tan asqan­dardyng 41,1% músylmanbyz degen. 

Biraq jastardyng da ýlkenderding de basym kópshiligining diny nanym-senimi ýstýr­tin, dinshildik. Dinning mazmúnynan góri salt jaghyna, syrtqy dinshildikke mәn beriledi. Ol týsinikti de, sebebi biz dindi tereng senimnen góri, kenes zamanynda shektegen salt-dәstýrimizge oralu dep qabyldadyq. Ýlkenderding onnan tórti «jasymyz keldi, endi Allanyng aldyna barghanda ne deymiz?» -degendey psihologiyany basshylyqqa ala­dy. «Eshten kesh jaqsy», degendey  ony da maqúldau jón. Abay aitqanday «әiteuir jaqsy­lyqqa qylghan niyetting jamandyghy joq qoy deymiz».

Býgingi  әleumettik ghylymda ony «zeynet­kerlik dinshildik» nemese «zey­net­kerlikting aldyndaghy dinshildik» («pensionnaya» ily «predpensionnaya reliy­gioznosti»). Ýl­ken­der dindi qabyl­dauda túraqtylyqqa, kelisimge beyimdi. Al, jastardyng onnan jeti-segizi dinge bet búrghan jәne olar­dyng arasynda qyzy­ghushylyq, izdenis basymyraq. 

Ýstýrtin, dinshildik postkenestik el­derding barlyghyna da tәn. Reseylik arhiye­piskoptyng «mnogo kreshennyh, no malo prosveshennyh» deui osydan. 

Shyndyghynda, býgin bizde erekshe jaghday qalyptasqan. Intelliygensiya negi­zinen zayyrly bilim alghan. Al din teoriya­syn biletin jana qalyptasyp kele jatqan intelliygensiyagha zayyrly bilim jetispeydi, al zayyrly intellegent din salasynan habardar emes. Ázirge jan-jaqty bilimdi alash ziyalylary siyaqty diny bilim men zayyrly bilimdi boyynda jinaqtaghan, dindi, imandylyqty, últ­shyl­dyqty dýniyetanymynyng týp qa­zy­ghyna ainaldyrghan intelliygent  biz­de biren-saran. Búl bizding aiybymyz emes, sorymyz, ateizmning sanada qal­dyrghan izi. 

Sondyqtan jastargha din salasynda tәlim-tәrbie beruge, jol kórsetuge әlsiz­biz. Jastargha din salasynda kimder kóbi­rek yqpal etedi? Aqtóbe memlekettik peda­go­gikalyq institutynda dintanu pәni biyl ýshinshi jyl arnayy pәn retinde oqytylady. Jastarmen pikir almasugha mýmkindik kóp. 

«Men bala kýnimde atam men әjem sanama dindi sinirdi, ayat ýiretti»; «mening arghy atam men әjem namaz oqypty, al atam men әjem namaz oqymaydy, keyde qúran oqidy, músylman bolu kerek dep ayattardy dәpterge jatqa jazdyrady, osylay men birte-birte dinge keldim». «Mening әke-sheshem namaz oqugha tyiym salady, jat toptargha kirip ketesing deydi, men olardan jasyrynyp oqimyn»; «Áke-sheshem oraza ústaydy, dinnen sabaq alady, tipti arab tilin ýirenip keledi. Maghan namaz oqy dep aqyl berdi, men olardan júmaq pen tozaq turaly birinshi ret estidim», – deydi jastar. 

Jastar  din turaly mәlimetti dos­ta­rynan alady. Olardyng aituynsha, imam, mol­da­lardyng bedeli tómen. Uaghyzdary ómir­men baylanysty emes. Arab, islam ghylym­darynyng kóne kitaptaryndaghy siy­tat­tardan asa almaydy. Al, jastargha iz­denis tәn, olar ózgeristerge, janalyqtargha beyimdi. 

 

Keybir qaqtyghystargha qatysqan din ústanatyn jastardy ekstremist dep jatady. Al, olar jay ghana qylmystyq isterge qatysqandar. Talay sayasy partiya mýsheleri jemqorlyqqa baylanysty sottalyp jatyr, biraq partiyany tútastay jemqorlar par­tiyasy deu dúrys bolmas. Dindi ústanyp, bolmasa erekshe kiyinip, biraq qylmystyq iske qatysatyndardy da diny ekstremist deu  orynsyz.   Aqtóbe oblysynda oryn alghan qaq­tyghystar astarynda diny kózqarastardan góri qúqyq qorghau qyzmetkerlerinen naqty adamdardyng ólimine baylanysty ósh alu, kek qaytaryp jatyr, al keybir jastar ózderining qylmystyq isterin islam qúndylyqtaryn qorghau dep býrkemeleui mýmkin. Birqatar jastar bóten aghymdardyng yqpalyna әdeyi emes, kezdeysoq baryp qalady, bireu­lerding uәdesine senip, kó­nip eredi, birqa­tary ózderin basqadan bólek túlgha retinde kórsetu ýshin topqa kiredi, sonday-aq jastargha qiyalgha berilu, romantikalyq kónil-kýide tәn. «Ja­man­shylyqqa bir eligip ketken son, – deydi Abay, – boyyn jinap alyp keterlik qayrat qazaqta kem bolady. Osy júrt­tyng kóbining aityp jýrgen myqty jigit, er jigit, pysyq jigit dep at qoyyp jýrgen kisilerining bәri-pәlege, jamanshylyqqa elirtpek ýshin, birin-biri «ayda, batyrlap» qyzdyryp alady da, artyn oilatpay, azghyratúghyn sózderi». Abaydyng osy sózin jastardyng nazaryna bizding imam, moldalar, múgha­lim­der jii salyp otyrsa, ol shet el ghalym­darynyng shygharmalarynan, ózimizde shy­ghyp jatyrghan broshuralardan tiyimdi bolar edi. 

 Din jәne últtyq dәstýr mәselesi osy eki qúndylyqtyng qaysysy joghary degen saual tughyzyp jatady. Sóz joq din mәngilik, jalpy adamzattyq qúndylyq. Sonymen birge, islam dinin qabyldaghan qazaq ta, basqa da halyqtar arabtanbady arabtanbaydy da, Resey qansha shoqyn­dyrugha tyrysqanymen qazaqtar tútastay pravoslav dinin qabyl­damady. Qajet bolghan jaghdayda últ mýdde­si din paryz­darynan tipti ýstemdirek bolady.

Qojabergen jyrau «Elim-ay» dastanyn­da jonghar shapqynshylyghy jәne Aqtaban shúbyryndy almaghayyp zamanda:
Namazdy toqtatyndar, azamatym,
Únasa mening aitqan nasihatym
Qoja, molda, imandar uaqytsha,
Qorjyngha saqtap qoysyn 
sharighatyn.
Namaz oqyp jatqanda, jaular qyrar,
Atylghan dәu myltyqtan dop 
kep úrar.
Minajat qyp jaynamazda otyrghanda,
Súm halhy ústap alyp, tútqyn qylar, – dep kenes beredi. Tek kóniling Allagha taza bolsyn. Din qay zamanda da últqa beyimdelgen, últtan joghary túr­maghan, din men últ ýilesim tapqan. 

Bizding memleketimiz islamgha týpki oi-pikirin ashyq bildirip, qoldap otyr. Bizdegi islam memleketke de shyn peyilmen qaraydy. «Diny qyzmet jәne diny birles­tikter turaly» zanda din men memleket ara-qatynasy naqty aiqyndalghan. Degenmen zayyrly memleket bolghandyqtan dinning ózindik orny, pozisiyasy boluy shart. Memleketti tútastay qoldaghan din memlekettegi jastardy oilandyryp jýrgen jemqorlyq, ekologiyalyq prob­lemalar, qazaq tili men mәdeniyetine, dәstýrlerine baylanysty sheshimin әli tolyq tappaghan mәseleler, júmys­syzdyq, basqa da problemalargha memleketpen birge din de jauapty bolady, ol dinning bedeline núqsan keltiredi. Keybir postkenestik memleketter de, mysaly, Resey men Belorussiya pravoslav shirkeuleri men memleket arasynda birlesip sheshetin ortaq mәseleler tónireginde ghana kelisim bar, biraq qajet jaghdayda mem­le­ketti shirkeuler qoldamaytyndyghyn ashyq jariya­laghan. Resey pravoslav shirkeui әleu­­mettik, ekonomikalyq, zang salasynda óz tú­jyrymdaryn jasady, óz tóniregine kóp­­­tegen jastardy úiytyp keledi. Qazaq­stan­­nyng músylman Din Basqarmasy ózining patriottyq, últshyldyq pozisiyasymen jastardy óz tónireginde biriktire alatyn qúndylyqtar kóp: ortaq tarihymyz, tilimiz, dәstýrimiz, ortaq ekonomikamyz, bir sózben aitqanda Qazaqstanymyz.

"Aqiqat" jurnaly

0 pikir