Senbi, 23 Qarasha 2024
Mәselening mәni 5808 0 pikir 24 Nauryz, 2014 saghat 11:18

MEMLEKETTIK SATYP ALU: KIM QALAY ÚTYP JÝR?

1-suret: Mәjilis deputaty D.Nazarbaeva

2-suret: Senat deputaty Q.Aytahanov

 

Qazaqstan Respublikasynyng mәjilis deputaty

Nazarbaeva Darigha Núrsúltanqyzyna,

Qazaqstan Respublikasynyng senat deputaty

Aytahanov Quanysh   myrzagha

 

 

Úsynys hat

        Qazaqstan Respublikasynyng memlekettik satyp alu zanyna baylanysty,  injener-qúrylysshy bolghandyqtan, osy zannyng qúrylys salasyna qatysty pikir bildirsem dep edim. Tauarlar men qyzmetterdi memlekettik satyp alu jýiesi el ishinde kóp jaghymsyz әngimelermen, týsiniksiz jaghdaylardy kóbeytip jiberdi. Sebebi, memlekettik satyp aludy úiymdastyrushylar men konkursqa (tenderge) qatysushylar (  TOO, IYP, jeke túlghalar) bir-birimen tyghyz baylanysta bolady. Bar mәsele mynada, konkursty úiymdastyrushy mekemeler oblys nemese audan әkimshilikterine tikeley baghynyshty. Sondyqtan memlekettik satyp alu konkursyna úsynylghan   lottardy kimder útyp alatyny aldyn ala    belgili bolady.

    Útyp alatyn TOO, IYP, jeke túlghalar kimning adamdary ekeni ekining birine mәlim. Al, qújattardy dayyndau, zangha sәikestendiru, baghalau konkurstary aldyn-ala kelisilip koyylady. Búl, jazylmaghan zandylyq. Sondyqtan, әkimdermen onyng komandasynyng tughan-tuystary tez bayyp shygha keledi. Jay aitqanda, 1-2 kýnde memleket qarjysynyng esebinen millioner bolyp shygha keledi.

    Ekinshi óreskel jaghy taghy bar. Mysal ýshin, qúrylys ghimarattaryn (mektep, bolinisa, t.b) alatyn bolsaq, ol qúrylystardyng sapasy óte tómen bolyp shyghady. Sebebi, ol konkursty kóp jaghdayda qúrylysqa esh qatysy joq, maman emester (neprofessionaly) útyp alady.

    Olar óz kezeginde, kóp qarjy ekonomdau ýshin sheteldik júmysshylardy (gasterbayterler) jalgha alady. Ol jaldamaly júmysshylar júmysty tez oryndau ýshin, sapasyz arzan qúrylys materialdaryn paydalanady. Al, tehnikalyq baqylau injenerleri qúrylystyng barlyq satysyna qatysty almaydy, olar jobalau – smetalyq qújattaryna sәikes ekspertiza jasaugha mýmkindikteri joq. Tehnadzor injenerler tauarlardyng sapalyq sertifikattaryn tekserip salystyrady, ol jalghan sertifikattardy kez-kelgen bazardan alugha bolady. Zerttep qarasanyz barlyq qújattar zandy bolyp shyghady. Memlekettik qabyldau komissiyasy tek qana jobalau-smetalyq qújattaryna(PSD) sýienedi jәne tehnikalyq baqylau injenerlerining tújyrymdamasyna senedi. Kóp jaghdayda, memlekettik komissiya mýsheleri oblys, audan әkimshilikterining qyzmetkerlerinen, osy әkimshilikke baghynyshty basqa mekemening (  RES, SES, okrug әkimderi) qyzmetkerlerinen qúralady. Búl komissiyanyng obektini tekserip  qabyldamaugha eshqanday qúzyry jýrmeydi. Sebebi, ol qyzmetkerler әkimge tikeley baghynyshty.

    Osylay, tapsyrma berushimen (zakazchiyk), satyp alushy (podryadchiyk) beytarap bolyp kóringenmen, shyn mәninde olar úiymdasqan, aldyn-ala kelisken adamdar. Osy jaygha baylanysty mende mynaday úsynys bar:

-  Memlekettik satyp alu zanyna ózgeris engizu kerek. Oblys jәne audan әkimshilikterin búl júmysqa aralastyrmau kerek jәne ortalyqtandyrylghan qúrylys tresterin nemese ministrligin ashu kerek. Qúrylyspen tek qana óz salasynyng mamandary, injenerler ainalysuy kerek. Qúrylys obektilerining sapasyna, merzimine osy mekemege jauapty bolu kerek. Al, әkimshilikter tapsyrys (zakaz) berumen ghana shektelui kerek.

Qúrmetpen, Baykenje Qanat,  injener-qúrylysshy.

Ontýstik Qazaqstan oblysy, Otyrar audany

Abai.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1465
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3233
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5354