Júma, 30 Qazan 2020
COVID-19 QAZAQSTANDA. Júqtyrghandar — 111492. Jazylghandar — 106187. Qaytys bolghandar — 1825
Alashorda 9572 0 pikir 9 Sәuir, 2009 saghat 06:00

QARQARA KÓTERILISI TAGhY DA ÚMYT QALA MA?

 

Qazaq últynyng otarlaushy orys biyligine qarsy bas kótergen eng iri kóterilisterding biri, әri biregeyi bolghan Qarqara kóterilisinin 100 jyldyghy jaqyndap keledi. Osy bir zúlmat saldarynan 373 ýy órtenip, 1905 adam oqqa úshyp, 684 adam jaralanyp, 1105 kisi tútqyndalyp, keyinnen olardyng deni iz-týssiz joghalghanyn tarih dәleldese de, bizding biylik selt etken emes. Últtyq iydeologiyanyng joqtyghynan ba, joq әlde irgedegi Reseyden әli kýnge jýreksine me, Qarqaradaghy sol bir qandy qyrghyndy eske alugha, aza tútugha dәrmensizbiz. Nege?

Qarqara kóterilisi – qazaqtyng qanday batyr últ ekenin kórsetken, aighaqtaghan kóterilis.  Qarqara kóterilisi – qazaq bas biriktirse, azat el bola alatynyn dәleldegen kóterilis. Qarqara kóterilisi – arada jýz jyl ótse de, jarasy jazylmaghan, baghasy tolyq berilmegen kóterilis. Búl zúlmatqa tarihy bagha beru ýshin Múhtar Áuezov «Qily zamandy» jazdy. Sonan keyin de ýlkendi-kishili talay shygharmalar, maqalalar jaryq kórdi. Biraq, halyqtyng ruhy qanaghattanyp, tynyshtalghan joq. Sebebi, múnday iri bas kóterudi býkil últ bolyp, halyq bolyp aza tútu qajet. Qarqara kóterilisining qaharmandaryn últtyq batyr retinde dәripteuimiz kerek edi. Sebebi olar sanaly týrde taqtan (búl kóterilisti úiymdastyrushylar bolys pen biyler) bas tartyp, halyqtyng jaghyna shyghu arqyly Alash balasynyng baylyqqa, biylikke satylmauy kerektigin dәleldep berdi.

Bilesizder, 1-dýniyejýzilik soghys jyldarynda otarlyq ezgi kýsheyip, alym-salyq kóbeyip, halyq túrmysy nasharlap ketti. Al 1916 jyly 25 mausymdaghy Resey patshayymynyng soghystaghy armiyanyng tyldaghy qara júmystaryna Qazaqstan, Orta Aziya jәne ishinara Sibirden 19-43 jas aralyghyndaghy (keyinnen 43-ten 31-ge týsirildi) er azamattardy shaqyru jónindegi jarlyghy Qarqara kóterilisting shyghuyna týrtki boldy. Qazaqstan men Orta Aziyadan 400 myn, sonyng ishinde Jetisudan - 87 myng adam әskerge shaqyryldy. Patsha jarlyghy jariyalanysymen Qazaqstannyng barlyq aimaqtarynda búghan qarsylyq bildiru bastaldy. 

Búl kezde Qarqara sol kezdegi Jetisu oblysynyng Jarkent uezine qaraytyn jaylau jәne әigili halyqaralyq jәrmenke ortalyghy bolatyn. 16 bolystan túratyn alban ruynyng ataqonysy edi. Onyng 13 bolysy Jarkent uezine, qalghan ýsheui Vernyy uezine qaraytyn. 6 shilde kýni 13 bolystyqtyng basshylary Aqbeyit tauynda jinalyp, patsha jarlyghyn oryndamaugha batalasty. Kelesi kýni «Narynqol-Sharyn» pristavynyng bastyghy Podvorkov 13 bolys pen bedeldi adamdardy jinap alyp, patsha jarlyghyn dereu oryndaudy talap etti. Jinalghandar 4-5 kýn aqyldasyp, jauap bermek bolyp tarasady. Shildening 10 kýni jәrmenkeden 10 km jerdegi «Qaban Qaraghay» dep atalatyn jaylauda Qúrman bolysynyng bedeldi adamy Úzaq Sauryqovtyng auylynda Qúrman, Merke, Shilik, Torayghyr, Sarytoghay, Qonyrbórik, Qojbanbet, Bodeti, Ivanov, Aljan, Ayt bolystarynyng basshylary men basqa da bedeldi adamdary maydan júmysyna adam bermeymiz dep kelisedi. On kýn ótkennen keyin Podvorkov qazaq-orys jasaghyn alyp kelip, «Ereuiltóbede» bolghandardy týgelge juyq tútqyndap, Qaraqol (Prjevalisk) qalasyndaghy týrmege qamady. Týrme basshylary ereuilshilerding aqylgóy aqsaqaly Mәmbetúlyn u berip óltirdi. Qalghan tútqyndar Qaraqol uezi basshysy polkovnik Ivanovtyng búiryghymen 8 tamyz kýni atyldy. Atylghandar arasynda: Kәriboz Qantarúly, Suanqúl Arghynúly, Qazybek Shormanúly, Ýmeke Bestibayúly, Bilәl Razaqúly, Qaghazbek Toqtamysúly, Janabay Qúdaybergenúly, Qúrman Ádilbekúly, Bekaydar Súltanqúlúly, Qúdiyarbek Shotamanúly, Janpeyis Otynshyúly, t.b. boldy. Kóterilisshilerding bir toby Qayqy asuynda jazalaushylar kolynan qaza tapty. Biraq jazalau әreketteri kóterilisti birden basa almady. Tamyzdyng ortasyna qaray Jarkent uezi tolyq kóterildi. Kóterilisshiler 11 tamyzda Jalanash stansiyasyn basyp alyp, qonys audaru basqarmasynyng qyzmetkerleri Dolgushindi, Ldekovti, t.b. birneshe adamdy óltirdi. 16 tamyzda Monay Úzaqbayúly basqarghan alban jasaqtary Qarqara jәrmenkesin basyp aldy. 15 qyrkýiekke deyin Narynqol-IIIaryn pristavyna qaraytyn ónir kóterilisshiler qolynda boldy. Vernyy uezine qaraytyn Qyzylbórik  bolysynyng túrghyndary da atqa minip, 3 tamyz kýni Asy jaylauynda uezd bastyghynyng kómekshisi Hlynovskiy basqarghan jazalaushylardy Vernyigha quyp tastady. Kóterilis uezding basqa bolystarynda da (Botabay,Shyghys jәne Batys Qastek, Yrghayty, Taytory, Jayylmysh, t.b.) tolqugha ýn qosty. 10-12 qyrkýiekte Lepsi uezine qarasty Maqanshy-Sadyr, Mәmbet-Qysqash, Balqash-Lepsi bolystarynyng qazaqtary da kóteriliske shyqty. Saratov selosy manynda kóterilisshiler Maslov basqarghan jazalaushy jasaqpen soghysyp, qyrghyngha úshyrady. Jazalaushylarmen qaruly qaqtyghystar Kishi, Orta, Ýlken Aqsu eldi mekenderindegi dýngender, Vernyy uezi Qoram bolysyndaghy úighyrlar arasynda da boldy. Qyrkýiekting ayaghy men qazannyng basynda patsha jazalaushylary kóterilisshilerding negizgi kýshterin talqandady.

Olar kóterilisshilerge qosa beybit halyqty da qyrghyngha úshyratty. Jetisu oblysynyng bes uezinde 84 854 týtin (otbasy) bolsa, kóterilisten keyin 53 myng ghana týtin qalyp, 31 854 týtin joyyldy nemese Qytaygha auyp ketti. Múraghat derekteri boyynsha Qarqara kóterilisi kezinde Jetisudaghy qazaq pen qyrghyzdardyng jýzge juyq eldi mekeni jazalaushylardyng shabuylyna úshyrap, 373 ýy órtengen, 1905 adam oqqa úshqan, 684 adam jaralanyp, 1105 kisi tútqyndalyp, keyinnen kóbi iz-týssiz joghalghan. Al patsha jazalaushylarynan nebәri 171 adam ghana shyghyn bolghan (derekter wikipedia.org saytynnan alyndy).

Áskerge adam alu jarlyghy ishten tynghan halyqtyng kóteriluine sebep qana boldy. Búl tústa otarlaushylar qazaqtyng shúrayly jerlerin tartyp alyp, tizesin batyryp, qúldyqtyng qamytyn kiygize bastaghan bolatyn. Mysaly, otarlaushylar Qarqara jaylauyn, Shu angharynyng bir bóligin qazaqtardan tartyp alu kajet dep sanaldy. Osy jyldarda jerinen aiyrylghan qazaqtar, orys kulaktaryna jaldanyp kýn kórdi. Tek qana Bayynkól bolysy boyynsha Qaqpaqta, Ayghyrjolda, Saryjazda, Narynqolda kóptegen qonystanushylardyng qystaqtary payda boldy. Narynqol kazak әskeri túratyn oryngha ainaldy. Qarqaranyng jazyghyn kópester iyelendi. Qarapayym qazaq halqy qúmdy, shóleytti jerlerge, tau-tasqa quyldy. 1914 dýniyejýzilik soghys bastalghannan keyin, eki jyl ishinde soghysyp jatqan әskerdi qamtamasyz etu maqsatynda Qarqara túrghyndarynan tarihy derekterde aitylghanday «seksen myng qoy, ýsh myng iri qara, eki myng tandauly attar, jýz qyryq tórt kiyiz ýi, seksen myng baypaq, on alty myng aqsha, bes jýz kesek kiyiz alyndy».
Jergilikti halyqta eshqanday sayasy qúqyq pen biylik bolmady. Týrkistan aimaghynda әskery okrugting qolbasshysy general gubernator Kuropatkin basqardy. Jetisu oblysyn әskery gubernator M.A.Folibaum biyledi. Jarkent uezin podpolkovnik Stupin basqardy. Jalanash, Qyrghyzsay jәne Narynqol aimaghyn kazaktardyng atamany S.Dostovolov elge әskery jaghynan qysym jasady. Aleksandr Protnikov degen pristavty jergilikti qazaqtar «Aqjelke» dep atap ketken.
1914 jyly 9 qazandaghy qúpiya núsqauynda Jetisu oblysynyng әskery gubernatory Folibaum uezd bastyqtaryna «senimdi hristiandardan», yaghny orys derevnyasynyng sharualar toptarynan músylman enbekshilerine qarsy qaruly otryadtar qúrudy mindetteydi. Búl otryadttardyng basty mindeti baqylaushylyq qyzmet bolatyn, alayda olar keybir auyldardy tonap, jazyqsyz adamdardy óltirip, mýlik pen maldy eriksiz alyp otyrdy. Búl otryadtardyng basty maqsaty baghyndyrylghan halyqtardyng últtyq sanasynyng oyanu kórinisterin túnshyqtyru edi.

Týiin

Qosh! Osynday tauqymetti bastan keshken elge ne istemek kerek?.. Kóterildi. Osylaysha qazaqtyng azat el bolugha qúqyly ekenin dәleldedi. Al, biz bolsaq, el bolyp sol bir zúlmatta qaza bolghandardyng әruaghyna qúran baghyshtap, as bere almay kelemiz. Úzaq pen Jәmenkelerding batyrlyghyn bylay qoyyp, olardyng kim ekenin bilmeytin úrpaq tәrbiyelep jatyrmyz.  Bir kem dýniye... Sol kem dýniyeni tolyqtyrar kim bar eken? Búl kóterilisting basy-qasynda mәdeniyet ministri Arystanbek Múhamediyúlynyng babalary jýrip edi. Ministr myrza babalarynyng erligine bas qatyrar ma eken? Siz ne deysiz?

Qanat Birlikúly

Abai.kz 

0 pikir